Akadeemilise Teoloogia Seltsi väljaanne Usuteaduslik Ajakiri on sel korral pühendatud Uku Masingu ja Arthur Võõbuse mälestusele, keda peavad omaks nii teoloogid kui kultuuriteadlased.Tegemist on kultuuriteooria tippkeskuse erinumbriga, milles avaldatud uurimuste ühisteemaks nimetab Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme religiooni seost kultuuri ja kultuuriteooriaga. «Religioon oma mitmesugustes avaldumisvormides ...
Anselm Grün, Gerhard Riedl. Müstika ja eeros.Johannes Esto Ühing, 2010.Oma raamatuga soovivad munk ja perenõustaja kaasa aidata vaimsuse ja seksuaalsuse, müstika ja eerose taasühinemisele. «Jumal tahab ka täna meile siin lähemale tulla ja end meile avada ning eeros on tee, mida mööda me Jumalat tunnetada ja kombata võime,» öeldakse raamatu sissejuhatuses.Anselm Grün. Kurjusest.Johannes Esto ...
August: Uus vana asemele, samast hõimust. Sest tema teab uut ja mäletab vana.«Voldemar»24. detsembril 2010. meie Issanda aastal, jõuluõhtul kell 20 algas teleris etendus «Voldemar», etendus Voldemar Pansost, pühapäevalapsest, ja tema ajast. Andrus Kivirähki näidendis pole halbu inimesi ja see teeb ka etenduse sümpaatseks ja jõuluõhtule kohaseks, kuigi jõuluteemat näidendis ei ole, vastupidi, ...
Xavier Beauvois' film «Inimestest ja jumalatest», mis on üllatavalt edukas olnud Prantsusmaal, jõudis ka Eestisse ja seda sai näha Pöffil.Aja märke ei ole alati kerge lahti mõtestada. Praeguse Prantsusmaa majanduslikud raskused, sotsiaalsed rahutused ja poliitiline segadus viitavad vaimse tasakaalu puudusele, aga keegi ei või ette näha, mis suunas olukord areneb. Kultuuri valdkonnas ilmub üllatavaid nähteid, mis ...
Akadeemia ja Eesti Päevalehe raamatusarjas «Eesti mälu» jõuab 11. detsembril lugejateni usuteadlase Elmar Salumaa (1908–1996) mälestusteraamat «Tiib pandud aastaile õlale».Tegemist on aastaid käsikirjas olnud mahuka materjali esmatrükiga, mis algab autori lapsepõlvemeenutustega ja jõuab välja 1960ndate lõpusirgele. Raamatu eeltutvustuses lubatakse: «See pole mitte üksnes ühe ...
Selle nädala neljapäevast saab alguse 14. Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF), mille käigus on võimalus osa saada Euroopa ja maailma kinokunstist. Filmifestival on kogunud aja jooksul üha suuremat populaarsust: eelmisel aastal oli PÖFFil 55 000 külastust. Sel aastal on võimalik vaadata filme 73 riigist, mis annab meile suurepärase võimaluse tutvuda teiste maade kultuuri ja religiooniga. Samuti ...
Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis saab 2. detsembrini vaadata Eesti ja Soome kunstnike religiooniteemalist näitust «Mõte ja meel». Näitust avades ütles peapiiskop Andres Põder, et seda sündmust saab pidada osaks Euroopa 2011. a kultuuripealinnade Tallinna-Turu programmist, oli ju sama näitus enne Tallinna üleval Turu toomkirikus. Näitus täiendab ülehomme riigikogu konverentsisaalis toimuvat ...
Ilmunud on artiklikogumik «Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100».Kirjandusmuuseumi ja Tartu ülikooli välja antud mahukas kogumik (528 lk) koondab mullu septembris toimunud Uku Masingu 100. sünniaastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ettekannetel põhinevaid käsitlusi ja neile lisandunud kaastöid kokku 26 autorilt.Raamatul on kuus alajaotust. Pidulikeks «Teretusteks» võtavad sõna president Toomas ...
