Kui tibusid loetakse sügisel, siis kirikurahvas hindab tehtut kevadel – nii oli ka 80 aastat tagasi ja see leidis loomulikult kajastust kirikulehes. Aga lugeda oli muudki huvitavat. Elu oli vaiksem kui varem Märtsi alguses võttis Lääne-Nigula kogudus suure armastusega vastu Lääne praostkonna õpetajad, saadikud, neli köstrit ja külalisena noorsootöö sekretäri Harri Haameri. Sinodil kuulati ära ...

1929. aastal möödus 400 aastat ajast, kui Martin Luther andis Wittenbergis välja esimese autoriseeritud evangeeliumi-luteriusu lauluraamatu, mis mõeldud laulmiseks kogudusele. Selle raamatu koostamisel sai väga tähtsaks allikaks katoliku muusika. Sealt sai üle võetud «Rahva Õnnistegija», «Sind, Issand Jumal, kiidame» jt koraalid. Dr August Paris oma Eesti Muusika Kuukirjas antud ülevaates ...

Sünoptiliste hulka arvatud Markuse evangeeliumi peeti algselt Matteuse evangeeliumist hiljem kirjutatud raamatuks. Tegelikult oli Markuse evangeelium Matteuse ja Luuka omade alustekstiks. Markuse evangeeliumi algversioon kirjutati arvatavasti juba ajavahemikul 65–70, mõnes allikas pakutakse veelgi varasemat aega. Püha Chrysostomos esitas kirjutuskohana Egiptust. On pakutud ka Palestiinat, kuid tõenäoliselt kirjutati raamat siiski ...

Näiliselt oleme inimestena kõik ühesugused ja elame samas ilmaruumis, keegi meist ei ela oma elu salajas. Aga igaühel on pajatada oma elust midagi sellist, mis selle eriliseks teeb. Paljud elud on talletatud elulugude uurijate kätte, mõned saanud menukaks raamatuks, mõni vormunud käsikirjaliseks väljaandeks, mida kingitakse vaid oma pere liikmeile. Kui organist ja muusik Anne-Mai Salumäe kinkis mulle oma laulude ...

Järgmisel nädalal, 14. aprillil tähistab üks Eesti vanematest muuseumidest, Eesti Rahva Muuseum, asutamise sajandat aastat. Kas me teame, kuidas 1947. aastal Avinurmes puunõusid valmistati või missugused olid kuus-seitsekümmend aastat või enamgi tagasi Põhja-Eesti talude väravad, missugustel pinkidel istusid meie esivanemad, missuguseid moekleite kanti möödunud aastasaja alguses?  Vastuse neile ...

Kirikumuusika liidu üldkogu koosolekul 16. märtsil räägiti kirikumuusikute igapäevatöödest, orelite olukorrast, tehti kokkuvõtteid eelmisest aastast, tutvuti 2010. aasta laulupeo värskete laulikute ja uute koraaliseadetega. Muusikuid tervitades kutsus peapiiskop Andres Põder neid vaimuliku muusika hingekarjasteks ja soovis jõudu väärika ameti kandjatele. Assessor Tiit Salumäe, kes ...

3. numbris (21. jaanuar) andsime lühiülevaate Tartus toimunud lauluraamatute teemalisest ettekandekoosolekust. Ülevaates on nimetatud muu hulgas Kadri Tammuri ettekannet, mille siinkohal avaldame tänulikult oma lehe lugejatele. Seekord on tähelepanu keskmes saksakeelsed lauluraamatud. Nagu järgneva artikli autor on tunnistanud, andis talle tõuke selleks tööks mõni aasta tagasi puhtvisuaalne elamus mu töölaual ...

Võttes kätte lauluraamatu, võime seda hinnata väga mitmest vaatenurgast – süüvida tema sisulisse väärtusesse, struktuuri ehk ülesehitusse, huvituda paberi kvaliteedist, trükitehnilisest tasemest, trükikirja selgusest ja lehekülje kujundusest. Eelkõige aga paelub sageli tähelepanu lauluraamatu köite välimus: formaat, paksus, kaane värvus, kujundus, materjal. Traditsioone ...

