Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Ammendamatu Fanny de Sivers

Fanny de Sivers, „Ükski väärtus ei lähe kaduma“ (Kogutud teosed V). Mõni fraas või sõna hakkab kummitama ega lase lahti. Jõuluaegsetest lehetekstidest klammerdus mällu üks pealkiri, mis kõlas umbes nii: „Kui teie laps kirjutab juba kolmandat korda jõuluvanale, et ta soovib viiulit, ärge kinkige talle pruune sokke!“ Milline mängufilmi algus!  Üldistusjõuga Sivers Juba viiendat korda saadab Arne Hiob jõulude paiku tuumaka köite Fanny de Siversi ...

Jagati tunnustust loomeinimestele

Kirjanik Paavo Matsin linnaväljakul linnakirjaniku stipendiumi vastu võtmas.Lilian Lukka. Tunnustatud on kahte loomeinimest, kelle nimed on tuttavad ka Eesti Kiriku lugejatele. Esimene neist Paavo Matsin, kes 17. jaanuaril kuulutati Tartus Koidula ja Jannseni mälestusväljakul 2022. aasta Tartu linnakirjanikuks. Ja teine helilooja Jüri Reinvere, kelle Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2021. „Tartu saab uue linnakirjaniku juba ...

Tartu toomkirik on täis saladusi

Kolmekuningapäeval külastasid saladuste kambrit usundiõpetajad. Fotol esiplaanil piparkoogitoomkirik. Kätlin Liimets. Detsembrist on Tartu ülikooli muuseumis avatud toomkiriku saladuste kamber, mis on pühendatud keskaegse kiriku saladustele. Toomemäel asuv toomkirik on Tartu linna vanim hoone, mistõttu on tema loos palju sellist, mida ei mäleta ei kiriku seinad, vanad ürikud ega inimesed. Kes on seal varemete vahel jalutanud, on ilmselt püüdnud ette kujutada, milline ...

Raamatukogu kui kogukonnakeskus

2000.–2001. aastal tähistati eesti raamatu aastat. Kirikus toimus sel puhul konkurss koguduste raamatukogudele. Meediakonverentsil jagati ka tunnustust. Pildil võtab Tiit Salumäelt ja Jaan Bärensonilt tänukirja ja kingituse vastu Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets. Arhiiv. Eestis pole nii palju raamatuid kirjutatud ja trükitud kui praegu ja pole nii vähe raamatuid loetud kui praegu.  Just selline võrdlus jäi kõrvu raadiost kuuldud arvamusest. Rääkija teadis, ...

Vaimulikust luulest Eesti- ja Liivimaal – Oderborni laul

Tiina-Erika Friedenthal. Pärast Liivi sõda ja mitut katkuepideemiat olid Liivimaa alad vahelduva eduga ajavahemikus 1582 kuni 1625 katoliikliku Poola võimu all. Riias ja Tartus tegutsesid jesuiidid, kohalike luterlike vaimulikega tihedas ja vaenulikus konkurentsis.  Kusagil selle aja alguses tuli Pommerist pärit Paul Oderborn (ca 1556–1604) pärast õpingute lõpetamist Rostocki ülikoolis jutlustajaks Leedumaale Kaunasesse, mõne aasta pärast sealt edasi Riiga. ...

Vaevatud poeetide võidukäik PÖFFil

PÖFFi seansse sai Tartus vaadata kinos Athena, mis asub Tartu luterliku Peetri kooli ruumides. Kätlin Liimets. Lõppenud aasta PÖFFil valis oikumeeniline žürii põhiprogrammist oma auhinna vääriliseks Kasahstani filmi „Mukagali. Poeedi lahkumine“ (režissöör Bolat Kalõmbetov). Kui Londoni filmiväljaanne Dirty Movies kirjutab, et „on uskumatu, et nii väikeses riigis toimub nii suur rahvusvaheline filmifestival“, siis Eestile on see usutav olnud juba 25 aastat. Mulluse ...

Viimane raamat …

Raamatute saatus ei anna rahu, sealt pärit teadmised ja emotsioonid annavad vaimutoitu. Arhiiv. Mõned head aastad tagasi toksisin klaviatuuril loo „Viimane raamat kustutab tule“ (Valgetest laikudest raamatusarjas „Eesti Vabariik 100“), mis jäi trükivärvi kastmata.  Aga raamatute saatus ei anna ikka rahu. Nad lihtsalt kogunevad mu ümber, neist paljudel on peale sisu ka oma lugu jutustada. Arvuline enamus kaldus sel suvel lõplikult luuleraamatute kätte. Kõiki mu ...

Luulet

Pööripäev Süda kui kivikalme, seisame oma vaenlaste ees. Nende rumalus on hirmutav, nende janu on veider. Nad ei tunne meid, nagu ei tunne pimedus päikesesära. Enne kui saavad meist aimu, oleme kõrbest läbi. Ükski vari möödanikust ei saa meid enam kätte ning meie oleme olemas üksteise jaoks. Ilma käsuta. Äratundmine Olen väga armas, juba ammu antakse unes ja ilmsi võetakse      mänguradadele ...