Mõnda aega tagasi oli mul võimalus vaadata Jaan Kolbergi filmi «Teelised».Olin käinud kuulamas Maarja Vardja ja Helle Reinaru gospelkantaati ka misjonikoori kontserdil kirikus, seega ootasin huviga, kuidas režissöör on kantaadi filmivõtmes lahendanud.Kokkuvõttes võib öelda, et vaatajal peab olema ikka väga palju head tahet, et leida see iva filmis, mis kõlavale muusikale ja väga heale esitusele veel midagi ...
Hingedepäeval oli Tartu ülikooli aulas filharmoonia kammerkoori solistide ja barokkansambli Corelli Consort kontsert. Lauldi ja mängiti Dietrich Buxtehude (1637–1707) heliteost «Membra Jesu nostri» (Meie Jeesuse ihuliikmed). Kokkumäng ja kooslaulmine oli imeline, eriti hästi kõlasid soprani ja bassi eeslaulmine ja koori kooslaul. Orkester mängis ajastu pillidel ja see lisas esitusele erilise mündi. Buxtehude seitsmeosaline teos on ladina keeles. Kavalehel oli nii ...
Kaks linna Läänemere kaldalLinna südames Kloostrimäel (Luostarinmäki) on säilinud tükike Turu vana ajalugu. Kui kogu linnas 1827. aastal hirmus tulekahju möllas, säilis selles vana käsitööliste linnaosa, mis on nüüdseks 70 aastat muuseumina tegutsenud ja oma unikaalsuses umbes kolmekümne töökojaga külalistele vaatamiseks. Paljudes taredes toimetavad käsitöölised, nagu ...
Lugejad elasid kaasa väikese tüdruku võitlusele.Obinitsa raamatukogus tutvustas Diana Saare Tani ema Aime Salumägi Kuksinast Meremäe vallast koos omaste ja tuttavatega tütre kirjutatud ning hiljuti ilmunud raamatut «Regina. Mu imekaunis võitlejanna».Abiellunud hiinlase Nick Taniga, sõitis setoneiu Diana Saare elama USAsse. Kui nende esimene laps Regina veel viienegi polnud, haigestus ta ajukasvajasse. Regina ema Diana raamat ...
Kahe vaimuliku, Urmas Nageli ja Sakarias Leppiku muusika austajatele saabus viimaks rõõmusõnum – kahe mehe loominguga plaat on valmis.Urmas Nagel ise tunnistab, et tõtt-öelda on ju mõlemal muusikat ja lugusid veel mitme helikandja jagu, aga möödunud aastal hakkasid esimesed mõtted plaadiks koonduma. «Eks me ole aastaid eraldi laulnud, nüüd üha rohkem koos,» räägib ta kohtumistest, mis muutunud ...
Taimi Vanaselja «Võida hirm. Vähitohtri mälestusi oma elust ja tööst»Allika kirjastus 2008, 188 lk. Taimi Vanaselja on kristlasest arst, rahvuselt ingerisoomlane. Autobiograafiline jutustus keerulisest elukäigust on põimitud kogemustega tööst onkoloogina. «See on ühtaegu kogu rahva elulugu, ingerisoomlaste kannatus- ja lunastuslugu,» kirjutab saatesõnas autori lähedane sugulane Meego Remmel. ...
Ilmus kujutlusvõimet vabastav esseekogumikTartu ülikooli kirjastuselt ilmus «Kaasaegse mõtte» sarjas Fanny de Siversi esseeraamat «Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm».Inimesi jaotatakse üldiselt kassisõpradeks või koerasõpradeks. Mõni armastab liblikaid või muid putukaid. Usun, et suur osa inimesi armastab loomi. Missugune elamus see on, kui su lemmik hommikul pärast kellatirinat kaissu poeb ja ...