Väljaanne võtab kokku 2008. aastal tehtud olulisemad restaureerimistööd, uurimused ja põnevamad leiud üle Eesti. Lisaks annavad raamatu toimetajad Kais Matteus ja Liina Jänes pikemates teemakäsitlustes ülevaate muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonna probleemsetest teemadest, tööstusarhitektuuri seisust aastal 2008 ja sellest, mida oleme õppinud kümneaastasest Tallinna koolide restaureerimise ...
Helme kihelkonna ja koguduse 680. aastapäeva puhul peetakse 28. novembril kell 12 Helme koguduses mulgikeelne jumalateenistus.
Helme kihelkonda on kirjalikes ajalooallikais esmakordselt nimetatud aastal 1329. Seega võime tähistada Helme kihelkonna ja ka Helme koguduse 680. aastapäeva.
Ajaloolisi pöördepunkte Helme nime päritolu kohta on teada kaks versiooni. Helmes asub allikas, millel usuti olevat eriline tervendav toime. ...
Oktoobris 80 aastat tagasi oli tähtsaim sündmus kindlasti Cyrillus Kreegi (fotol) «Reekviemi» esiettekanne Estonia kontserdisaalis. «Kordaläinud teos», nagu märgib Postimees.
«Meie muusikakirjandus on rikastunud suure ja kõrgeväärtusliku teosega,» lisab Muusikaleht. Ettekanne oli igal juhul suursündmus meie muusikaelus, tõstes ühtlasi helilooja avalikkuse tähelepanu keskpunkti. ...
Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere kogusse kuulub Hiina münte ja amulette alates Kristuse-eelsest ajast kuni meie ajaarvamise 19. sajandini.
«Vähestesse esemetesse on kätketud nii palju kultuuri, ajalugu, kaasaega, paikkonna lugu kui mis tahes münti,» põhjendab õpetaja Andres Mäevere lapsepõlves alguse saanud numismaatikahuvi, mis on kandunud küpsesse meheikka. Tutvustades oma ...
See oli aeg, kus – vaatamata Eesti väeosade meeleheitlikule vastupanule – sakslaste rinne Narvast läände murdus. Tallinnas oli kohati laskmist, kuid sakslased keeldusid eestlastele relvi andmast.
Ainus päevakorrapunkt oli: kuidas pääseda kommunismi käest?
Vahepeal olime püüdnud defineerida nii natsismi kui kommunismi ja leidnud, et vahe on ainult sinu hukkamise/hukkumise toimes: kui venelane lõikab su ...
Möödunud nädalavahetusel püüdis Ülo Korjus veel tuult ja vihma trotsides aias viimaseid õunu kokku korjata.
Mehel, kel peagi eluaastaid 78 ja staaži Narva Aleksandri koguduse juhatuses 52 aastat, on koguduse juures iga päev tegemist. Majad tahavad haldamist ja remonti. Viimased kümme aastat on Ülo Korjus seotud ka Kaitseliiduga ning ammusest ajast seltsiliikumisega.
Narvas sündinud Korjus tuli kodukohta ...
Tõnu tundis, et täna peab minema sõpru külastama. Ei tahtnud küll, sugugi ei tahtnud, aga nüüd tuli tõusta ja ennast liigutama hakata. Matusekutsed pidi ju kätte viima. Ema matused on kolme päeva pärast ja mõnda kohta ei viidudki posti kuigi kiiresti. Juubelikutsed, pulmakutsedki võisid postis vedeleda küll. Aga matused – need olid üks kord elus, ema matused on ainukordsed. Ei, pidi ...
Nelikümmend aastat järjest iga aasta septembris toimub Euroopa evangeelsete kirikute muusikute kohtumine. Ühel aastal Strasbourgis Prantsusmaal ja järgmisel mõnes teises riigis.
