Kes selles ütluses kahtleb, võib ise juunikuus sõita Lapimaale nautima polaarpäeva, mõnele kõrgemale tundrule tõusta, istuda lumele või vettiva lumejänese valmis voolida.Reisiseltskond Pajala kiriku trepil. Kui Eesti Kiriku lugejate esimene reisigrupp Norra piiri äärsele Saana mäele tõusis, õitsesid mäe jalamil kullerkupud. Tagasiteel mereäärsel Kalajoel sealset ...

Eesti Kiriku selle suve reisi eesmärgiks oli seatud tutvumine lestadiusluse vaimuliku pärandi ja Lapimaa loodusega ning teelistele avatud kirikute külastamine. 1952. aastal valminud Enontekiö (Hetta) kiriku altariseina on kujundanud kunstnik Uuno Eskola. Õnnistava Kristuse kujutamine üle talvise põhjamaise looduse, inimeste ja loomade teeb selle fresko eriliselt kõnekaks. Kuid nagu Lapimaa ja erinevad lestadiuslikud rühmad ei piirdu vaid Soomega, nii ...

Reisi üheks osaks oli lisaks Laestadiuse jälgedes käimisele ka sealse loodusega tutvumine. Võrdlemisi tasaselt maalt pärit eestlasi paeluvad eelkõige kõrgused.27 tublit matkajat on jõudnud 807meetrise Taivaskero mälestustahvli juurde, mis teavitab, et seal süüdati 1952. aastal Helsingi olümpiamängude tuli. Grupist neli väledamat on alustanud juba laskumist, ega ole pildile jäänud.Mägisemate piirkondade rahvaste keeltes on ...

Lestadiuslased on tõsimeelsed kristlased.Elmar Reinsoo Pajala kalmistul Laestadiuse haual. Reisijuhi Urmas Orase koostatud materjalis, mida igaühele välja jagati, võis lugeda, et «lestadiuslus on 19. sajandi keskel tekkinud luterlik äratusliikumine, mille liikmeid leidub põhiliselt Soomes, Rootsis, Norras, Põhja-Ameerikas, aga ka Eestis.» Liikumine on oma nime saanud rootslasest pastori Lars Levi Laestadiuse ...

Maarja-Magdaleena päeva eelõhtul, 21. juulil avati 11. augustini kestnud XV kirikumuusika festival Raplas, mida rahvasuus austavalt kirikumuusika pealinnaks on hakatud kutsuma. Ettekandele tuli Franz Joseph Haydni (1732–1809) «Aastaajad» Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestri esituses. See, et tegemist oli Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestriga, üllatas paljusid kontserdikülalisi. ...

Juuli-august 1927 Nii nagu suviti ikka, jätkus ka juulis-augustis laulupidude jada. Ja ikka oli neis oma koht ka vaimulikul muusikal. Virulased pidasid oma laulupeo 3. juulil Rakveres. Peoplatsiks oli tore Rahvaaia park, kuhu oli püstitatud nägus laululava. Kohal oli 2000 lauljat, kelle hulgas oli ka kolm Tallinna koori. Pühapäeva hommikul äratas uinujaid pasunamäng Vallimäelt ja kiriku tornist. 2. ja 3. juulil oli piduehtes ka ...

Käesolev suvi on Eestimaa kultuurikalendris olnud tavapäraselt sündmusterohke. Juuni lõpul peeti Tallinnas noorte laulu- ja tantsupidu. Erinevais paigus toimuvad vabaõhuetendused, kus mängitakse ka algupäraseid uuslavastusi. Juuli viimasel nädalavahetusel võõrustas Viljandi järjekordset pärimusmuusika festivali. Samal ajal (29.–30. juulil) tähistati Eestimaa teises servas, Kuressaares ja ...

Sel aastal 12. märtsil oli 400 aasta juubel Paul Gerhardtil, kelle nimi on meile tuttav kiriku laulu- ja palveraamatu kaudu. Juubelid on meie tõtlikus ajas ilusad ja tähtsad. Juubelid tuletavad meelde, et juba enne meie aega on inimesed tähendusrikkalt mõtelnud ja ütelnud, teinud ja loonud. Elame suurel määral sellest, mis eellased meile on pärandanud. Eesti lauluraamatus enim esindatud Paul Gerhardt oli sakslane ja ...

