Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Näitus „Kus surijaid, seal pärijaid“

Liina Lõhmus näitab eksponaate. Liina Raudvassar Sellise pealkirjaga näitus on avatud Tartus Nooruse tänaval asuva rahvusarhiivi Noora aatriumis. Teemasse juhtivalt sisuka ning külastajais ja pärimise temaatika ajaloolise vaatenurga vastu huvi tõstva näituse on Noora materjalide põhjal koostanud Reet Hünerson, Liina Lõhmus ja Maive Mürk. Näituse autorid kinnitavad, et lugude tegelaste sugulussidemeid ja omavaheliste suhete sasipuntraid annab harutada ka paljunäinud ...

Kui suur on Eesti luule?

Mis tobe küsimus! Aga ikkagi. Meie luulel on ka aidamees omast käest võtta: Indrek Tarti „Eestikeelne luuleraamat 1638–2000“ (2002). Sellest ajavahemikust on kirjas ligi viis tuhat luulekogu ja autorikogude kirjutajate arv ligineb tuhandele. Pluss antoloogiad, pluss XXI sajandi saak. On palju vaidluskohti: kus lõpeb laulik ja algab luuletus, pisitrükiste probleemid, „samizdati“ jaoks kirjutusmasinal paljundatu jne. Enamiku jaoks on luule suuruse määr neljaköiteline Karl ...

Jalutuskäigust kalmuaeda kujuneb kultuurilooline retk

KultuuriloolineRaadiKirjastuse Hea Lugu album „Kultuurilooline Raadi“ aitab avastada põneva taustaga kalmistu loo, mis kätkeb endas sadade Eesti ajaloos olulist rolli kandnud isikute mälestust. Tartu murdes sõnad „Õnsa omma ne koolnu, kes Issandan koolwa“ juhatavad Tartu ülejõel asuva Raadi linnaosa kalmuaia peaväravast sisse. Tegemist on surnuaiaga, mis on orgaaniliseks tervikuks kokku kasvanud linna eri koguduste – Jaani, Peetri, Maarja ja Ülikooli, lisaks õigeusu Uspenski, sõjaväe ning ...

Leidmaks oma usku, mis teeb elu elamisväärseks

Tallinnas Vabaduse väljaku galeriis on skulptor Mati Karmini näitus „Uskusid“, mis autori sisekaemustest inspireeritud taieste mõjul innustab külastajaid eksistentsialistlike küsimuste üle mõtisklema. „Ma ei ole kõige optimistlikum, vähemalt mitte rõõmus,“ tunnistab Karmin Eesti elule hinnangut andes, lisades, et paljuski võib selle põhjuseks tuua nõukogude perioodist ladestunud suhtumist „mõisa köis, las lohiseb“. Üle 30 aasta Eesti kunstimaastikule oma taieste näol ...

Ilusad kortsus nägudega naised fotodel

Nõo_naitus5Nõo kirikus on vaadata norra fotograafi Anne Helene Gjelstadi fotonäitus „Suur süda, tugevad käed“. Sageli kuulen oma töös, et ära mind küll pildista, ma juba kortsus ja vana. Aga just neid kortsus memmekesi Manija ja Kihnu saarel on jäädvustanud norra fotograaf Anne Helene Gjelstad. Nad on tõesti kortsus, kandes aastate koormat. Ja elades oma igapäevast elu: keegi koob sokki, keegi viib lehma heinamaale, keegi istub laua taga ja tõenäoliselt mõtleb oma mõtteid. Nad on ...

Müstikust munga teos kättesaadav eesti keeles

nurtulauludTallinna ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Mediaevalis“ ilmus Nareki Grigori „Nutulaulude raamat“, mille on vanaarmeenia keelest tõlkinud Peeter Volkonski. Peeter Volkonski on raamatu saatesõnas öelnud, et tema „esmatutvus Nareki Grigoriga, 10. sajandi mungaga, keda on nimetatud armeenia esimeseks tõeliseks poeediks, sai alguse täpselt nelikümmend aastat tagasi, 1977. aastal, kui tegime koos helilooja ja muusikateadlase Leo Normetiga tollases Stereoraadios ...

Sada aastat vana

Lapsed peavad vanaema juures koolivaheaja lõpupidu. See aastavahetus ja jõulud on olnud üsna põnevad. Lapsed on saanud rännata läbi terve Eesti. Koolivaheaeg ja jõulupidu algas Lõuna-Eestis, Võru vanaema ja vanaisa juures. Uus aasta võeti vastu onu peres Tartus. Nüüd on koolivaheaega jäänud järele veel mõni päev ja see veedetakse koos kirikuvanaga. Vanaema ei olegi teab kui vana, aga ta töötab kirikus, nii on kirik + vanaema kokku kirikuvana ning lapsed, kes kohale jõudes ...

