Ammendamatu Fanny de Sivers

Pööripäev Süda kui kivikalme, seisame oma vaenlaste ees. Nende rumalus on hirmutav, nende janu on veider. Nad ei tunne meid, nagu ei tunne pimedus päikesesära. Enne kui saavad meist aimu, oleme kõrbest läbi. Ükski vari möödanikust ei saa meid enam kätte ning meie oleme olemas üksteise jaoks. Ilma käsuta. Äratundmine Olen väga armas, juba ammu antakse unes ja ilmsi võetakse mänguradadele ...