Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Jumala imetegu

Jumal võttis oksa kuninglikust aiapuust,  võttis lõhna õienupust, õrnuse kastetilgast, südamerahu vaiksest järvest, võttis hinge taeva tähtedest, naeratuse säravast päikesest, lootuse kasvavast viljaterast, kannatuse allikaveest. Ehast võttis luulelise iluduse, kaitseinglilt hooliva helduse. Siis moodustas Jumal nendest varandustest ühe ime, erineva ime, millel ei ole ...

Rõõmsameelne kontsert nelja dirigendiga

25. aprillil avanes võimalus Tallinna Kaarli kirikus kuulda arvukat Tallinna oikumeenilist naiskoori. Kahtlusi ju oli – ilmselt mingi kokkulapitud koor, kellel probleeme hääleseadega, hääled harali, lisaks vast isegi mõni esiletükkiv «solist». Koori «kokkulapitust» paistis rõhutavat ka neli dirigenti: Aivi Otsnik, Urve Pihlak, Marika Kahar ja Kaie Tanner. Kas nad on suutnud «oikumeenia» ...

Kiriku lõunasaali uued lood

Tallinna Jaani kiriku lõunasaal on saanud paljude ideede tõekssaamise paigaks. Kaunites värvides valgusküllane võlvitud ruum. Ruumi seintel kaunist kunsti. Mai lõpuni on üleval graafik Eevi Tihemetsa helgetes toonides tööd. Edasi ootame vanameister Leili Muuga maale, seejärel on tulemas kirikutekstiilide näitus ja sügisel Soome kristliku lastekirjanduse illustratsioonide näitus. Kiriku lõunasaal ...

RAAMATULETILT

Sarjas «Sirbi raamat» ilmus äsja teoloog Toomas Pauli, kultuurilehe püsiautori, raamat «Kontide kasulikkus», mis sisaldab meedias ilmunud artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. 182-leheküljelise teose on toimetanud trükiküpseks Jaakko Hallas, kujundus on Tiina Tammetalult.  Tunne Kelami tõlkes ilmunud C. S. Lewise, 20. sajandi ühe väljapaistvama kristliku mõtleja raamat ...

Teos lõppude lõpust

Nii on Rudolf Tobiase tütar Helen Tobias-Duesberg öelnud oma Vaikse Nädala algul Tallinna Püha Vaimu kirikus president Lennart Meri mälestuseks korraldatud kontserdil ettekandele tulnud «Reekviemi» kohta.«Kui oratooriumi võiks vaadelda vaimuliku ooperina kui draamat üksikisiku kohtumisel Jumala tahtega ja sellest johtuvate konfliktidega, siis reekviem on oma ainestiku poolest sellest täielikult erinev,» ...

Uue põlvkonna missa

15. aprillil, Vaikse Laupäeva hilisõhtul kogunes Tallinna Kaarli kirikusse vigiiliale enam kui 600 inimest, et osa saada gospelmissast. Laulis Tallinna Gospelkoor koos bändi ja keelpillitrioga. Koori dirigeeris Riina Tikenberg, sõnalise osa eest kandis hoolt liturg Jaak Aus. Missal ettekandele tulnud muusika autoriks oli Piret Pormeister-Rips.Gospelmissat aga ei ole üheski Eesti kirikus varem esitatud. Erinevus tavalisest missast seisneb ...

Pro Estonia kevadnumber ilmunud

Eesti ja Soome suhetest huvitatuile mõeldud soomekeelses ajakirja Pro Estonia värskes numbris on nüüd esmakordselt võimalik lugeda kahte artiklit ja president Tarja Haloneni hüvastijätukõnet president Meri matustel eesti keeles. Ajakiri pühendas tänavuse esinumbri lahkunud president Lennart Merile. Lisaks mahukale ja fotoderohkele matusereportaažile kirjutab Lennart Meri tähendusest Eesti nooremale ...

