Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond on välja andnud artiklikogumiku «Aja lugu. Muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost», mis ilmub kunstiakadeemia toimetiste sarjas. Akadeemias on muinsuskaitset ja konserveerimist-restaureerimist õpetatud kaks aastakümmet ja jõutud lühikese täienduskursuse lõpetajatest viie doktorikraadiga muinsuskaitsja ja konservaatorini, kirjutab saatesõnas Anneli Randla. See kakskümmend aastat, aga ka sellele eelnevalt on ...

Möödunud aasta muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku suuremad tegemised, erilised leiud ning pakub taas hulganisti huvipakkuvat lugemist. Esmajärjekorras Egle Tamme kirjutatud Tartu Pauluse kiriku taastamise lugu, milles saab lugeda ka hoone kavandamisest ja selgitusest, miks valiti umbes sada aastat tagasi hoone arhitektiks soomlane Eliel Saarinen. Autor kirjutab, et nüüd pühakoda taastama hakanud arhitektid, samuti soomlased, ei seadnud eesmärgiks taastada originaali, ...

2016. a on ilmunud Jaanus Plaadi raamat «Vene vanausulised ja nende pühakojad Eestis». Ajaloolane Jaanus Plaat on väga mahuka tööga hakkama saanud, uurides vanausuliste ajalugu Eestis. Lisaks ohtrale pildimaterjalile saavad lugejad teada, et vanausulised jagunevad fedossejevlasteks ja pomoorideks. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel märkis end vanausulisena 2515 elanikku, kes olid vanemad kui 15 aastat. Raamatust leiab mitu fotot ka Saare külas asuvast Piirissaare ...

Eelmisel nädalal võis Postimehe kinos vaadata dokumentaalfilmiks nimetatud paarikümneminutilist lugu mehest, kes kannab koodnime Aednik. Filmi tegijate (režissöör Ervin Õunapuu, produtsent Oliver Matkur) kinnitusel on «Aednik» dokumentaaljutustus kunagisest ENSV ja Eesti Vabariigi kodanikust, kõrge sõjaväelise aukraadi ja erivolitustega riigiteenistujast, kellele on antud uus identiteet ja nelja riigi kodakondsus. Aednik saabub dokumentalistide sõnul Eestisse, et jätta oma ...

Kui raamatu lugemise järel on tunne, et hoiad käes midagi sooja ja helget, siis sellest tuleb ka teistele rääkida. Just selline tunne tekkis pärast «Minu Ahvenamaa» lugemist. Raamatu autor Janne Kütimaa on paljudele eestlastele tuttav pigem hääle kui tekstide kaudu. Ta töötas pikka aega Pereraadio hommikutoimetajana ning tegi ka teisi saateid. Janne on oma olemuselt ääretult soe inimene, seega olin tegelikult juba enne lugemisega alustamist kindel, et see raamat on eriline ...

Kirjastus Verb on äsja välja andnud Vana Testamendi Koguja raamatu. Vana Testamendi Koguja raamatu uustõlge heebrea keelest on valminud Jaan Kaplinski ja Vello Salo ühistööna. Köide sisaldab ka heebreakeelset alusteksti ning kolme varasemat eestikeelset tõlget. Selgitavad järelsõnad Vello Salolt ja Jaan Kaplinskilt. Kalingurköites 88-leheküljelise raamatu on kujundanud Piia Ruber. «Mida vanem tekst, seda raskem on meil temast aru saada: nood sõnad pandi ju kirja tolle ...

Raamatupoodidesse on jõudnud Roland Tõnissoni ülimahukas teos «Gosudar», mille keskseks tegelaseks on Vene tsaar Ivan Julm. Ivan Julm (1530–1584), Venemaa esimene tsaar, oli kurikuulus türann ja vereimeja. «See raamat ei ole mõeldud Ivan IV ja Moskoovia puhtakspesemiseks. Liivi sõja ajal toime pandud metsikusi ei ole võimalik unustada. Aga see raamat räägib valitsejast ajal, mil seaduseks oli tsaari sõna ja selle täideviijaks gosudari tahe. Need olid riigi püsimajäämise ...

27. mail avati Tarvastu kirikus Ain Varese maalide näitus, mis jääb avatuks augusti lõpuni projekti «Teeliste kirikud» raames. Seekordne näitus Tarvastu kirikus on juba kaheksas. Traditsioonile pani omal ajal alguse Tarvastu koguduse liige Allan Luha. Julgust näituste korraldamisega jätkata on andnud toetused kohalikult omavalitsuselt, muinsuskaitseameti pühakodade programmist ja ka kultuurkapitalilt. Iseäranis innustav oli aga Eesti maalikunsti grand old man’i Enn ...

