Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Rännak läbi kirikute ja ajastute

 Allika kirjastuselt on poodidesse jõudnud suurepärane tõlkeraamat «Kirikuarhitektuur».See on ainulaadne teatmeteos, kus selgitatakse põhjalikult, miks, kuhu ja kuidas on ehitatud ajaloo jooksul pühakodasid ning missugused on n-ö taeva ja maa puutepunktide ehitus­traditsioonid läbi aegade. Autor David Stancliffe on tunnustatud kirikuarhitektuuri, liturgia- ja usundiuurija.Suureformaadilises 288-leheküljelises ...

Vahepäevad. Värska laht

Mahe, kuiv ja kevadise kulu karva kõrgus õhuvald lahe kohal. Vaade kandus hõljumi sügavusteni, rändas otsivalt veelgi kaugemale ja tõmbus mõtiskledes tagasi. Veeväli võbeles, loksus tasa. Peegeldav veepind läikis siiasamma kalda alla välja, aga vee peal ei käinud ma peaaegu kunagi – või kui, siis koos Romanniga, kes paati tundis. Olin kasvanud sisemaa tasaseis paigus, ei tundnud paadisõidu tõmmet. ...

Teoloogia teiste kõrval

 Ülesanne ise oli küllalt lihtne: panna Sirje ja Peeter Oleski koduses raamatukogus usuteaduslikud välja­anded kõik samasse riiulisse. Et teoloogia seisaks koos. Vastavat rida koguneks ligemale kolm meetrit, millest pühakiri, lauluraamat, Uku Masingu teosed, köited «Eesti mõtteloost», uurimused vaimuliku kirjasõna keele kohta ja vanavene kirjandus asuvad siiski lahus. Seadmata raamatukogunduse keeles «jooksvaid ...

Südamlikud tõsilood on ikka kõnetanud inimest

Pärast pöördumist 1718. aastal kasutas lambakarjus Henning iga vaba hetke, et lugeda pühi kirju. Pia Parise illustratsioonPeatselt ilmub uuesti tõlgituna 1736. aastal välja antud raamatuke «Henningu lugu». Omaaegse vagadusloo on tõlkinud ja kirjastanud Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets.Kuigi kirjanduslikult pole paari­saja aasta vanuseid talurahvast kasinale eluviisile suunavaid lugusid eriti hinnatud, olid nad rahva seas armastatud. Kristjan Luhamets, kes Kambja koguduse ajalugu uurides nimetatud raamatukesest huvitus, leiab, et see südamlik ja ...

Johannese ilmutuse uustõlge on mõeldud ettelugemiseks

Graafik Vive Tolli illustratsioon annab edasi Piibli viimase raamatu meeleolu ning süžeelisi pidepunkte. Loomingu Raamatukogu väljaandena äsja meie raamatulettidele jõudnud Vello Salo ja Indrek Hirve eestindatud Johannese ilmutus on alles teine selle Piibli raamatu tõlge maakeelde, mis omaette raamatuna trükis ilmunud.Telefoniusutluses tunnistab preester Vello Salo Eesti Kirikule, et Johannese ilmutus Piibli viimase raamatuna on talle alati huvi pakkunud: «Algus ja lõpp on ikka erilise tähendusega. Kui Piibli esimene raamat annab ...

Jaanikuine Eestimaa helises koorilaulust

Jõeäärne kaunis kirikla park Türil saab lauljate vastuvõtjaks ka edaspidi. Siin peeti kaks aastat hiljem, 1932. aasta jaanipäeva aegu, esimene kirikunoorte vaimulik laulupäev. Järvamaa Muuseum80 aastat tagasi 17.–19. juunini leidis Tallinnas aset XII kirikupäev. Tõdeti, et kiriku välispidine ilme on jäänud peaaegu muutumatuks. Kogudusi oli 155, abikogudusi 13, eripihtkondi 9, kirikuid oli 143, abikirikuid 33, palvemaju 134, kalmistuid 272. Rõhusid remondi- ja ehitusvõlad. Kuid siiski – Tallinnas avati uus Saalemi palvemaja, kus juhtivaks jõuks oli Tallinna Jaani 1. pihtkond. Remont tehti Palamuse, Tori, Muhu ja Vormsi ...

Kloostrifestival Pirital näitab teist võimalust

Tänavateatri artistid etendavad ooperis «Orpheus ja Eurydike» surnuteriigi tegelasi, nende liikumine on tavatu, nad lendavad, kasutavad liikumismasinaid ja laskuvad mööda seinu. Arhiiv«Me kõik eksime, me kõik vajame andestust ja teist võimalust,» ütleb Birgitta festivali avaetenduste kohta naispeategelast kehastav Helen Lokuta, ooperilaulja ja kristlane. «Orpheus ja Eurydike», läbi aegade tuntuim barokkooper, jutustab halastusest ja andestusest: antiiklauliku Orpheuse pruut sureb pulmapeol maohammustuse tagajärjel. Armastus võidab kõikTegemist on küll antiiksüžeega, kuid saksa lavastaja ...

