Kolmandat talve Tartumaal elava Ants Anijago südames oli ammu soov minna piiblikursusele. Kuigi ta käib Tartu Pauluse koguduse piibliringis ja koguduse meeste katekismuse ja palve ringis, jäi sellest Piibli mõistmiseks väheks. Kui ta aasta lõpus luges Eesti Kirikust, et misjonikeskus lähetab Soome SLEY Karkku evangeelsesse kooli kaks inimest kolmeks kuuks Piiblit õppima, oli ta otsus kohe kindel. Eelneva elu Peipsi ääres elanud ja töötanud mees ei olnud varem iseseisvalt ...

«Tüdruk, hakka kirjutama!» ütles õpetaja Aino mulle 5. klassis kirjanduse tunnis. See oli aastal 1980. Jäin mõtlema. Jäin aastateks otsima ja mõtlema. Õpetaja Aino meenus aga vahel ikka ja jälle. Soe, suur ja turvaline õpetaja Aino väikses armsas Nõva koolis. Nõva metsad, meri, kolhoosi kartulipõllud … neid ei ole võimalik unustada. Pikkade aastate järel kohtusin ma oma õpetajaga taas 2007. aastal Nõva kooli vilistlaste päeval. Üle õhtuse hämara taeva kandub kõrvu ...

Kui Tommi Nikki käest küsiti, kuhu ta tahaks misjonärina teenima minna, siis oli tal ainult üks soov – see ei saa olla külmem koht kui Soome.   Nüüd on Tommi koos abikaasa Minna ja poegade Sakari ning Mattiasega juba teist aastat Eestis. Kas siin on soojem? Tommi ja Minna ütlevad ühest suust, et neid on avasüli ja sooja südamega vastu võetud. Minna ja Tommi on Soome Misjoniseltsi misjonäridena Eestis elanud alates 2012. aasta augustist. Esialgu pühenduti eesti keele ja ...

Lääne praost Tiit Salumäe (62) vastutab assessorina kirikus mitme töövaldkonna eest. Tema pikaaegset tööd on tunnustatud paljude autasudega, sel reedel antakse talle üle Läänemaa teenetemärk. Konsistooriumi saalis maalidelt alla vaatavate piiskoppide pilgu all kõneleme Tiit Salumäega kirikust ja Eesti riigist. 11 aastat enne Teie sündi lõppes vaba Eesti riik. Mida tähendas poisikesepõlves Teie jaoks Eesti riik? Olen üles kasvanud Kuusalu kirikumõisas, mille suures ...

TÜ Narva Kolledži rektor Katri Raik (46) on tartlanna, ta elab ja töötab Narvas peaaegu 15 aastat. «Juba paar aastat tunnen, et siin ongi minu päriskodu,» ütleb ta. Läinud aastal ilmus temalt linna kaasaegset elu haaravalt käsitlev raamat «Minu Narva». Kuidas raamat sündis? Võib-olla isikliku päeviku põhjal? Ei, päevikut ma pole pidanud, selleks polnud aega, ma ELASIN iga päev, iga tund ja iga minut, mul pole olnud siin palju puhkehetki. Siiski, suvel paar aastat tagasi ...

Eile oli 50. sünnipäev Torma koguduse õpetajal Mehis Pupartil, kes on andnud oma elu Jumala juhtida. Kahekümnest vaimulikuks oldud aastast (ta ordineeriti diakoniks 12. jaanuaril 1994 ja õpetajaks 9. augustil 2001) viimased seitse on Saaremaalt pärit Mehis teeninud mandril ega ole siingi jätnud tagaplaanile armastatud hingehoiutööd. Koguduse teenimise kõrvalt jagab ta jumalasõna ja julgustab inimesi Sadala hooldekodus, vahel ka Torma päevakeskuses, Kääpa hooldekodus ning ...

Läänemaa teenetemärk antakse sel aastal Kullamaal elavale põlisele metsamehele Lembitu Tverdjanskile (fotol). Lembitu on mees, kes palju jõuab. Poolsada aastat metsamehena tegutsenud, on ta pälvinud sel alal elutööpreemia, aga teda on jätkunud ka kiriku juurde. Pärast leeri Haapsalus, aga pensionile jäänuna kodukohas Kullamaal. Lembitu on üks neid, kes koos abikaasaga vabadusetuultes kiriku juurde tuli ja jäi. Siis lasid nad end ka laulatada. Jäänud 15 aasta eest ...

