„Uku Masingu maastikud“, Jaan Kaplinski. Enn  Säde Jaani eelviimane kirjake on aastakümnetetagusel postkaardil ja pärit mu Viivi Luige ja Jaani filmi toimetaja Aare Tiisvälja lesestunud abikaasa kolimise kultuurikihist laual. „Kulla Aare, selge mis selge. Minust 1990 filmitegijat ei saa. Pole midagi parata. Soovin Sulle ja Su perele head uut aastat! Jaan (Kaplinski).“ Loen kirja Hellele ette. „Selge, see on ju ka sulle, võta kaasa!“  Film „Aken aja liikumisse. ...

Uku Masingu artikkel „Kiriku ülesanne kultuurimandumisel“ (Tänapäev nr 5/6, 1940; taasavaldatud Uku Masingu rmt „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt“, Ilmamaa, 1993) valmis ajal, kui Teine maailmasõda oli juba alanud ja Nõukogude Liidu okupatsiooniväed olid Eestis. Kuid maksis veel Eesti kroon ja lehvis sinimustvalge, kohati kõrvuti punalipuga. Siiski depressioon süvenes ja see on tuntav ka kultuuri kestmisele pühendatud Masingu artiklis. Tema 80 aasta tagused mõtted on ...

Eesti Kiriku korraldatud suvised lugejareisid on viinud kodustesse paikadesse, aga ka Eestist eemale. Pilt ühelt meeleolukalt reisilt Lätis 2019. aastal. Auruveduriga rongisõit Gulbene-Aluksne kitsarööpmelisel raudteel. Arhiiv. 5. Ma ei saa lisamata jätta mõnd sõna Ilmjärve preestri Aleksander Elleri (teenis kogudust 1918–1936) ja tema eelnevalt mainitud raamatukese kohta. Ta korraldas vaimulikke laulupäevi ja kontsertjumalateenistusi, kutsudes kaasa teenima teisi ...

Ilmjärve kirik 2015. aastal. Erakogu. 4. Preester nõudis kriminaalvastutust 1860. aastal pandi sealsamas Ilmjärvel (tollal veel kunagine puukirik, kivikirik valmis 1873) minu tollal 20aastase vanavanaema, luterlase Mari Krooni ette venekeelne tekst, millele ta oma käega kolm risti alla maalis selle kinnituseks, et abielludes õigeuskliku Peeter Mustaga ta tõotab järgida Vene riigi seadusi, st ristida sellest abielust sündivad mõlemast soost lapsed õigeusku ja ...

Mare Must esivanemate Ants ja Liis Musta haual Ilmjärve surnuaial 2007. aastal. Erakogu. 3. Kõikidest nimetatud kohtadest tulid mu esivanemad 19. saj keskpaiku kokku Kongutasse (muide paar aastat tagasi juba endiseks muutunud Konguta vald asus kunagiste Puhja ja Nõo kihelkondade kokkupuutealadel), seega järgnevate põlvkondade suguvõsakirikuteks said Puhja ja Nõo, seoses õigeusuga ka Kavilda.  Vanavanaisa olevat millalgi 19. saj lõpul Puhja kiriku katust katnud ...

Eesti Kiriku lugejareis Tallinnas 2014. aastal. Tallinna piiskoplikus toomkirikus võttis reisiseltskonna vastu toonane toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma.Arhiiv. 2. Paenurm tuli alati koos perega, kaasa arvatud kõige nooremad liikmed. Ja kui hästi need tillukesed Paenurmed reisil käitusid! Oli väga armas vaadata, kuidas sõidu peal pastor etteloetava raamatu korraks käest ära pani, vahepeal mingis mõttes tähelepanu nõudva lapsega tegeles ja siis edasi ...

Bernard Kangro käest kuulsin mõtet, et miks nii vähe on nooremaid Tammsaare haardega romaanikirjanikke – lapsed ei käi enam karjas! „Vaene“ laps sunniti varakevade varavalgest hilissügiseni tihtipeale ihuüksi karja hoidma, vahel lihtsalt paari pudulojuse juures konutama, ja igavus tahtis vägisi hinge võtta, kui just fantaasia kusagilt seest või ülevalt lahti ei päästetud! Siis sai oksaraagudest loomi isegi juurde meisterdatud ja neid kantseldatud, lautadesse, tallidesse ...

1. Eesti Kiriku lugejareis Lapimaale 2007. a suvel. Pildil giid Urmas Oras (vasakul) koos Rannar ja Silvi Susiga. Arhiiv. Mind ajendas kirjutama Eesti Kirikus ilmunud Sirje Semmi järjelugu (31.3–12.5) tundelisest teekonnast (oh mis tore ütlemine!) läbi Eestimaa ning 21. aprilli lisaleht, mis heitis kiirpilgu ajalehe lugejareisidele.  Olen neil osalenud minagi, isegi 12 korda, kaasa arvatud piibliseminar Põltsamaal aastal 2014.  Olen liikunud meie kolme ...