Kujundamisele eelneb põnev vaimutöö

Riho Luuse on kujundanud kirikuteemalisi marke, aga pühakojad ja seal jagatav sõnum on jõudnud ka kunstniku südamesse.  Erakogu. Kolmekuningapäeval esitleb kunstnik Riho Luuse Tartus spordi- ja postimuuseumis oma uusimat marki. Sellel on Maarja kirik, mille pühitsemisest möödub 11. jaanuaril 180 aastat. Kunstniku nimi on tõenäoliselt tuttav igale filateeliahuvilisele, aga tema nime teatakse ehk ka laiemalt, sest tema kujundatud on kümmekond kiriku pildiga ...

Kaks Karl Eduard Söödi jõululuuletust

K. E. Sööt. Mälestused ja lootused. 1903. Kaanekujundus Mart Pukits.          Karl Eduard Sööt (1862–1950) oli see mees, kes andis (Jaan Roos kasutab päevikus sõna „annetas“) Betti Alverile Siberisse saatmiseks Uue Testamendi.  Oli ju olematu kuriteo eest külmale maale saadetud abikaasa Heiti Talvik, kes kirjas Endõrist 2. juunil 1947 kirjutas muu hulgas: „Ah jaa, hädasti oleks vaja küüslauku, see kinnitab hambaid ja kõhtu. Vaimuvalgusest vajaksin toda ilma kaanteta ...

Ilmus „Avatud uskliku“ sarja kolmas raamat

Autor Toomas Jürgenstein oma kolme raamatuga.  Erakogu Eelmisel nädalal ilmus kirjastuselt Otto Wilhelm Toomas Jürgensteinilt üllitis „Sa oled taevas. Avatud uskliku apoloogia“, mis on järjeks aastaste vahedega ilmunud raamatutele „Kes Sa oled taevas. Avatud uskliku aabits“ ja „Kus Sa oled taevas. Avatud uskliku apokriivad“.  Kristluse tüviteemade tutvustamise juurest on Jürgenstein jõudnud viimases raamatus kaitsekõne ehk apoloogiani.  Jürgenstein möönab, et ...

Vaimulikust luulest Eesti- ja Liivimaal –Liborius Depkini sada sonetti

Lemsalu/Limbaži linnas asuv Jaani kirik, mis sai valmis 1680. aastal ja kuhu Depkin järgmisel aastal pastoriks läks. Kirik on tänini ilusti alles ja hiljuti restaureeritud. Aleksandrs Timofejevs Liivimaa aastal 1681. Teoloogi, luuletaja ning läti keele uurija ja tõlkijana Liivimaa ajalukku läinud Liborius Depkin (1652–1708) sai oma esimese pastorikoha Lemsalus/Limbažis ning andis välja kogumiku „Jumalale pühendatud evangeeliumi-mõtisklused üle kogu kirikuaasta, sada ...

Me otsime headuse tõusmeid

Nii kirjutas pika elu elanud luuletaja Heljo Mänd (fotol) (11.02.1926−6.12.2020). Tema hiljuti ilmunud luulekogu „Üheks maa ja taevaga“ lugedes tajun, et just nii armastatud kirjanik oma mõtte järgi ka elas. Omal ajal kirjutas Heljo Mänd lastele: „Ja kui ma õpin tähed selgeks, siis veelgi targemaks ma saan.“ See Karu-aabitsa laul on tänu telelavastusele helisenud mu peas pikki aastaid, esmalt lastele ja nüüd juba lastelastele tähti õpetades. Aabitsa esmatrükist ...

Kohtumisõhtud liitsid kogukonda ja tutvustasid põnevaid inimesi

Silmast silma kohtusid maailmarändur Tiit Pruuliga ja kuulasid tema reisimuljeid Paldiski kirikusse kohtumisõhtule kogunenud. Tegu oli Paldiski koguduse selle hooaja viimase kohtumisõhtuga, kus kuulata sai laeva Admiral Bellingshausen reisist Arktikasse. Teadupärast korraldas seda põnevat reisi just Tiit Pruuli (fotol), kes varemgi maailmameredel seilanud. Koguduse õpetaja Merle Prass-Siim ütleb, et kui alguses ei läinud kohtumisõhtud vähese huvi tõttu käima, ...

Reti Saks: inimene tuleb joonistada alati inimese moodi

Jaan Tammsalu „Surm on edasitee. Pajatused paratamatusest“. Varrak 2021, 216 lk. Kuulanud ja kirja pannud Margit Arndt-Kalju. Illustratsioonid: Reti Saks.                                                     Tallinna Jaani kiriku galeriis on 10. novembrini vaadata Reti Saksa isikunäitus „Joonistatud paratamatus”, kus on üleval pildid, mis kunstnik joonistas õpetaja Jaan Tammsalu äsja ilmunud raamatusse „Surm on edasitee. Pajatused paratamatusest”. Käisime enne ...