Senikaua, kui on otsijaid, ei rohtu ka kiriku rada

Mari ja Peeter Paenurm koos tütrega laulupeol. ErakoguSeekordse vaimuliku laulupeo aegu on mul üks väike ja väga isiklik tähtpäev, just seesugune, mille valgel saad ka oma elule mõne mõtte ja värvi juurde lisada ning mis annab võimaluse hinnanguteks.Kakskümmend aastat tagasi olin toonase Viljandi Kultuurikooli viimase kursuse õppija, kui minuni jõudis suve hakul küsimus, kas ma võiksin konfereerida Viljandis toimuvat vaimulikku laulupidu. Puhttehniliselt ei ...

Me laulsime end vabaks

Esimese vaimuliku laulupäeva rongkäik Tartus 16. juunil 1929. Laulupeol esitletakse äsja valminud kogumikku «Vaimulikud laulupeod».Raamatu eellugu sai alguse sellest, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimise osakonna üliõpilane Merle Lend kirjutas diplomitöö «Üleriigilised vaimulikud laulupäevad ja laulupeod». Vaimulike laulupäevade kõrgaeg jäi küll 1930ndatesse ja siis tuli pikk vaheaeg, ent ka viimase kahekümne aasta jooksul, mil nende uurimine ...

Raamatuletilt

 M. Basilea Schlink«Sa ei jää enam endiseks»Evangeelne Mariaõeskond, 2009. 264 lk.Raamat aitab põh­jendada erinevate pattude nagu hõivatus, ihnus, jutukus, inimestele meeldimine ja mugandumine, kadedus, kannatamatus jmt olemust, selleks et aidata meil usuvõitluses või kiusatustes toime tulla. Iga patune peab tunnistama tõtt, peab oma pattu kahetsema. Ema Basilea (1904–2001) aitab seda teha raamatu vahendusel.William ...

Paastukuu muusikaelu 80 aastat tagasi

1930. aasta märtsis kõlas Eestimaa kirikutes ja kontserdisaalides hulgaliselt head koorilaulu ja orelimuusikat. 19. märtsil olid Aleksander Lätte austajad Vanemuises, tähistamaks helimeistri jaanuarikuist juubelisünnipäeva. Kõne pidas Jaan Tõnisson. Muusikaline osa algas Miina Hermanni Lauluseltsi ja üliõpilassegakoori ettekannetega. Juhatas Alfred Karafin (Karindi). Rudolf Jõksi sooloettekannete ajal oli saalis nii ...

Koorid valmistuvad kiriku laulupeoks

Laulupeoks valmistudes on kooriproovidega hoos ka Tapa Jakobi koguduse naiskoor Evely Piksari juhtimisel. Foto: Merje TalvikLaupäeval algavad EELK kirikupäeva ja laulupeo «Mu mano tulge, latse» ühised kooriproovid.Esimene ühislaulmine leiab aset Oisu rahvamajas 20. märtsil, kus teiste seas võtab proovist osa ka Tapa koguduse naiskoor Evely Piksari juhtimisel. «Repertuaar on kahtlemata väga ilus, kuid väikese koori jaoks võrdlemisi raske. Noodid on kõrged ja minu koori liikmete keskmine vanus jääb 60-70 vahele, kus ...

Maailma müra hulgast püsiva ja mõtteka leidmisest

 Tõnu Õnnepalu toob oma viimases raamatus «Paradiis» esile kirja 18. sajandi Ungern-Sternbergide Paradiisi vapilt: Tõesti ma ütlen sulle, täna pead sa olema minuga paradiisis (Lk 23:43). Raamatut lugedes peab tunnistama, et oleme vähe nende sõnade tähenduse üle mõelnud. Paradiisi ei saa tulla, sind pannakse siia, kui Jumal näeb, et sa ausalt tahad iseendaks saada Tema kava kohaselt. Õnnepalu nõustub ...

Tallinna tuli vaimuvalgust Saksamaalt Marburgist

Dr Jaan Lahe on ametis Saksamaalt saabunud raamatute paigutamisega konsistooriumi raamatukogu riiulitesse. Foto: Urmas NõmmikUsuteaduse Instituuti saabus 37 kasti religiooniloolisi raamatuid.Ilmselt ei tea kõik Eesti Kiriku lugejad, et Saksamaal Hesseni liidumaal asub Marburgi-nimeline linnake hästi säilinud keskaegse vanalinnaga. Paljudele eestlastele on aga see linn väga oluline, sest seal asub kuulus ülikool, kus nad on õppinud, ennast täiendanud või teadustööd teinud. Nende eestlaste hulka kuulub ka käesolevate ridade autor.Ülikooliga ...

Credo kutsub usu algtõdede juurde

Üks Credo koolitajate koolitaja on UI rektoraadi juhataja Kadri Lääs. Foto: erakoguUsuteaduse Instituudi juures alustati täiendusõppekursusega neile, kes soovivad kutsuda kaasinimesi usu ja kogudusliku elu juurde.Credo ('mina usun' – lad k) on kristlikke põhitõdesid tutvustav kursus. Koolituse ühe läbiviija Kadri Lääsi sõnul alustatakse juttu aga hoopis kaugemalt. Kõneldakse elukogemustest, neist momentidest, mil inimene üldse hakkab küsima Jumala olemasolu ja usu järele. «On palju eel- ...