Tere, suur looja, kes Sa esined sageli Jumala nime all ja oled kõige muu hulgas loonud sellise populaar­se tegelase nagu Limpa. Limpa on lahe sell. Lastele ta meeldib. Jah, miks ei peaks meeldima lastele keegi, kes keeldub söömast ja võib lakkamatult limpsi juua. Limpal ja lastel kõht suhkrut täis, lastel Limpa mobiiltelefon taskus ja kuulus kirjanik hakkabki end jumalana tundma. Jumal on looja ja kirjanik on looja. Jah, see ...

Raamatute sünnilood on erinevad, mõni on kiiresti paberile pandud, mõnest saab raamat aastate jooksul. Neil kahel lasteraamatul, millest siin juttu teeme, on ühiseid jooni: mõlema autorid on vanaemad, kes oma lastele ja lastelastele neid lugusid jutustanud ja neilt inspiratsiooni saanud. Pühendatudki on raamatud lastele ja lastelastele. Lood väikese kaluriplika elust Piia on väike kaluriplika ennesõjaaegselt ...

Filmis «Kahtlus» puutume kokku igavese teemaga – katoliku preestrid ja kooripoisid. Katoliku preestrit homoseksuaalsuses kahtlustada on ülimalt lihtne, sest ordineeritakse reeglina vallalisi mehi, kes elavad tsölibaadis. Siia juurde võiks tuua näite, kuidas mungalt küsiti, millal sureb seksuaalsus. Siis, kui viimane nael on kirstukaane kinnitanud, vastas munk. Aga tsölibaadis elav preester ei ela kloostris, ta elab ...

Suure Reede palved annavad katoliku traditsioonis olulise koha nn ristiteele. See via crucis on palverännak surmamõistetud Jeesuse jälgedes Pilaatuse paleest Kolgatani, kus meie Õnnistegijat ootavad rist ja haud. Tavaliselt toimub see igaühe kodukirikus, mille seintele on kinnitatud tahvlikesed neljateistkümne «peatuse» tähistamiseks. Nende ees jääb palverändur seisma, mediteerib antud teemal ja palvetab. ...

II (Algus EK nr 13, 1.4.2009.) Jumala Reede Suur Reede on kirikuaasta kõige vastuolulisem päev – siin kohtub inimlik julmus Jumala kannatlikkusega. Sellepärast on kaasaja inimese jaoks kummastav lugeda inglise keeleruumis nimetust Good Friday – hea reede. See on olnud mõistatuseks inglastele endilegi. Vastus on iseendast lihtne – Suur Reede on Jumala Reede (God’s Friday). On öeldud, et see päev oli ammu Jumala ...

Toomas Abiline (44, fotol) on Tallinna Linnamuuseumi muuseumijuht ja Vanalinna Hariduskolleegiumi filosoofiaõpetaja. Lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo-osakonna 1994, diplomitöö puudutas Eesti kirikulugu. Usuteaduse Instituudis lõpetas kultuuriloo magistrantuuri 2006. aastal. Praegu jätkab õpinguid Tartu ülikooli usuteaduskonna doktoriõppes. Millised olid EELK UIsse õppima astumise põhjused? ...

Mida on elu kinkinud koos emadusega? Liina Raudvassar (kahe poja ema, lapsehoolduspuhkusel olev Eesti Kiriku toimetaja): Kinkima on õige sõna. Just kingitus ongi iga laps oma emale, nii ka minu pojad minule. Raske on ette kujutada elu ilma nendeta. Lapse olemasolu vajutab igasse päeva oma pitseri. Nii on see juba Looja poolt seatud ja looduse poolt edasi antud. Emaduse kogemine keerab piltlikult öeldes kõik senise pea peale. Oluliseks ...