Nn katuseraha moodustab õieti vaid väikese osa rahast, mida kirikud, kogudused, konfessionaalsed õppeasutused ja usuorganisatsioonid riigieelarve kaudu saavad. Eesti Kirikute Nõukogu kaudu toetab riik 2016. aastal kirikuid ja konfessioone 596 000 euroga. Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au ütles Eesti Kirikule, et siseministeeriumi kaudu saavad taotlejad – erinevad kogudused, kloostrid, konfessionaalsed õppeasutused jmt – 104 000 eurot. Siseministeeriumi ...

EELK Usuteaduse Instituudi toimetiste sarjas ilmus 2015. aasta lõpus professor dr Traugott Vogeli «Religioonifilosoofia. Filosoofia ja kristlik teoloogia dialoogis». (fotol). Raamatu autor dr Vogel on märkinud eessõnas, et teose eesmärgiks on arutleda religiooni, filosoofia ja teaduse vahekorra ning üksteisemõistmise võimaluste üle. Eesmärgist lähtuvalt on kriitilise vaatluse alla võetud ajaloo jooksul valitsenud teooriad nende mitmekesisuses. UI dekaan dr Randar Tasmuth ...

Raamatut «Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest» käisid Tartu luterlikus Peetri koolis tutvustamas autor Juhani Püttsepp ja lastepsühhiaater Anne Da­niel--Karlsen, kes autorit teose kirjutamisel erialaselt nõustas. Teadmine, et «päris kirjanik» tuleb tutvustama oma raamatut, mis «on päris raskest asjast kirjutatud», hoidis Peetri kooli pere meeled tundlikult erksad. Lapsed esimesest kolmanda klassini on kui lakmuspaber – nende kehakeelest ja kommentaaridest saab ...

Varraku kirjastuselt mullu novembris ilmunud raamatus «101 Eesti pühakoda» on 66 kirikut, mida kasutab praegu EELK, ja iga lugeja võib otsustada, kui õige-õiglane esitatud valik on. Arhitektuuriajaloolane Kaur Alttoa ütleb, et raamatu «101 Eesti pühakoda» valmimiseks kulus tal intensiivset tegemist alla aasta. Valikuprintsiibid Aga peab mainima pikemat perioodi − pildistamiseks sõitis Alttoa näiteks ringi kolmel suvel, kõik fotod raamatus on autori omad. Raamatu maht ...

Külvaja läks välja külvama. Muist seemet kukkus tee äärde, muist kivisele maale, muist ohakate sekka. Kuid muist langes rammusasse mulda ning andis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet. (Mt 13:3–8) Kui 26–25 aastat tagasi olid meeletult suured ristitute ja leeritatute hulgad, siis sündis just nõnda. Muist langes ilusasse mulda ja kannab palju vilja. Kui vaadata konkreetselt tollal Jaani koguduses leeris käinuid, siis nende hulgast on tulnud meie ...

Tallinna Jaani kiriku lõunakabelis esitab läbilõiget oma viimase viie aasta loomingust Eesti kunstiakadeemia seinamaali õppejõud Heldur Lassi. Kunstnik on lõpetanud omaaegse monumentaalmaali eriala ja sel alal ka tegutsenud. Ent viimastel aastatel on tema lemmikmaterjaliks kujunenud puit – nii täispuit kui vineer. Põhimaterjali täiendavad värvitu ja värviline klaas ning looduslikud kivid. Autori sooviks ei ole luua üksnes dekoratiivseid seinakaunistusi, kuigi ka selles ei ...

Aasta viimastel päevadel ilmus kaunis loodusfotodega varustatud vaimulike laulupidude tekstiraamat «Mõtisklusi Maarjamaast» (fotol). Suvel 2.–5. juulini toimunud kirikupäev ja vaimulik laulupidu «Maarjamaa – Isa maa» on minevikuks saanud. Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus tänab südamest kõiki, kes neid selle juures nõu, jõu ja palvetega aitasid! Laulupeol osalenud inimesed saavad nüüd oma noodiraamatute kõrvale riiulisse seada laulupidude tekstiraamatu «Mõtisklusi ...

Eesti Kiriku toimetus pani 2015. aastale punkti, lubades oma hingi rõõmustada 28. detsembril Tartu Jaani kirikus esitatud Georg Friedrich Händeli (1685–1759) kuulsal oratooriumil «Messias». Pühadeaegne kirikukontsertide tava, mis toob kristlike muusikateoste algse sõnumi kuulajateni, on Lääne-Euroopa kristlikus kultuuriruumis oluline traditsioon. Ühest sellisest sündmusest said osa Tartu Jaani kirikusse kogunenud pea paarsada muusikasõpra. Kontsert toimus 10. aastapäeva ...