Unikaalne Kaarma kirikumõis väärib säilitamist. Agnes Siim. Kaarma pühakoda ja kirikumõis on meie arhitektuuri- ja kultuuriloos üks unikaalsemaid.  Kirikumõisa kompleksi on kuulunud või kuuluvad peahoone, ait, laut, kaev, kelder ja piimaköök. Gooti stiilis kiriku (ehitusaeg 1261) juures on pastoraat, mille ehitusajaks arvatakse ajavahemikku 1711–1840. Sellest lähemalt saab lugeda Kaisa Lenseni magistritööst, mille ta kaitses möödunud aastal Eesti kunstiakadeemias. ...

Anat Govi näidendi „Oh jumal“ on Eesti Draamateatris lavastanud Mehis Pihla. Osades Ain Lutsepp, Harriet Toompere ja Franz Malmsten või Hugo Malmsten. Me kujutame hästi ette kristluse loo tegelasi Jeesust, neitsi Maarjat, Johannest ja isegi Püha Vaimu tuvikese näol suudame ette kujutada. Kõiki neid tegelasi on mängitud näidendites ja filmides. Kuulsaim nende hulgas Ingmar Bergmani „Seitsmes pitsat“, mida peaks kindlasti Youtube’is vaatama. Aga otsest kujutlust Jumalast, ...

Tartu Maarja kiriku juures avati eile  fotonäitus, mille on koostanud Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige Ants Johanson. Aastapäeva tähistamine on mõistagi märgiline sündmus, sõnab koostaja Ants Johanson ja täpsustab: „Aja kulgedes, kui vahetuid läbielanuid jääb järjest vähemaks ja isiklikud ning varanduslikud tragöödiad kuhtuvad, kasvab hoiatava ajaloosündmuse meeldetuletamise tähtsus seda enam. Igal juhul muutis 1941. a põlemine (ja ka 1944 suvelõpp) ...

Helilooja Alo Põldmäe (snd 22. mail 1945 Tartus) uusim heliteos on kantaat „Maarja täht“, mille esiettekanne on Tartu Maarja kirikus 12. juulil.  Kantaadi keskmes on Maarja kirik, millega autori sõnul pole tema perel otsest seost olnud. Aga kantaati luues tuli talle eredalt meelde, kuidas nende pere märtsis 1949 Siberisse küüditati. Isa Rudolf Põldmäe oli siis vangilaagris (1945–1950), aga saadeti pärast vabanemist perele Siberisse järele ja sinna tuli jääda 1956. ...

Erakogu. Lahemaa rahvuspargi 50. aastapäeva tähistamine toimus 20. juunil rahvalaulumissaga Ilumäe kirikus (fotol).  Pühad paigad, omapärane loodus ja kultuur on ammu siinkandis olnud ja oodanud Lahemaa rahvuspargi tulekut ja viiskümmend aastat tagasi moodustatigi toonases Nõukogude Liidus esimene rahvuspark just Eestis Virumaal, lahtede ja ürglooduse rüpes. Nii jäi ka 1843. aastal valminud Ilumäe kirik (kabel) Lahemaa rahvuspargi haldusalasse. Rahvuspargi ...

Mari Karilaidi raamatu „Nii ongi, mu kullake“ (2021) on kujundanud ja illustreerinud Kadri Roos. Kui lapsed on juba suured? Või muinasjuttudega? Meenub intervjuu Hando Runneliga Uku Masingu korteris 26.10.2001 ja teemakski Uku Masing. Ukse peal, hüvastijätmise järel küsinud Uku Masing: „Kas muinasjutte ka loete?“ Ma ütlesin, et loen küll, siis ütleb: „Lugege ikka muinasjutte. Manitses. /.../  Olen avastanud ka oma kogemusega nüüd selle muinasjuttude arhetüüpse ...

Probleem sai alguse tahtmisest teha endale selgeks, kuidas mõtlesid inimesed hilise antiikaja ja Itaalia kõrgrenessansi vahel, seega ligikaudu vahemikus VI sajandist kuni XV sajandini. Seda on kokku tuhatkond aastat.  Küsida tänases Tartus nii pika aja kohta juhatusi mõnelt ajalooliselt teoloogilt või üldajaloolaselt tundus lootusetuna mistahes aspektist, pealegi kui sedasama aega võib liigendada ka teistmoodi, näiteks nii, nagu see on võimalik loodusteaduses ...