2002. aastal olid kirikumuusikud Eestis, eelmisel aastal Lätis. Kokku saades tutvutakse selle maa kirikumuusika, pühakodade ja orelitega. Ennekõike annab kohtumine võimaluse tutvuda ja suhelda. Toimub konverents, kuulatakse kontserte, osaletakse ...
Risti kogudus käis oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel sügisreisil Valgamaal.
«Siis on maainimestel kartul võetud,» selgitas koguduse õpetaja Annika Laats hilise reisi põhjust. Reisile tulijad tegid ka ise väikese sissemakse, aga Annika Laatsi sõnul said nad toetust PRIA-lt.
Reisiseltskond jõudis Valka südapäeval. Valga koguduse pastoraadis pakuti lõunasööki ja kuulati juttu ...
On päikeseküllane augustikuu ennelõuna, kui Torma pastoraadi trepil uksekella annan. Jõuan suursugust varaklassitsistlikku hoonet vaevalt kümmekond sekundit silmitseda, kui uks avaneb ja sõbraliku terekäe ulatab pastoraadis elav Torma koguduse õpetaja Mehis Pupart.
Meie kohtumine on varem kokku lepitud, kuid pastoraadi uksele ei tule peaaegu kunagi tulutult koputada. Õpetaja Mehis Pupart proovib alati olemas olla, kui ...
1908. aasta septembris ilmus Peterburis ajalehe Peterburi Teataja esiknumber. Ajaleht etendas tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises ja kultuurielus. Pärast revolutsiooni suletud ajalehe taasilmumiseks tekkis vajadus ja leiti võimalus 1999. aastal. Lehe taaskäivitaja, toimetaja ja väljaandja on Jüri Trei, kes teab, millised raskused tuli lehe taasilmumiseks ületada.
Kuidas tekkis idee Peterburi Teatajat taas välja andma ...
22. september on Eestis kolmandat aastat seadusega kuulutatud vastupanuvõitluse päevaks. Kolmandat korda peeti sel puhul mälestusjumalateenistus.
Täpselt 65 aastat tagasi rebiti Toompea Pika Hermanni tornist sinimustvalge riigilipp ja asendati punalipuga. Samal ajal pidas Vabariigi Valitsus Otto Tiefi juhatusel Läänemaal Põgari palvemajas oma istungit. Üürikesed päevad pikas sõjas, mil de jure kogu aeg olemas ...
Tänapäeval, kui kirjad liiguvad sekundite vältel ühest maailma otsast teise, ei kujuta ette, kui keeruline oli lehte välja anda 80 aastat tagasi. Missuguse tempoga jõudsid uudised Valgast või mujalt Tallinna lehetoimetusse või Jürisse vastutava toimetaja Jakob Aunveri kätte? Eks määraski lehe sisu suuresti see, kuidas lehetöö organiseeritud oli. Aga mis olid need teemad, millest kevad- ja suvekuudel ...
Sina, Jeesus, hõbedaste silmadega, kui Sa sõrmil hoides vikerkaare ringe käisid kõrves, siis ei tunnud inglid ega Jumal enam isegi maad seda neetut. Käisid vaikselt, oi kui tasa, järve teetut, et vaid marus rohtu sattund kalamaimu, kes just Sinu palve kõrval vaakus hinge, koju viia. Aga teest tal polnud aimu. Kandsid teda iga kalapesa suule, hulga aega silmad vajund vette maha. Kui ta viimaks koju jõudis, ...
Ingvar Luhaäär: Teie esimene luulekogu ilmus 1935. aastal. Pealkiri «Neemed Vihmade lahte» on poeetilisemaid eesti luules. Uku Masing: See on üks petmispealkiri, et ta liiga selge ei oleks. Kuu peal on üks Vihmade meri. Ma oleksin võinud ka «Vihmade merre» kirjutada, aga siis oleks see otsekohe arusaadav olnud, et kus see Vihmade meri ikka on. Ma panin «Vihmade lahe» asemele ja siis ei tulnud keegi inimene selle ...