20. jaanuaril sai 88aastaseks Vancouveris elav energiline vanaproua Irene Olljum. Eestis sündinud, rannarootsi päritolu Irene (neiupõlve perekonnanimega Dyrberg) isal oli kahe naisega kokku üheksa last, kes kõik on elanud väga kõrge eani. Kuigi Irene on ristitud ja leeritatud Riguldi (Rooslepa) kirikus, asus nende kodu maadel Bergsby külas Rootsi misjoniühingu palvemaja, kuhu ka nende pere kuulus. Et kodus ja palvemajas räägiti ainult rootsi keeles, õppis Irene eesti ...

Luterliku Maailmaliidu peasekretäri Martin Junge (53) kinnitusel ei tohi kirik elada seljaga maailma poole. «Kui Jumal armastas maailma nii, et otsustas sellesse tulla, kuidas saaks siis kirik elada teisiti?» küsib ta Eesti Kirikule antud intervjuus. Te olete esimene Ladina-Ameerika päritolu vaimulik, kes on valitud Luterliku Maailmaliidu (LML) peasekretäriks. Kui oluline see fakt on ning kuidas mõjutab Teie elu ja tööd Euroopas? Võimalus teenida Luterlikku Maailmaliitu ...

Avo Üprus vaatab mulle teiselt poolt lauda pruunide silmadega vastu, naeruvõru suu ümber. Kuigi talle meeldib alati nalja visata, olen kogenud tema olemuse sügavust ja ausust. Pühendunud teenija Küsin Avolt, mida ta inimeste juures esimesena näeb. «Alati kahjuks ei leia, aga see, mida otsin, on kirg, pühendumus ja ausus nii hingelises kui usulises tähenduses. Siis on lust neid inimesi teenida ja nendega olla. Kui seda ei ole, algab üks ebameeldivus.» Ja lisab, et sageli ...

Erkner on Ida-Saksamaal Berliini lähistel asuv 12 000 elanikuga väikelinn. Sealne kogudus sõbrustab Vigala kogudusega Eestist. Eesti ja Ida-Saksamaa kiriku olukorra vahele on sageli tõmmatud paralleele. Seepärast võib olla huvitav teada, millises seisukorras on Ida-Saksamaa kirikud ning mis teeb neile rõõmu ja muret. Palusin intervjuu Erkneri koguduse õpetajalt, eelmise aasta oktoobris oma 60. sünnipäeva tähistanud Cordula Heilmannilt. Saksamaa on Euroopa Liidus palju ...

Meelis Malk (fotol) astub tagasi Karuse Margareeta koguduse juhatuse esimehe kohalt, et jätkata Lääne praostkonna vikaardiakonina. Abielus, nelja lapse isa Meelis Malk on tegus mees, kes tunneb soovi seista hea Karuse koguduse käekäigu eest. Selle soovi on ta seadnud prioriteediks, millele teised alluvad. «Vaimulikuks saamine ei olnud eesmärk omaette, lihtsalt mingil hetkel tundsin, et just pühitsetud ametis saaksin jõulisemalt panustada,» tunnistab ta Eesti ...

Tänavu võivad vaimulike jõulud ja aastavahetus kujuneda nii, et 22. detsembri pühapäevateenistusest kulgeb töö väikeste vahedega kuni kolmekuningapäevani välja. «Siin pole kindlasti nurinat, pigem on see vastutuse tunne ja rõõm, et oled kutsutud teenima,» ütleb kirikuõpetaja Urmas Viilma. «Linnakoguduses muidugi jagame tööd, meie oma Tallinna Toomkoguduses tänavu näiteks nii: jõuluõhtul jutlustab peapiiskop Andres Põder, esimesel pühal Arho Tuhkru, teisel mina.» Seega ...

Kui me abikaasa Anneliga veidi enam kui aasta tagasi pooleks aastaks Vancouveri eestlasi teenima siirdusime, ei olnud meil seal ühtegi tuttavat ees. Üks esimesi, kes meid võõrsil emalikult omaks võttis, oli Lydia Naano. Lydia on sündinud I jõulupühal 1929 Narvas oma vanemate Ida ja Johannes Vingi keskmise lapsena. Vanemad kuulusid Aleksandri kogudusse ning osalesid aktiivselt ka Sinise Risti tegevuses. Lydial on vanem vend Villi ja noorem õde Helbe, kes samuti oma ...

Karjala-Soomes sündinud Kirsti-Maija Paananen (82) on olnud paljude alguste juures. Ta kuulub nende 93 esimese naisvaimuliku hulka, keda Soome kirik oma kirikukogul pärast aastakümneid kestnud vaidlusi ja hääletamisi 1988. aastal vaimulikuks ordineeris. Kohtume Kirsti-Maijaga tema kodus Pieksamäel. Kuigi saame silmast silma kokku esimest korda, tean palju tema tegevusest Eestis sellegi kaudu, mida on Eesti Kirkus kirjutatud. Telefonis kohtumist kokku leppides kuulen tema ...