Kui räägime eestlastest välismaal ja nende järeltulijaist, mõtleme eelkõige II maailmasõja järgseid sõjapõgenikke. Täheldada saame siiski vähemalt kolme suurt Eestimaalt lahkumise lainet. Esimene neist on Vene impeeriumi aladelt aastail 1820–1917 (Aho Rebas), kui hingemaa otsinguil muutus osa meie rahvast väljarändajaks. Hingemaa otsingul on paljud eestlased valgunud üle kogu maailma.Eestlased ...

Anselm Grün. Vanakssaamise kõrge kunstJohannes Esto Ühing. 180 lk.«Iga päevaga saame vanemaks. Vananemise üle mõtlemine pole tähtis ainult vanadele, vaid igaühele. Ainult nende inimeste elu on korras, kes vananemisse tõsiselt suhtuvad,» kirjutab autor raamatu sissejuhatuses. Raamat kutsub meid saabuva vanadusega toime tulema: leppima elu kordaminekute ja kaotustega, oma elu mõistma ja oma elu elama. Vanadus ...

«Lõpuks ometi olen niikaugel, et hakata tegelema süvitsi eesti keelega,» ütles Marju Lepajõe oma «Roomlaste taltsutamise» esitlusel 6. märtsil Tartu kirjanduse majas.Vastse raamatu saamisloost teatab autor ise järgmist: «Püüdsin tekitada teatavat ajastudokumenti: seda, millisesse situatsiooni satub antiigile disponeeritud inimene, kui ta liigub ajastute vahele ja seejärel taasiseseisvunud Eestisse, ...

Viimsi kirikus on 4. maini avatud kunstnik Raul Meele isikunäitus «Valge piir. Punane piir». Näha saab kümmet akrüülmaali, tegu on osaga möödunud suvel Tallinnas Munkadetaguses tornis vaadata olnud näitusest.Kunstnik Raul Meel ütleb, et kõnesolevaid maale tuleb vaadata süvenedes. Näitus on «isiklikult maaliline, teravalt veretundlik, elutundlik, armastusetundlik, piiritundlik, identiteeditundlik, ...

Tartu ülikooli raamatukogu on rikkam 250 teose võrra, mis esindavad paremikku teaduse ja religiooni baaskirjanduse kollektsioonist.Sel puhul toimus raamatukogus teaduse ja religiooni kolleegiumi korraldusel koosviibimine, mida juhtis prof Anne Kull, sõnavõttudega esinesid Enn Kasak, Roland Karo, Meelis Friedenthal, Ain Riistan ja Toomas Jürgenstein. 250 kaunilt musta köidetud raamatut jõudis Tartusse küll juba eelmisel aastal, aga on ...

Enn Soosaare 75. sünniaastapäeval, 13. veebruaril andis temanimeline sihtasutus välja esimese eetilise esseistika auhinna.President Toomas Hendrik Ilveselt auhinna vastu võtnud filmimees Ilmar Raag ütles, et «essee funktsioon on tekitada ühiskonda selliseid sõnumeid, mida poliitikud ei saa välja öelda, sest neid rõhub imperatiiv, et nad peavad ütlema enam-vähem meeldivaid sõnumeid, et olla ...

Raamat hõlmab eesti rahvuskultuuri silmapaistva mõtleja Enn Soosaare esseid ja artikleid aastaist 2000–2009.Tekstid on ilmunud Eesti Päevalehes, Postimehes ja Diplomaatias. Lisaks ilmub tervikuna Soosaare pikem essee «Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest». Võime uhkust tunda pikka aega meie juhtivaks kolumnistiks olnud Soosaare erudeerituse üle ajaloos ja poliitikas, filoloogias, filosoofias, kaunites kunstides. Tal oli oskust ...

2005. aasta varakevadel, kui Risti koguduse õpetajana tööd alustasin ja sealse ajalooga tuttavaks püüdsin saada, jäid näppu mõned korralikult välja lõigatud ja kausta vahele pandud artiklid omaaegsest Harju rajooni ajalehest. Nende teema oli üks: Risti koguduse õpetaja, kohaliku rahvavaenlase Raul Oki omakasupüüdlikkus ja rumalus. Igast reast uhkas vastu pahatahtlikkust ja salvavat õelust. Selline ...