Täna algavad XXXV Tallinna vanalinna päevad, mis kestavad 5. juunini.   Vanalinna päevad kannavad võimalusterohket ja mängulist pealkirja «Muutuv linn». Korraldusmeeskond kutsub märkama, mõtestama ja avastama nii minevikku kui mõtlema tulevikule. Igal päeval on oma teema, millele keskendutakse. Tänasel lastekaitsepäeval keskendutakse lastele, noortele ja nende tegemistele vanalinnas. 2. juunil on väravate päev. Võimalus on kiigata koos ajaloolastega koorimuusika saatel ...

Juba kolmandat aastat on huvilised oodatud 12.–29. juunini Peipsi-äärsetesse pühakodadesse head orelimuusikat nautima. «Peipsimaa orelifestivali näol on tegu klassikalise muusika kultuurisündmusega, mis toob esile paikkondliku pärandi, orelikultuuri,» selgitab festivali korraldaja Elke Unt (fotol) Eesti Kirikule. Peipsimaaks nimetatud piirkond, kus kokku saavad kaks rahvust ja kolm kultuuri – vanausuliste, eesti talupoja-, baltisakslaste mõisakultuur – on omanäoline oma ...

Misjonikoor pöördub muusikaga eluvee allika poole oma uuel plaadil «Hingekuld». Ja kutsub seda tegema ka kuulajaid. Muusika ja teksti autor on Maarja Vardja. Tegu on omanäolise plaadiga, mida kuulates meenuvad tuntud muusikalid, aga ka autori gospelkantaat «Teelised», sest helilooja ja Misjonikoori dirigendi Maarja Vardja «Hingekuld» (fotol) ühendab muusika, teksti ning Uudo Ripsi, Jaanus Kanguri ja Helle Reinaru luule. Koori seekordsel plaadil kuuleb lugu lihtsast ...

Tänavu 27. mail möödub 25 aastat hommikust, mil Tartu ülikooli nõukogu otsustas, et ülikoolis avatakse uuesti usuteaduskond. See küsimus oli tollase nõukogu päevakorras punkt number üks, mis tegelikult oli otsustatud juba varem. Läbirääkimisi polnud, arupärimisi samuti mitte. Kogu päevakorrapunkti menetlemine kestis kümmekond minutit. Need läbi, läksime koos Tartu Peetri koguduse teise pihtkonna ehk Maarja koguduse õpetaja, hilisema titulaarpraosti Otto Tallinnaga ülikooli ...

Mis on aastast 1989 taas ilmumist alustanud kultuuriajakirja Akadeemia missioon ja kuidas toimub sisu kokkupanek erinevate valdkondade vahel, sellest oli Eesti Kirikule valmis rääkima ajakirja peatoimetaja Toomas Kiho ja universalia valdkonna eest vastutav toimetaja Jaan Kangilaski.     Kõneldes Akadeemiast ei saa mööda värviteemast. Nüüd saan uurida, kuidas leiate uuele aastakäigule ajakirja kaaneümbrise jaoks värvi. Toomas Kiho (T. K.): Trükikojast saadetakse lehvik ...

Eesti Rahva Muuseumi kolimine uude hoonesse on pälvinud suurt avalikkuse tähelepanu. Teenimatult vähe meediakajastust on aga leidnud Tartu teise olulise mäluasutuse, nimelt rahvusarhiivi uue maja valmimine. 29. aprillil suleti lõplikult arhiivihoone Tartus Liivi tänaval. See oli õieti tsaariaegne ülikooli ühiselamu hoone, mis 1921. aastal «ajutiselt» tollase Riigi Keskarhiivi käsutusse anti. Alles nüüd on aga jõutud nii kaugele, et võidakse kolida spetsiaalselt kaasaegse ...

Kuressaare linna vanim, Laurentiuse kiriku segakoor Sauer tähistas 23. aprillil 130. aastapäeva. Segakoor asutati 1885. aastal ja alates 2006. aastast kannab kiriku oreli auks Saueri nime. Koori kuulub 29 lauljat ja enam kui sajandi jooksul on seda juhtinud Jüri Etruk, Joosep Aavik, Otto Tambur, Anne-Mai Salumäe, Tiina Luhamets, Ludmilla Toon, Ester Naagel, Madli-Maarja Vainokivi ja Jaanus Torrim. Viimased 12 aastat (kokku 15 aastat) on dirigendiks olnud Ester Soe ja ...