Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Renessanslik õpetlane Eestis

Krstiina-Ross23. juunil tähistab 60. sünnipäeva Kristiina Ross (fotol), Eesti viljakamaid keeleteadlasi ja tõlkijaid, kes viimased kaks aastakümmet on pühendunud eesti piiblitõlke ajaloo uurimisele. Tänu tema töödele, mille alus on avar filoloogiline eruditsioon ja põhjalik arhiivitöö, on see vana teadus muutunud nooreks, sest avanenud on uued perspektiivid, tundmatud tõlkekihistused. Selgemaks on saanud tõlkeloo inimlik külg – kui palju seniarvatust rohkem vaimulikke on selle ajaloo ...

Ilmus uurimus varakristliku ideoloogia kujunemisest

Teadusdoktorid raamatu esitlusel: (vasakult) Jaan Lahe, Randar Tasmuth ja Toomas Paul. Tiiu Pikkur EELK Usuteaduse Instituudis esitleti 20. mail teadustööde kogumikku «Algkristluse ideoloogia sees ja ümber». Tegu on Eesti Teadusagentuuri grandi ETF8665 finantseerimisel aastatel 2010–2014 läbi viidud teadusprojektiga, kus uuriti algkristlikku ideoloogiat kujundavaid tegureid ning mõisteid, sotsiaalseid protsesse, poliitilisi olukordi, usundilisi tõekspidamisi, mis on ...

Uurimus protestantiseerijast tõi auhinna

Aastakümnetepikkune pühendumine keele- ja kirikumehele Heinrich Stahlile lubas Piret Lotmanil kirjutada põhjaliku monograafia, mida hinnati ajalookirjanduse aastapreemiaga. Internet Teoloogiadoktor Piret Lotman pälvis oma eelmisel aastal Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste sarjas ilmunud monograafiaga «Heinrich Stahli elu ja looming» ajalookirjanduse aastapreemia. Žürii hinnangul on tegemist suurepärase akadeemilise uurimusega, mis võtab kokku autori aastakümnete jooksul ...

Pärdi kelluke paneb kuulajate hingekeeled helisema

Eestlasest maailmakodanik Arvo Pärt (79) on oma loominguga pakkunud paljudele kuulajatele sellise kogemuse, mida on võrreldud religioosse elamusega. Pärast aastatepikkusi otsinguid jõudis helilooja 1970ndate lõpusirgel «oma hääleni», ta kirjutas klaveripala «Aliinale» («Für Alina») ja jõudis kompositsioonitehnikani, mille ise nimetas tintinnabul’iks (tintinnabulum ladina k kelluke). See on Pärdi loomingu märksõnaks, just see miski, mis on temast teinud Eesti kuulsaima ...

Toetuspunkt

Möödunud aasta lõpus nägi trükivalgust emeriitpeapiiskop Andres Põderi ülemkarjaseks oleku ajal kirjutatud ja esitatud jutluste, kõnede ja kirjutiste kogumik «Taevakuninga rahvas». Kes on see Taevakuninga rahvas? Lihtsalt usklikud? Ristirahvas? Eesti rahvas? Või üldse inimesed? Mu meelest on siin sõnum igaühele meist. See puudutab kogu inimkonda. Raamat koosneb viiest suurest osast. Neis on 29 jutlust, 22 kõnet, 11 ettekannet, 13 meediaartiklit ning 8 karjasekirja. ...

Tartu botaanikaaias taevamannat uurimas

Näituse kuraator Kristine Fenske näitab Tartu Jaani koguduse liikmetele mürgist toataime säravat piimalille. Rahva seas on ekslikult arvatud, et selle taime okstest tehti Jeesuse okaskroon. 2 x Kätlin Liimets Tartu botaanikaaias on aastate jooksul kujunenud traditsiooniks, et igal kevadel korraldatakse temaatiline kevadnäitus. Sel korral valiti teemaks piiblitaimed. Piiblis on mainitud üle 300 erineva taime, kõige enam esineb viinapuud. Kui viimase puhul pole kahtlust, ...

Usuteaduskond säilitab oma nime

Reede, 24. aprilli istungil kinnitas Tartu ülikooli senat ülikooli uue akadeemilise struktuuri, mille kohaselt on 1. jaanuarist 2016 Tartu ülikoolis neli valdkonda. Nelja valdkonna – humaniora, medicina, realia et naturalia ja socialia – alla koonduvad erinevad üksused: instituudid, kolledžid ning valdkonnavälised ülikooli asutused (TÜ muuseum, loodusmuuseum ja botaanikaaed, Eesti geenivaramu ja raamatukogu). Ülikooli esindajate kinnitusel ühtlustab struktuurimuudatus ...

Hugo Simbergi «Haavatud ingli» müsteerium

Hugo Simbergi maal «Haavatud ingel» on maalitud aastal 1903 lõuendile. Maali mõõtmed on 127 x 154 cm. See asub Helsingis Ateneumi kunstimuuseumis. Tampere toomkirikusse maalis ta aastatel 1905–1906 fresko «Haavatud ingel», oma lemmikteose. Repro Hugo Simberg (24.6.1873–12.6.1917) maalis «Haavatud ingli» 1903. aasta suvel. Sügisel oli maal juba väljas aastanäitusel. Gallé, seda näinud, ütles Simbergile, et talle tundus, nagu oleks kunstnik selle teose maalinud oma väikeses ...