Päästetud krutsifiksi saladus

Hiljuti kinkis üks koguduseliige Rõuge Maarja kirikule massiivse krutsifiksi, mis sai omal ajal kirikuvaenulike inimeste eest ära peidetud. Krutsifiksi tegelik päritolu on aga veel teadmata. Kätlin Liimets ootab teavet krutsifiksi päritolu kohta.Krutsifiksi annetas Rõuge kirikule koguduse liige Aili Maasar, kelle kadunud isa Aksel Ollmann oligi ajaloolise eseme päästmise taga. Mees ise lahkus siit ilmast juba 1976. aastal ning ...

600aastast kella on Ristil hästi hoitud

Juhan Kilumetsa hinnangul on Eestis teada neli keskaegset kella. Viies keskaegne kell Püha Vaimu kiriku tornis, mis ligi 600 aastat oli löönud «õigesti nii teenijale kui sulasele, nii emandale kui isandale, seda ei või mulle keegi ette heita» – nagu kuulutas kiri, sulas 2002. aasta tulekahjus.Juhan Kilumets koos «vanakesega» enne kella torniviimist.Kunstiajaloolane Juhan Kilumets kasutab kelladest rääkides ...

80 AASTAT TAGASI

Aprill 1926 Et ülestõusmispühad langesid aprilli, oli sel kuul rohkesti kuulda vaimulikku muusikat. Suurel Neljapäeval, 1. aprillil oli Tallinna Kaarli kirikus kontsert, kus osalesid prof Artur Kapp ja Johannes Jürgenson (Juhan Jürme) orelil, laulja Ludmilla Hellat-Lemba ja viiuldaja Rudolf Milli, lisaks naisseltsi Linda naiskoor Ludmilla Hellat-Lemba juhatusel. Nimetatud koor oli hiljuti asutatud ja momendil ainuke ...

Lunastaja seitse sõna ristil

4. aprillil mängis keelpillikvartett Tallinna Kaarli kirikus Haydni opus 31. See oli aastal 1906, seega just sajand tagasi, kui Postimees teatas «Esimese Eesti viiulikvarteti õhtust», mida «tuleb kõigiti kordaläinud ettevõtteks arvata». Mängiti Schuberti d-moll kvartetti ja Beethoveni rasket C-duur kvartetti, millele lisandus valik Rudolf  Tobiase kvarteti- ja klaverimuusikast. ...

La Sindone saladus

Taliolümpiamängud Torinos tõid eestlastele elevust mitte ainult mitme kuldmedali tõttu. Lisaks edukale esinemisele suusarajal tõi kodumaale kuulsust 15. veebruaril Torino toomkirikus toimunud Arvo Pärdi autoriõhtu. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses tuli esmaettekandele Arvo Pärdi teos «La Sindone», mille helilooja kirjutas spetsiaalselt ...

Pühad tulevad…

Räägitakse, et pühad tulevad. Aga missugused pühad? Mõni ütleb, et munadepühad. Teised, et kevadpühad. Kolmandad, et lihavõtted. Aegade jooksul on pühade õige nimi kõrvale tõrjutud. Ateistlik ja ärimaailm on loonud mingi jänkude ja  munade pühad. Vasakpoolne ristiusuvastane meedia rõhutab sedasama. Paljud on jäänud ...

Postkaardid kannavad oma lugu

Filokartist Kalju Leib Tartust teab postkaartidest palju. Tema kogus on ligi 8000 postkaarti ja linnavaadet, vanim neist fotograaf Eduard Sellekese tehtud Tartu vaade aastast 1890. Postkaart Kalju Leiva kogust. Tartus tegutsenud kunstniku Richard Kiviti kaart on saadetud 1943. aastal. Taustal Tartu sümbolitena Jaani ja Uspenski kirik. Kalju Leiva huvi postkaartide vastu sai alguse pool sajandit tagasi, mil ta alustas fotograafiaga. Tema ...

Anna Haava viimne teekond

«Eesti selle sajandi suure naisluuletaja Anna Haava (15.IX 1864. Pala v. – 13. III 1957 Tartu) maise elu lõpust ja viimsest puhkama sängitamisest on senini olnud väga väheseid teateid. Anna Haava matus Tartus 15. märtsil 1957. Talitust viib läbi õpetaja Jaan Muru. Repro Teame vaid, et ta suri Tartus ning maeti riiklikult (ilmalikult) Tartu ülikooli aulas pühapäeval, 17. märtsil 1957. ...