«Arvo Pärt – isegi kui ma kõik kaotan». Režissöör, stsenarist ja operaator Dorian Supin. Esilinastus ETVs 30.12.2015. Me kuulsime ja nägime ETVs Arvo Pärti rääkimas, esinemas ja loomas. Jah, Pärt on tüüpiline õigeusklik, kes tahab olla ei miski nagu pühakud, olla alandlik ja ohvrimeelne. Ja linnusitt ja koerasitt õpetavad talle alandlikkust, toovad maa peale taevastest kõrgustest või kõrkusest ja isekusest. Aga kõige toredam oli ikkagi see, kui Pärt laulis lapsele «Kukk, ...

Laseme kujutlustiivul kanda end talvisele Eckerö saarele Ahvenamaal (Ålandis). Kõrgete põlispuude vahel asub peaaegu 1000 aastat vana kivikiriku lähedal lumme mähkunud imekaunis 19. saj romantilises juugendstiilis pastoraadihoone. Tulge pastoraadi kööki! Põll ette ja nuga kätte! Hästi terav, muuseas. Seal ei helise jõulukellad ega kõla salmid, seal valmistutakse jõuludeks. Meie arvame, et seda kõike vajatakse hirmsat moodi, sest äkki jõulud ei tulegi, kui meie pole kogu aeg ...

Keset justkui igavest sügist, kus jõuluvalguse hinge igatsemine aegamisi kulgeb, ja Jaan Kaplinski kirjutatud luuleread hellalt kumiseb kodukiriku kell pehmes jõuluöö lumesajus tunduvad kauge kajana, loen vastuskirjast vestlussoovile Moskva üleliidulises kinematograafiainstituudis õppinud režissöörilt-operaatorilt, stsenaristist ja bibliofiilist Vallo Kepilt lauset: «Kuidas seda lavastada?, küsiks Panso». Jah, tõesti. Nagisevad trepiastmed viivad luulet, fotosid, mõtteid, ...

11. novembril kaitses Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant Erki Lind doktoritöö «The concept of the body in Chinese and Indian bodily practices: transformation, perspective, and ethics» (Kehakontseptsioon Hiina ja India kehalistes religioonipraktikates: transformatsioon, perspektiiv ja eetika). Tööd juhendas TÜ võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar. Eelretsensendid olid professor Michael Puett (Harvardi ülikool, USA) ja professor Gavin Flood (Oxfordi ülikool, ...

Johannes Esto Ühing andis jõuludeks välja raamatu «Punasest merest Jordani jõeni. Iisrael ja Palestiina». Selle autor on paljudele kristlastele tuntud Juune Holvandus, kes viimastel aastatel on saatnud reisigruppe pühal maal. Ka Eesti Kirikus ajakirjanikuna töötanud Juune on oma elu- ja reisikogemused talletanud kirjasõnasse. 2003 ilmus temalt Londonis kogetu põhjal «Kas sul on juba boy­friend?» ja 2007 reisikiri «Arabesk, vesipiip ja umma», mis kirjeldab Maroko, Tuneesia, ...

Novembri alguses ilmus hinnatud ja armastatud vaimuliku, teoloogi, ajaloolase, literaadi, tõlkija ja kirjastaja Vello Salo elulooraamat, mis annab nagu hoogsad pintslitõmbed lõuendil ülevaate tema senisest elust ja tegevusest maailma erinevais paigus. Raamat on jagatud viieks põhiosaks, mis käsitlevad erinevaid perioode peategelase elus, alustades lapsepõlvest Nurmekunnas ja lõpetades praeguste päevadega Pirital. Sinna vahele jääb 90 aastat tegusat teel olemist – lapsepõlv, ...

Nimi on Liisa. Töötan sotsiaalhoolekandes. Ühel päeval lähen mina oma kliendi Eevaldi juurde. Külastust tegema. Eevaldiga on see lugu, et Eevald ei näe. Pime mees on. Muidu siuke tavaline mees, saab endaga hakkama. Kolmas korrus, paremale. Eevald elab üksinda. Vaat seda ma ei tea, kas tal on kunagi elukaaslast olnud. Aeg on ju enne jõule. Eevald on sel päeval saanud ühe jõulukaardi. Väljas hingamas käib, alt tuleb, siis kompab üle, reklaamipahna võtab välja postkastist. ...