Ryokani luule

* * * Ma ei ole kunagi hoolinud edust, vaid laiseldes lasknud asjadel minna omasoodu. Mu kerjakotis on kolm mõõtu riisi, tulepuud lamavad lõuka kõrval. Kes hoolib meelepettest ja valgustusest? Mis kasu on kuulsusest ja rikkusest selles põrmumaailmas? Oma hütis kuulan ma õhtuvihma sabinat katusel ja sirutan jalad välja jõudeolekus. * * * Vihmasadu lakkas, pilved ujusid eemale ja taevas on jälle selge. Kui meel on puhas, siis on kõik asjad maailmas ...

Kimp külajutte elust ja inimestest

Rannar Susi_raamatu_kaasVõrumaa kirjaniku Rannar Susi vastse jutukogu «Oma majapidamine» kaante vahel on kuusteist vahemikus 2009–2013 ajakirjanduses ilmunud lühijuttu. Avaldatu võtab kokku võru kirjanduse sõbra Tiia Allase sisukas järelsõna. Valdav osa jutte on ilmunud Eesti Kirikus. Nii et lugejale tähendab see taaskohtumist vanade tuttavatega. Ajaliselt jääb kirjapandu eelmise aastasaja teise poolde ning praeguse sajandi esimesse kümnendikku. Tooni annavad paari viimase aastakümne suured ...

Eesti tuntud inimesed räägivad looduslikest pühapaikadest

Tartu ülikooli arheoloogia kabineti algatusel on valminud lühifilmide sari, kus Eesti tuntud inimesed kõnelevad looduslikest pühapaikadest. Õpetaja Tanel Ots tutvustab Jüri kirikut ja Animäe hiit. Sõna saavad muusik Tõnis Mägi, kirjanik Kristiina Ehin, tippsportlane Gerd Kanter, ärimees Sonni Aswani ja näitleja Mari-Liis Lill. Esitlusel rääkisid nii sarja loojad kui selles osalejad. Õpetaja Ots rõhutas, et looduslike pühapaikade kaitse on kogu Eesti rahva asi ning seda ...

Viru-Jaakobi kirikulised käisid kirjandustunnis

Siinmail on ammustest aegadest raamatusõnast lugu peetud ja jälle on raamaturahvas kokku kutsutud. Meenub Lehte Hainsalu poeemidest koosneva, Vana Testamendi ainetel põhineva luulekogu ettekandmine Viru-Jaakobi kirikus, esitajateks näitleja Toomas Suuman ja vaimulik Tarmo Linnas. Kiriku gootika lisas kõik, mis oli tema võimuses. Kokku said kirjaniku mõte ja märgilisus. Parim! Mõni aasta hiljem, Viru-Jaagupi suvepäevadel, esitas vabariiklik näitetrupp Viru-Jaakobi kirikus ...

Raamat Eesti sõbra mälestuseks

liebergBurchard Liebergi mälestuseks on ilmunud tema 100. sünniaastapäevaks mälestusraamat. Raamatu «Burchard Lieberg – Jumala seikleja» ilmumiseks on tööd teinud Tiit Salumäe Eestis ja Mi­chael Schümers Saksamaal. Raamat ise ilmus eesti- ja saksakeelsena Martin Luther Bundi ja Gustav Adolf Werki toetusel. Väljaandjate soov on olnud, et inimesed mõlemas keeleruumis võiksid Liebergi elust ja tegevusest end inspireerida lasta. Kokku on kogutud mälestused teekaaslastelt, kes ...

Sõnajalamäe

Siis kui ma olin noor ja lihtne õunapuuokste all ymber elust kihava maja ning õnnelik halja rohu aegu, jääraku kohal tähine öö, aeg lasi mul hõisates ronida kuldsena oma silmade õitsenguis, ja auväärsena vankrite hulgas olin õunalinnade prints ja ykskord aja põhjas lasin puudel ja lehtedel uhkeina triivida karikakrais ja odras valguse tuulemurrustel jõgedel alla. Ja kui ma olin haljas ja muretu, kuulus kyynide hulgas siin-seal õnnelikul õuel ja laulev, kui talu oli ...

Ilmunud on raamat judaismi olemusest

judaismi-olemusLeo Baecki «Judaismi olemus» (Ilmamaa, 2014) on üks tõlkeraamatutest, mille juurde üha uuesti tagasi tulla. 20. sajandi progressiivse judaismi arengu koha pealt hindamatu suurkuju Baecki mõtete kogumik (originaalteos on ilmunud 1905) pole põnev ja sissevaatav lugemine mitte ainult juudi religiooni järgijale, vaid ka igale teisele religiooni üle mõtisklejale. Järjekindlus, mida Baeck näitab üles, uskudes inimesse ja tema Jumala poolt antud headusesse, peaks inspireerima ...