Randar Tasmut. Eesti kirik. Eesti pastori ja kirjakeele olulisima uuendaja teemalise konverentsi ettekande pealkirjastamine ladina keele põhjal tundub eesmärgist kõrvale kaldumisena. Ei ole aga seda, kui ettekannet kuulatakse kohapeal ja osaletakse arutluses. Lehelugejale on aga võimalik vahendada teesidepõhist ettekannet kokkuvõtliku loona. Formatsiooni allmõisted on reformatsioon ja transformatsioon, mille juures keelel on täita oluline osa.  Keel on ...

Ilmunud on muinsuskaitseameti aastaraamat, mis võtab kokku 2021. aasta tähelepanuväärsemad uurimisobjektid ja -teemad ning tutvustab auhinnatud objekte. Üks põnevamaid lugusid väljaandes (136 lehekülge) on artikkel Kuusalu kooriruumi maalingute avamisest. Sealt leiab põneva fakti: Moskvas abiellus Kolga mõisahärra poeg Peter Stenbock ja kinkis sel puhul aastal 1899 Kuusalu kiriku kaunistamiseks 1000 rubla. Koguduse kirikukroonikas oli selle kohta küll märge, ent ...

Meie oma luuletajast mõtleja, usuteadlane Uku Masing on keele ja kultuuri lahutamatusest rääkides öelnud, et uue keelega omandab inimene uue „hinge“, sest iga keelkond on meelkond. Arhiiv. Alustada võiks ühest omamaisest mõtlejast. Selleks on baltisakslane, Pärnu kohtusekretäri poeg Carl Gustav Jochmann (1789–1830), kelle testamendi kohaselt tegutses Pärnus 1873–1917 Pühavaimu tänavas Jochmanni poeglaste eraalgkool. Nagu Kristian Jaak Peterson (1801–1822) jäi oma ...

Õp Margit Nirgi näitab õ-tähele pühendatud õpilastööde näitust Viru-Nigula kirikus.  Endel Apsalon. Et eesti kirjakeelde õ-tähe toonud pastor Otto Wilhelm Masingu (1763-1832) surmast möödub tänavu 190 aastat ja sünnist järgmisel aastal 260 aastat, tekkis idee tähistada seda tema juubeliaastatena.  Kuna Masing töötas aastatel 1795–1815 Viru-Nigula õpetajana, oli mul suur rõõm kuulutada juubeliaastad välja 3. juulil Viru-Nigula kirikus, kus avati ka ...

Kujundanud A. Koemets, 1966. Neljas nn luulekassett tõi mu lugemisahne pilgu ette siiani lummava pealkirjaga Leelo Tungla luulevihiku „Kummaliselt kiivitajad kurtsid“ (1966). Tollal oli palju mahajäetud hurtsikuid koos kiivitite appihüüetega taevas nende kohal. See algusest peale lauluna mõjuv luule kütkestas poisieas luulelugejat. Tsükli pealkiri „Lähen jahile päevakoertega“ ja luuletus „Isale“ ning terve debüütkogu mõjus tollal, aastal 1966 ja eriti praegu, kui tean ...

Saxby tuletornis kaunist vaadet nautimas (paremalt) peatoimetaja Liina Raudvassar, Vormsi koguduse õpetaja Ants Rajando ja toimetaja Kätlin Liimets. Juuni viimastel päevadel, enne toimetuse kollektiivset suvepuhkust võtsime koos lugejatega ette reisi Tallinnast Keilasse ja Vormsi saarele.  On tore, et lisaks igakolmapäevasele kohtumisele leheveergudel on alates 2005. aastast traditsioon suvel ette võtta ühine reis, kus saavad lugejad ja kirjutajad uusi paiku ...

Katrin Lauri romaani „Tunnistaja“ lugedes Kui 1989. aastal hakkasin sagedamini Tallinna roomakatoliku Peeter-Pauli kiriku uksest sisse astuma, jäi silma mälestustahvel eeskoja seinal tekstiga „Episcopus Martyr Eduard Profittlich 1890 – …“. See oli mälestustahvel peapiiskop Eduard Profittlichile (1890–1942), Eesti katoliku kiriku peale, apostellikule administraatorile perioodil 1931–1941. Hea karjasena ei lahkunud isa Eduard oma karja juurest, kui algas Nõukogude ...