Viimaste kohalike omavalitsuste valimiste tulemusena sai Ambla vald oma etteotsa uusi inimesi, kes asusid aktiivselt tegelema valla arengukavaga, et edendada ja arendada kodukandi elu. Sellesse protsessi kaasati ka kohalik kogudus, kelle kasutuses on Kesk-Eesti vanimaid pühakodasid – Ambla Maarja kirik. Üheskoos tõdeti, et väga hinnaline sakraalhoone ühes oma kunstivaradega vääriks senisest palju enamat ja laiemat ...

Ammu on möödas ajad, kui kirikuuksed pidid kinni seisma ja vaid pühapäeviti tunniks-paariks jumalateenistuse ajaks kutsuvalt avatud olid. Kuigi me teame, et kirik on evangeeliumi kuulutamise ja sakramentide jagamise paik, on kirikust saanud ka koht, kus esinetakse: lauldakse, mängitakse pilli ja tantsitaksegi. Ja seda sugugi mitte alati evangeeliumi kuulutamiseks. Millal oli see aeg, kui suvetuuritajad leidsid kiriku ideaalse kontserdipaiga ...

Ooperilaulja Jassi Zahharov on kirikuis soolokontserte andmas teist suve. Kontserdi lõppedes tuli Jassi Zahharov Otepää kirikuaeda rahvaga vestlema ja plaadile autogramme jagama.Laulja peab kirikuid heaks esinemispaigaks ja nii laulab ta koos üle 30 aasta ansambli Fix muusikalise juhina tegutsenud Evald Raidmaga südasuvisel kontserdil. Nagu vana head veini naudivad kuulajad südamlikke eesti estraadiklassika kullafondi kuuluvaid suvelaule Aarne Oidi, Lembit ...

Jakobi Pühapäev 3–4 korda aastas ilmuva Pärnu-Jakobi koguduse ajalehe 6. numbris (mai 2007) on lühiintervjuu 9. mail Tallinna Toomkirikus õpetajaordinatsiooni saanud koguduse vaimuliku Tõnu Taremaaga ning õpetaja Meelis Rosmaga, kes teenib Tallinnas üksik-vahipataljoni kaplanina. Ajaleht edastab koguduse teateid ning annab muu hulgas teada, et koguduse nõukogu valis uueks esimeheks Heli Kübara. Rapla ...

Sellesuvine Martin Luther Bundi eriväljaanne on pühendatud EELK 90. aastapäevale. Avasõnad väljaandes ütleb peapiiskop Andres Põder, kes tänab Bundi meie kirikule rasketel aegadel osutatud abi eest. Martin Luther Bundi president Claus-Jürgen Roepke nimetab Eesti arengut uskumatuks läbimurdeks, mis samal ajal mõjutab rahvastikku väga erineval moel. Tema sõnul on praegu luterlikul kirikul ...

15.–21. juulini toimus Eestis I rahvusvaheline suveakadeemia teemal «Saksa romantiline orelimuusika». Algus tehti Valgas unikaalsel Ladegasti orelil. Valgas on alguse saanud nii mõnigi orelimuusikaga seotud üritus, näiteks laste orelifestival 2005. aastal. Suveakadeemia meistrikursuste õpetaja oli Pieter van Dijk Hollandist, kes on Alkmaari linna organist ja sealse orelifestivali kunstiline juht. Alkmaaris on 300aastane ...

Esther de Waal Keldi palvemeel Allika kirjastus, 2007, 267 lk. Kui meiegi oleme osa saanud Hebriidi saartelt kogutud keldi palvetest («Keldi nägemus», 1999; «Keldi palved», 2003) Anu Raua tõlkes, siis nüüd on tegu raamatuga, mis selgitab keldi pärandit. Raamatu on tõlkinud Maret Kaik. «… keldi palveviis on palvetada kogu oma olemusega, jäägitult, nii et see hõlmab inimisiksuse ...