Mees, kes kuuleb loodust ja Loojat

Jüri Keskpaik on kirjutanud raamatu „Sa astud virgumise teele“, mis on mõtteliseks jätkuks tema kolm aastat tagasi ilmunud raamatule „Looduse palve“. Ka raamatute kaanekujundus, mille on teinud Elen Apsalon, järgib sarnast joont. Raamatu autor Jüri Keskpaik on eesti ornitoloog, tegelnud lindude ökofüsioloogia, etoloogia ja rändeuuringutega. Pensionieas on ta asunud elama Läänemaale keset ürgset loodust, õppinud kuulama looduse hääli ja mõistma lindude-loomade käitumist. ...

EELK 100 – kirikulugu, teoloogia, mälestused

EELK konsistooriumis esitleti aasta lõpu eel koguteost „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 100“, mille artiklites käsitletakse kiriku 100aastase ajaloo eri etappe ja tahke, antakse läbilõige Eestis tehtavast usuteaduslikust uurimistööst ning oma mälestusi jagavad endised ja praegused kiriku töötegijad. 2017. aastal möödus 100 aastat EELK kui vaba rahvakiriku asutamisest. Peapiiskop Urmas Viilma ütles, et selle koguteose ilmumine on ka tähiseks juubeliaasta lõpetamisest. ...

Meie vaimulikud – Ove Sander

sander_kaasRaamat „Ove Sander“ on jõudnud raamatulettidele. Tiiu Pikkur EELK Usuteaduse Instituudis esitleti 13. detsembril värsket raamatut „Ove Sander“, mis on ilmunud kirjastuse Gallus poolt välja antava vaimulikke tutvustava raamatusarja „Meie vaimulikud“ teise raamatuna. Usuteaduse instituudi rektor, kirikuvalitsuse assessor, Nõmme Rahu koguduse õpetaja dr Ove Sander, mees, kellest raamat kõneleb, märkis esitlusel, et tegu ei ole pelgalt elulooraamatuga. Selles on juttu ...

Viljandi Pauluse kiriku lugu raamatus

Viljandi Pauluse_kirikJõulude eel esitleti Viljandi Pauluse kiriku 150. aastapäevale pühendatud teost „Viljandi Pauluse kirik 1866–2016“. Raamatusse koondatud kirjutiste kaudu püütakse anda ülevaade Viljandi Pauluse kiriku ja koguduse ajaloost ning tänapäevast. Kirikuhoone arhitektuuri ja selle tähendust omaaegses kirikuehituses tutvustab kunstiajaloolane dr Tiina-Mall Kreem, EELK konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts vaatleb koguduse lugu tsaariajal, professor dr Priit Rohtmets käsitleb ...

Saja kihelkonna triibud kootakse vaiba sisse

Liina Raudvassar jätab oma jälje ajalukku, kududes juubelivaipa kaks pruunikat Väike-Maarja kihelkonna triipu. Sirje Semm Projekti „Koo end ajalukku!“ raames koob Eesti Vabaõhumuuseum koos Eesti inimestega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kokku 100 meetrit kaltsuvaipa, kus on oma värvide ja mustritega esindatud sada Eesti ajaloolist kihelkonda. Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsi tagakambris lõksuvad kangasteljed ning Eesti Kiriku ajakirjanike saabudes on Ülle Tomingas parajasti ...

Olla vaimult suurena maailmas

Eesti, üks väiksema elanikkonnaga riike, märgib oma sajandat aastapäeva paljude üritustega paljudes riikides. Kui terves maailmas elab üle seitsme miljardi inimese, siis Eesti rahvaarv on vaid üle 1,3 miljoni. Ent kui riigi sajandat sünnipäeva kajastavalt kodulehelt uurida, kus ja missuguseid riiki ja inimesi tutvustavaid üritusi toimub, võib tõesti uhke olla. Neid kõiki üles loetleda oleks liig ja isegi mõttetu, ent mõni neist pakkus suuremat huvi. Novembris andsid ...

Üheksa põlvkonda teolooge on kirjutatud raamatusse

Kirjastuses ARGO välja antud raamat kajastab Eestimaa aja- ja kultuurilugu vähe käsitletud aspektist – läbi kirikuõpetaja ja kirikumõisa rolli. Tegu ei ole teoloogilise traktaadiga, hoopis mõnusalt loetava kultuuriloolise teosega, mis sobib ideaalselt ka jõulukingiks. Teose „peategelasteks“ on Hoerschelmannide (kasutatud on ka nimekuju Hör­schelmann) suguvõsa kaheksa põlvkonda, kes elasid-tegutsesid Eestimaal 18. sajandi keskpaigast kuni ümberasumiseni 1939 ja veel uuesti ...

Kuidas sündis sõnastik „Mõtlemise mõistevõrk“

mõtlemise-mõistevõrk copySellest ajast peale, kui ennast mäletan, olen lugenud palju raamatuid. Aasta 2000 alguses asusin õppima usuteaduse instituuti (UI). Toimus üleminek uuele süsteemile ja me pidime esimese kõrghariduse astmes õppima 3,5 aastat. Siinkohal on võimalus tänada UI õppejõude, kes aitasid mõista, et maailmas on midagi palju huvitavamat lugeda kui raamatud. Kasulik oskus on suutlikkus lugeda ka inimesi. Vaimuliku juhi töövahend on eelarvamuste- ja võimuvaba suhtlemise oskus. Lugesin ...