Kaader esitletud dokumentaalfilmist „Aken igavikku“.Kätlin Liimets. Mullu sügisel Tartu Pauluse kirikus pühitsetud Aapo Puki kahe sakraalmaali saamisloost valmis dokumentaalfilm „Aken igavikku“. Filmi esitleti kiriku krüptis teisel ülestõusmispühal. Maalid „Ülestõusnud Kristus“ ja „Jeesuslaps Maarja süles“ valmisid koos ettevalmistustega enam kui aasta jooksul ehk sügisest 2020 kuni oktoobrini 2021. Et filmi tegemise idee ei tekkinud kohe alguses, siis liitusid ...

Kirjastus Kõrberoos soovib kinkida kõigile selle aasta leerilastele äsja ilmunud raamatu „Kallis meetilk Kristuskaljust ehk Sõnum kõigile pühadele ja patustele“. Tegemist onT. Wilcoxi raamatuga, mis esimest korda ilmus eesti keeles 1779. aastal, pealkirjaks „Kalli Me-Pissara Kristusse Hawu Paest Ehk Üts lühhikenne Mannitsusse Sönna Kiki Pühhide nink Pattatside wasta“, tõlkijaks Johann Heinrich Foerster.  „Vaevalt on teist vaimulikku raamatut, mis selgemalt ...

1483 Bernt Notke töötoas valminud altariretaablit on aegade jooksul korduvalt parandatud ja värskendatud. Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltaril seisab uhke kunstiteos: nikerdatud ja maalitud tiibadega retaabel, mis valmis Bernt Notke töökojas 1483. aastal. See on üks vähestest kindlalt nimeka Lübecki meistri töökojast pärinevatest teostest – säilinud on kaks kirja Tallinna raele, milles meister soovib saada valminud ja üle antud töö eest välja maksmata jäänud ...

Andres Tali kaanekujundus, kirjastus Tänapäev. Tartus Tähtveres on osal korteritel koridoris kaks sissepääsu: suurem, kahe poolega uks pererahvale ja külalistele mõlemad pooled avada ning teises seinas pisut väiksem sissepääs kööki ja köögitagusesse teenijatuppa. Teenija lihtne uks meenus nii mõnigi kord Liina lugu lugedes: sissepääs tegelikku ellu, täiuslik vahenditus, lihtne ning omainimesetunne ja malbe ...

Urmas Viilma. Täna, 23. märtsil esitleb peapiiskop Urmas Viilma Tallinna Jaani kirikus oma raamatut „Via crucis. Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristitee“, kuhu on temaatilised pildid joonistanud graafik Reti Saks. Mis viis suure reede ristitee ainelise raamatu kirjutamiseni? Urmas Viilma: Me Tallinnas oleme juba palju aastaid korraldanud ristiteed, kus kasutatakse isa Rein Õunapuu tekste. Head tekstid ja sügavad palved, aga mind jäi vaevama, miks keegi ei tee ...

Kirjastus Ilmamaa andis „Eesti mõtteloo“ sarjas välja kirikuõpetaja Otmar Pello kirjutised, mis on raamatuna pealkirjaks saanud „Pagulasmütoloogia“. Tundub uskumatu, et tegu on juba sarja 162. raamatuga, aga kui arvestada, et sari sai alguse aastal 1993, siis polegi imestada. Otmar Pello (13.6.1912–4.11.1971) ajakirjanduses umbes 30 aasta jooksul ilmunud artiklite teemad on mitmekülgsed, ulatudes kirikueluga seotust, kirikuisadest ja raamatuarvustustest muusika ...

Laupäeva, 26. veebruari õhtul kanti Tartu Pauluse kiriku krüptis ette Jaan Toominga lavastus „Teekond Jumalasse“, mis põhineb katkendil Soome kirjaniku Mika Waltari romaanist „Riigi saladus“.  Lavastuses osalevad Kristo Viiding, Anne Türnpu, Rain Simmul, Indrek Sammul, Lauri Kaldoja, Kaido Kivi ja Katrin Kivi.  Kuni Soomest pole autoriõiguste suhtes lõplikku luba saadud, ei ole avalikud etendused veel võimalikud. Siiski oli kogudustes lubatud infot ...

Taga- ja esikaane kujundus Angelika Schneider, Tänapäev. Enn Vetemaa on meenutanud: „Ükskord on Käbin muiates maininud, et Stalin ise olevat kirjanikele öelnud: „Kui te kirjutate oma elus kasvõi ühe hea, meile vajaliku raamatu, siis me maksame selle eest teile surmatunnini hästi.““ („Mees nagu saksofon“, lk 186, 2012) Juhan Smuul (1922–1971) kirjutas nõukogude võimule mitu vajalikku raamatut: „Järvesuu poiste brigaad“, 1948, „Poeem Stalinile“, 1949, 1950 (venekeelne ...