Johannes Esto Ühingu kirjastuselt ilmus teine trükk Uku Masingu tõlgitud «Tooma evangeeliumist», mis kuulub Uue Testamendi apokrüüfide hulka. See on Jeesuse ütluste kogumik, mis pärineb tõenäoliselt 2. sajandi keskpaigast ja on säilinud koptikeelses tõlkes. Osa Tooma evangeeliumis leiduvatest Jeesuse ütlustest olid kuni evangeeliumi avastamiseni 1945/46. a tundmatud; osa on tuntud ka kirikuisade tsitaatide ...

Ilmunud teos on oluline kõigile Eesti lähiajaloo huvilistele. Kas on juhuslik, et kõvakaanelise kogumiku «Usk vabadusse» avalõigus on pehmelt öeldes küsitav väide? Lugupeetud Trivimi Velliste kirjutab: «Olgugi, et olime (Saksamaaga) sõjas relvavennad.» Kelle relvavend sai okupeeritud Eesti riik olla? Teades Vellistet võib aimata, kuidas ta püüab eelmainitud sõnaseadet siluda, rääkides näiteks Uluotsast, peaministrist vabariigi presidendi ülesannetes, kes kutsus Eesti ...

Ajakirjanik Ene Pajula on kirjutanud fragmentaariumi nimetust kandva raamatu «Kuldne aeg».Kirjeldades oma mälestustes tööaega Eesti Televisiooni «Aktuaalse kaamera» toimetuses aastatel 1974–1988, väärib seal tähelepanu ka peapiiskop Edgar Hargi ametisse pühitsemine 1978. aastal. Teadaolevalt on see märgilise tähendusega, sest nõukogude ajal oli kirikuteema nii püha ja puutumatu, et riigitelevisiooni ...

Lugejateni on jõudnud eestikeelne Taizé venna Roger' kirjutiste kogumik «Armasta ja ütle seda oma eluga».Vastutav toimetaja Mari-Ann Oviir ütles, et tema jaoks on see üks väheseid raamatuid, mille kohe läbi loed ja õhkad vaimustusest nii alguses kui lõpus. Vend Roger' rajas 1940. a Prantsusmaale Taizé külla vennaskonna, et oma eluga teenida Jumalat, ligimesi ja teha seda lepituse vaimus. See tähendas ...

Tallinna Jaani kiriku galeriis eksponeeritud näitus «Itaalia palett» on osa Tiit Pääsukese juubelinäitusest.See näitus on mõneti teistsugune, kui me Tiit Pääsukese puhul oleme harjunud nägema. Tegemist on väiksemõõduliste maalidega – kohapeal valminud reisimuljetega. 2010. a sügisel oli kunstnikul võimalus veeta kaks kuud stipendiaadina Itaalias Mazzano Romano (keskaegne kindlusküla 35 km ...

Narva raamatukogus oli möödunud kesknädalal raamatuesitlus.Narva koguduse hooldajaõpetaja Oleg Sevastjanov tutvustas oma vastvalminud venekeelset luulekogu «Sammud kõrbes», mille on illustreerinud Tatjana Sonina. Imeliselt kaunis 182 illustratsiooniga raamat on trükitud Peterburis.Lühikesed kolmerealised luuletused on kui mõttekillud, mis märgivad valikuid inimese elus. Raamatu lugemiseks on autor andnud väikese ...

Kui sajandivahetusel koostati loetelu sajast inimesest, kelle töö ja isiksus on 20. sajandi Eestit enim ilmestanud, pääsesid nende hulka ka kümme kunstnikku: Amandus Adamson, Jüri Arrak, Jaan Koort, Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Evald Okas, Kristjan Raud, Günther Reindorff, Anton Starkopf ja Eduard Viiralt.Jõulukuu 7. päeval avati Tallinna Kunstihoone galeriis Jüri Arraku 75. sünnipäevale pühendatud ...