Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Martin Luther jõuab ka Balti riikide lavadele

Moskva balletimeister Dmitri Bugajev on ilmselt hakkama saanud millegi üsna tavatuga, tuues lavale balleti «Martin Luther». Lavastust on nimetatud unikaalseks terves kristlikus maailmas. «Martin Lutherit» sai eelmisel nädalal näha Helsingi Aleksandri teatris.  Usupuhastaja elust ja tegevusest kõnelev 2vaatuseline ballett  tugineb Bachi ja Mahleri muusikale, tantsivad Moskva Suure teatri, Maria teatri ja ...

Nelja koori kontsert

1916. aastal Konstantin Türnpu loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi järglane, Türnpu meeskoor, on saanud 90aastaseks. Algset nime kanti 1940ndate aastateni, mil see nagu muudki «kodanlikud igandid» laiali saadeti. Polnud enam vaja suurt ja tugevat meeskoori, kes eesti rahvuslikku kultuuri üleval hoidis. Lauljad hajusid mitmesse koori, suurem osa moodustas aga uue Tallinna Meestelaulu Seltsi, nüüd aga juba ...

Misjonikoor osaleb rahvusvahelisel festivalil

Veebruari viimasel nädalavahetusel tähistas EELK Misjonikoor Lääne-Nigula pastoraadis 8. sünnipäeva, ühtlasi pääsemist mainekale rahvusvahelisele koorifestivalile Ameerika Ühendriikides. Kui see on ka Jumala plaan, ootab kollektiivi suvel ülesastumine mainekal Missoula rahvusvahelisel koorifestivalil USAs, kus on Eesti kooridest varem osalenud vaid Tallinna Kammerkoor 1990. aastal. ...

Soome televisioon Nõukogude Eestis

Eesti Televisioon ootab eesti inimeste lugusid Soome televisioonist Nõukogude Eestis.Soome televisioon, mis paratamatul moel ka üle lahe Põhja-Eestisse levis, tingis mitut pidi üsna kummalise situatsiooni: kontrast soome telekanaleist nähtava elu ning sovetiaegse argipäeva vahel oli ju üldiselt teada. Kindlasti on seesugune kogemus eesti inimestesse jälje jätnud. Kõige enam ehk neisse, kes toona kõige ...

Orlando di Lassost spirituaalideni

See oli aastal 1900, kui meile hästi tuntud muusika-, keele- ja muidu rahvamees dr Karl August Hermann, kes ka arvustajana tegutses, kirjutas pärast Aleksander Lätte sümfooniaorkestri kontserti: «Ehk mul küll omajägu terav kõrv on, ei suutnud ma viga leida.» Ja ega leidnudki. Tuli kirjutada kiidulugu, et lood olid head, esitus oli hea, dirigent oli hea. Kõik oli hea. Eks ta ole – arvustajale on see ...

Johann Köleri sünnist möödus 180 aastat

Laupäeval, 11. märtsil tähistati Johann Köleri 180. sünniaastapäeva. Tartu Peetri kiriku altarimaal. Päeva alustati Viljandis Köleri ausamba juures mälestustulede süütamisega. Monument püstitati 1976. aastal kunstniku 150. sünniaastapäevaks. Selle skulptoriks on Edgar Viies ja arhitektiks Rein Luup. Skulptuur kannab endas rahvusliku liikumise aja hoogsat vaimu ja J. Köleri ...

KUMU – elava kunsti muuseum

Kunst elab siin – nii on kirjas ühes muuseumi tutvustavas voldikus. Küllap on see õige. Kunst peab olema nähtav. Vaataja pilgu läbi muutub kunst elavaks, vaatajapoolne suhe annab sellele tähenduse. Hoidlatesse suletuna oleks kunst otsekui varjusurmas. Paraku on suur osa eesti kunstist pidanud seda olema juba hulk aastaid. Nüüd loodetavasti pikka aega enam mitte, sest kauaoodatud kunstimuuseumi uus hoone on valmis. See on ...

