Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

PÖFFil elu ilust ja valust

Oikumeenilise žürii preemia ja parima filmimuusika preemia pälvis Hispaania film „Armugán“. PÖFF-i pressimaterjal. Novembri kahel nädalal toimunud 24. Pimedate Ööde filmifestivalil (PÖFF) valis taas oikumeeniline žürii oma lemmiku. Festivali üldvõidu pälvis aga Bulgaaria film „Hirm“. „Ma võin teda surmas saata, aga elu võtta ei või,“ ütleb oikumeenilise žürii preemia võitnud Hispaania filmi „Armugán“ (režissöör Jo Sol) liikumispuudega nimitegelane, kes elab mägedes ...

Läbi kirikuaasta koos Kaarli vaimulikega

Tähistamaks Tallinna Toompea Kaarli koguduse 350. ja kiriku 150. aastapäeva esitletakse pärast 4. advendipühapäeva jumalateenistust kirikus jutlustekogu „Su palve viirok tõuseb taeva poole tänus“ (fotol). „Koostajate üheks sooviks oli tuua lugejate ette aastatel 1863–2020 Kaarli kogudust teeninud vaimulike jutlused. Seeläbi tahtsime näidata, kust oleme tulnud ja millise rikkaliku pagasiga saame tänasest edasi liikuda,“ tutvustab juubeliaastale ajastatud teost ...

Orelihelid on püütud raamatusse

„Orelihelidega taevani“ (fotol) on EELK poolt välja antud kolmas raamat sarjast, mis kajastab põgusalt erinevaid töövaldkondi kirikus. Kahel varasemal aastal on ilmunud raamatud „Südamepuhtuse majad“ ja „Väikesed imed“. Esimene annab ülevaate intellektuaalsete erivajadustega inimeste tööst kiriku juures ja teine jutustab luterlikest koolidest Eestis. Sel aastal ilmunud kolmas raamat annab sõna organistidele ja orelimeistritele, keda kõiki on intervjueerinud Margit ...

Veebiajakiri Kirik & Teoloogia kui sillaehitusprojekt

Ajakirja Kirik & Teoloogia tegijaid: Orenti Kampus (vasakult), Anne Burghardt, Thomas-Andreas Põder, Kreet Aun, Katri Aaslav-Tepandi, Karin Kallas-Põder, Kadri Lääs, Kerstin Kask ja Kristiina Vaiksalu. Erakogu. Igal reedel katkematult juba üheksa aastat ilmuva veebiajakirja Kirik & Teoloogia tegevtoimetaja Ergo Naab ning MTÜ Ajakirja Kirik & Teoloogia Kolleegium juhatuse liige Kadri Lääs rääkisid, kuidas ajakirjal läheb. Millal ja miks tekkis idee luua ...

Aastast, mis ei toonud rahu, vaid uusi hirme

Oma päevikusse päev päeva järel sissekandeid tehes annab Ado Köögardal väga hea ülevaate, kuidas kulges elu Eestis 1945. aastal. Erakogu. Lapselaps Anu Saluäär-Kalli poolt toimetatud ja kommenteeritud kujul ilmub Keila pastori Ado Köögardali (1891–1957) päevaraamat 1945. aasta kohta.  Tegemist on järjega 2019. aastal Harjumaa Muuseumi väljaandena ilmunud Köögardali 1944. aasta päevaraamatule. Anu Saluäär aitab järelsõnas aasta tervikut haarata: „Sõda veel kestab, ...

Saadi tuttavamaks oma kiriku pärandiga

Ackermanni puuskulptuurid on loomutruud ja peenelt välja voolitud. Inimlik ja jumalik Jeesus Kristus Juuru kiriku kantsli kõla­katuse tipus. Kalle Kõiv. Juuru koguduse rahvas käis leemetipäeval Niguliste kirikus Ackermanni näitusel. Üle 300 aasta tagasi sai Juuru pühakoda kantsli, mille figuurid ja ornamendid valmistas ülbeks ja andekaks nimetatud puunikerdaja Christian Ackermann oma abilisega. Kantsel on pühakoja suurim vaatamisväärsus, selle valmimisajaks on aasta ...

Mälestades ja meenutades Miina Härmat

Muusikalis mängib nimiosa Annabel Berg, tema kavaleri Heinrich von Trebra osas on Mathias Matjus. Rita Puidet. 16. november on meie esimese naishelilooja Miina Härma mälestuspäev.  Aastatel 1864–1941 elanud Miina Härma on eesti rahva jaoks enamat kui pelgalt esimene naishelilooja ja koorijuht – ta on olnud teerajaja mitmeski mõttes. Oma laialdase tegevuse tõttu on ta pälvinud mitu kõrget riiklikku autasu, aga ta on olnud ka Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlaskogu ...