Läänemere lained

Küllap oli see Stendahl, kes kunagi kusagil ütles, et igal raamatul on oma saatus... Ilmar Vananurm võtab viisi üles: «Sääl, kus Läänemere lained randuvad…».Muidugi, arvata võib, et nii öeldi kunagi veel varem. Hetkeks vilksatab minevikust koguni ladinakeelne ütlus: habeant sua fata libelli (raamatulgi on oma saatus). Nii et üleüle-eelmisel sajandil sündinud Stendahl ...

80 AASTAT TAGASI

Märts 1926 Tallinna Niguliste saksa lauluselts (Nikolai Gesangverein) oli saanud uue juhi. Kuna Konstantin Türnpu tervislikel põhjustel koori juhatamisest loobus, kohapealt aga asendajat ei leitud, kutsuti Saksamaalt uueks juhiks  Otto Hörschelmann, kes jõulupühade eel Tallinna jõudis. Uus dirigent oli Eestimaal laialt tuntud pastorite Hörschelmannide sugukonnast ja oma muusikalise hariduse ...

Muusikud koolivaheajal Viljandisse erialapäevadele

Kui nimetatakse teraapiat, tuleb esmalt silme ette uurimisaparatuur, võimlemismatt või psühhoterapeudi nahkdiivan, millel pikutav patsient saaks ravitseja abiga hädadest priiks. Muusikateraapiat ei oska võhik aga kuidagi liigitada, kui – siis ehk sinna nahkdiivani kategooriasse. Tegelikult on see hoopis midagi muud, nagu selgub peatselt TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias kirikumuusikute-muusikaõpetajate ...

Ühest nähtavast jäljest

Mõni aeg tagasi ajakirja Kodukiri korraldatud kauni kodu konkurss tõi Naatan ja Anu Haameri perele väärilise koha võitjate ridades. Palju vaeva on nähtud, ilmselt nii mõnigi närvirakk kulutatud. Nüüd, kannatusaja lähenedes, on just sobiv veidi maha istuda ja tehtud töö vilju nautida. Tegelikult ei olegi alati palju vaja, et saada endale ilus kodu – käepärastest ja ...

200aastane uudis pakub endiselt kõneainet

Algavat märtsi võib teatrikuu kõrval pidada ka ajakirjanduskuuks, sest 1806 trükiti taasavatud Tartu ülikooli trükikojas esimene eestikeelne ajaleht «Tarto maa rahwa Näddali-Leht». Toona märgiti kuupäevaks 1. märts, hiljem uue kalendri järgi 13. Leht ilmus kord nädalas kolmapäeval. Seda peetakse Eesti ajakirjanduse algusajaks. 1806 a ilmunud «Tarto maa ...

Torinos esitati Arvo Pärdi uusteost

Kolmapäeval, 15. veebruari hilisõhtul esitasid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor Torino katedraalis Arvo Pärdi spetsiaalselt olümpiamängudeks loodud uudisteose «La Sindone». «La Sindone» esmaettekannet dirigeeris Olari Elts. Ettekande peaproov üle-eelmisel esmaspäeval Tallinnas  Estonia kontserdisaalis oli ülimenukas. Lisaks uusteosele sai ...

Saksa orelikunstnik õpetab Eesti organiste improviseerima

2.–4. märtsini toimub Tallinnas Usuteaduse Instituudis koraalipõhine improvisatsioonikursus, mille viib läbi nimekas Saksa orelikunstnik ja kirikumuusik Martin Zingerling. Martin Zingerling on lõpetanud Hannoveri muusikakõrgkooli kirikumuusika eriala A-diplomiga. Hiljem õppis ta orelit Flor Peetersi, Gerd Wachowski ja Gaston Litaize’i juures. Ta on võitnud 1983. aastal 1. preemia Saksamaa ...

Tunnustati parimaid gospelmuusikuid

11. veebruaril kinos Kosmos toimunud kontserdil tunnustati Eesti nüüdisaegse kristliku muusika viljelejaid 2005. aasta parima tiitliga viies kategoorias. Marko Ausma kujundatud logo alusel valminud helihargi ja asjakohasete auhindadega tunnustati muusikuid rahvahääletuse, žürii otsuse ja statistika alusel. Viiest auhinnast kaks sai endale sel aastal ka Eurovisiooni Eesti finaalis võistelnud kollektiiv Crux, keda ...