Tartu rahu vaip tuli näituseks Tartust Tallinna

Anu Raud Tartu rahulepingu 100. aastapäevale pühendatud vaibaga, mis kuuks ajaks Tartu Linnamuuseumist Tallinna Jaani kirikus on. Liina Raudvassar. Tallinna Jaani kirikus vaatajaid rõõmustava vaibanäitusega „Tähisvaibad“ tähistab akadeemik Anu Raud meie rahvale igiomast. Värvid, mida on külluslikult ja samas parajal määral, on märksõna, mis Anu Raua rikkalikku vaibaloomingut iseloomustab. Jaani kiriku galeriisse, kuhu Erkki Juhandi kureerimisel 13 valitud teost on ...

Usuteaduslikul Ajakirjal on uus peatoimetaja

Usuteadusliku Ajakirja uus peatoimetaja Roland Karo. Maris Treufeldt. Tartu ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar, Usuteadusliku Ajakirja kauaaegne peatoimetaja, andis väärika ameti üle Tartu ülikooli süstemaatilise teoloogia lektorile Roland Karole, kes rääkis paari sõnaga ajakirja olevikust ja tulevikust. Millised tunded sind peatoimetajana ametisse asumisel valdasid? Roland Karo: Saapad, millesse astusin, on muidugi aukartustäratavalt suured. Nüüd ...

Loe ajakirjast: kuidas elatakse tundras?

Ilmunud on Hõimurahvaste Aja uus number, sisaldades lugusid lähemalt ja kaugemalt hõimurahvaste juurest.  Vastust pealkirjas esitatud küsimusele leiab loost, kus Daniil Solomõkov kirjutab käigust 3000 km kaugusele Siberisse Salehardi. Seal, polaarjoonel elab teist talve tundramisjonär Signe. Külaskäigust tema juurde kirjutab Daniil Solomõkov ja ütleb, et vahel inimesed ootavad, et keegi võtaks neil käest kinni ja talutaks Jumala juurde. Misjonär võib selle tee kätte ...

Luule

Joonistus: Kristina Viin. x x x Pese hoolega käsi iga pisima piserduskabeli juures palverändudel läbi haige maa. Ja yksiti pese puhtaks oma hing. Syydistustest ja lapsepisaraist. Valutolmust ja kahetsusest. Kallid kimalased kõiguvad mesikaõitel. Läbi vihma viimase jõuga nad lendasid siia uinuma õietolmu koduses lõhnas. Et enne kuluvaringut lilled veel kõiguks. Et ärkaks Su syda. Siin, praegu, selle inimesena oled teinud, mis ...

Ees ootab sakraalkunsti ajalugu muutev näitus

Juuru ja Rapla kirikust pärit kujud Niguliste trepikäigus ootamas näitust.Hilkka Hiiop. 17. sajandi skulptori Christian Ackermanni loomingu neli aastat väl­danud uurimisprojekt päädib Niguliste muuseu­mis näitusega, kus alates 6. novembrist saab näha üle 60 Eestimaa kirikutele loodud kuju. See, et pea pool aastat viieteistkümnes Eestimaa kirikus laiutab skulptuuride originaalasupaigus tühjus, on harvaesinev olukord. Sama unikaalne on või­malus neid Tallinna kuulsa ...

Sügissonaat septembrile

Tiina Vähi. Kui mu aeda astus September, siis õhtuks õunu täis sai ämber. Õunapuude oksad alandlikult lookas, neil kanda koorem külluslik ja kookas. Sügisseade sai ka hääle tämber. Hoogne vihmavalig tuli äkki ja pesi puhtaks „Tartu roosi“ rõõsad palged, kuid päike teeb neil uue punapõskse meigi, et oma kauni näoga nad rõõmustaksid teidki, kui kord õunu täis on keldris salved. Naudin päiksepaistet, sooja sügispäeva, innustunud ilmast, saan ...

Vikaarkristlus

Septembrikullane soe ilm on nagu vikaarkristlus. Ilus on, kuigi ujuma enam ei lähe. Ilus on, kuigi varsti läheb külmaks. Ilus on, ja pisut nukraks teeb see ka. Ilus on. Ja hea on, et on –  kuldsed lehed-juuksed pehmes tuules, sitked kuplid taamal panoraami pääl. Ei, ma ei usu. Aga kui kord abiellun, siis tahan laulatust. Sest ilus on. Ja ehk nõnda püsib armastus meil kauem? Ei, ma ei usu. Aga matustele tahan kirikuõpetajat, siis on ...

Teadus ilukirjanduse kaudu

Teoloogist kirjanik Meelis Frie­denthal. Toomas Dettenborn. Teoloogist kirjaniku Meelis Friedenthali paarikümne aas­­ta jooksul erinevates väl­ja­annetes avaldatud ju­tustused on koondatud kogu­mikku „Kõik äratatakse ellu“. Teaduse poolt kätte ulatatud tööriistu ilukirjanduse heaks kasutav Meelis Friedenthal esitles Eesti Kultuurkapitali toetatud kogumikku Tartus kirjandusfestivalil Prima Vis­ta. Üksteist lugu on kirju­tatud ajavahemikus 2001–2020 ja esmakordselt ...