Näitus „Kus surijaid, seal pärijaid“
Liina Lõhmus näitab eksponaate.
Liina Raudvassar
Sellise pealkirjaga näitus on avatud Tartus Nooruse tänaval asuva rahvusarhiivi Noora aatriumis.
Teemasse juhtivalt sisuka ning külastajais ja pärimise temaatika ajaloolise vaatenurga vastu huvi tõstva näituse on Noora materjalide põhjal koostanud Reet Hünerson, Liina Lõhmus ja Maive Mürk.
Näituse autorid kinnitavad, et lugude tegelaste sugulussidemeid ja omavaheliste suhete sasipuntraid annab harutada ka paljunäinud ...
Kirjastuse Hea Lugu album „Kultuurilooline Raadi“ aitab avastada põneva taustaga kalmistu loo, mis kätkeb endas sadade Eesti ajaloos olulist rolli kandnud isikute mälestust.
Tartu murdes sõnad „Õnsa omma ne koolnu, kes Issandan koolwa“ juhatavad Tartu ülejõel asuva Raadi linnaosa kalmuaia peaväravast sisse. Tegemist on surnuaiaga, mis on orgaaniliseks tervikuks kokku kasvanud linna eri koguduste – Jaani, Peetri, Maarja ja Ülikooli, lisaks õigeusu Uspenski, sõjaväe ning ...
Tallinnas Vabaduse väljaku galeriis on skulptor Mati Karmini näitus „Uskusid“, mis autori sisekaemustest inspireeritud taieste mõjul innustab külastajaid eksistentsialistlike küsimuste üle mõtisklema.
„Ma ei ole kõige optimistlikum, vähemalt mitte rõõmus,“ tunnistab Karmin Eesti elule hinnangut andes, lisades, et paljuski võib selle põhjuseks tuua nõukogude perioodist ladestunud suhtumist „mõisa köis, las lohiseb“.
Üle 30 aasta Eesti kunstimaastikule oma taieste näol ...
Nõo kirikus on vaadata norra fotograafi Anne Helene Gjelstadi fotonäitus „Suur süda, tugevad käed“.
Sageli kuulen oma töös, et ära mind küll pildista, ma juba kortsus ja vana. Aga just neid kortsus memmekesi Manija ja Kihnu saarel on jäädvustanud norra fotograaf Anne Helene Gjelstad. Nad on tõesti kortsus, kandes aastate koormat. Ja elades oma igapäevast elu: keegi koob sokki, keegi viib lehma heinamaale, keegi istub laua taga ja tõenäoliselt mõtleb oma mõtteid.
Nad on ...
Tallinna ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Mediaevalis“ ilmus Nareki Grigori „Nutulaulude raamat“, mille on vanaarmeenia keelest tõlkinud Peeter Volkonski.
Peeter Volkonski on raamatu saatesõnas öelnud, et tema „esmatutvus Nareki Grigoriga, 10. sajandi mungaga, keda on nimetatud armeenia esimeseks tõeliseks poeediks, sai alguse täpselt nelikümmend aastat tagasi, 1977. aastal, kui tegime koos helilooja ja muusikateadlase Leo Normetiga tollases Stereoraadios ...
Lapsed peavad vanaema juures koolivaheaja lõpupidu. See aastavahetus ja jõulud on olnud üsna põnevad. Lapsed on saanud rännata läbi terve Eesti. Koolivaheaeg ja jõulupidu algas Lõuna-Eestis, Võru vanaema ja vanaisa juures. Uus aasta võeti vastu onu peres Tartus. Nüüd on koolivaheaega jäänud järele veel mõni päev ja see veedetakse koos kirikuvanaga. Vanaema ei olegi teab kui vana, aga ta töötab kirikus, nii on kirik + vanaema kokku kirikuvana ning lapsed, kes kohale jõudes ...
Jüri Keskpaik on kirjutanud raamatu „Sa astud virgumise teele“, mis on mõtteliseks jätkuks tema kolm aastat tagasi ilmunud raamatule „Looduse palve“.
Ka raamatute kaanekujundus, mille on teinud Elen Apsalon, järgib sarnast joont.
Raamatu autor Jüri Keskpaik on eesti ornitoloog, tegelnud lindude ökofüsioloogia, etoloogia ja rändeuuringutega. Pensionieas on ta asunud elama Läänemaale keset ürgset loodust, õppinud kuulama looduse hääli ja mõistma lindude-loomade käitumist. ...
EELK konsistooriumis esitleti aasta lõpu eel koguteost „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 100“, mille artiklites käsitletakse kiriku 100aastase ajaloo eri etappe ja tahke, antakse läbilõige Eestis tehtavast usuteaduslikust uurimistööst ning oma mälestusi jagavad endised ja praegused kiriku töötegijad.
2017. aastal möödus 100 aastat EELK kui vaba rahvakiriku asutamisest. Peapiiskop Urmas Viilma ütles, et selle koguteose ilmumine on ka tähiseks juubeliaasta lõpetamisest. ...
Raamat „Ove Sander“ on jõudnud raamatulettidele.
Tiiu Pikkur
EELK Usuteaduse Instituudis esitleti 13. detsembril värsket raamatut „Ove Sander“, mis on ilmunud kirjastuse Gallus poolt välja antava vaimulikke tutvustava raamatusarja „Meie vaimulikud“ teise raamatuna.
Usuteaduse instituudi rektor, kirikuvalitsuse assessor, Nõmme Rahu koguduse õpetaja dr Ove Sander, mees, kellest raamat kõneleb, märkis esitlusel, et tegu ei ole pelgalt elulooraamatuga. Selles on juttu ...
Jõulude eel esitleti Viljandi Pauluse kiriku 150. aastapäevale pühendatud teost „Viljandi Pauluse kirik 1866–2016“.
Raamatusse koondatud kirjutiste kaudu püütakse anda ülevaade Viljandi Pauluse kiriku ja koguduse ajaloost ning tänapäevast. Kirikuhoone arhitektuuri ja selle tähendust omaaegses kirikuehituses tutvustab kunstiajaloolane dr Tiina-Mall Kreem, EELK konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts vaatleb koguduse lugu tsaariajal, professor dr Priit Rohtmets käsitleb ...
Liina Raudvassar jätab oma jälje ajalukku, kududes juubelivaipa kaks pruunikat Väike-Maarja kihelkonna triipu.
Sirje Semm
Projekti „Koo end ajalukku!“ raames koob Eesti Vabaõhumuuseum koos Eesti inimestega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kokku 100 meetrit kaltsuvaipa, kus on oma värvide ja mustritega esindatud sada Eesti ajaloolist kihelkonda.
Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsi tagakambris lõksuvad kangasteljed ning Eesti Kiriku ajakirjanike saabudes on Ülle Tomingas parajasti ...
Eesti, üks väiksema elanikkonnaga riike, märgib oma sajandat aastapäeva paljude üritustega paljudes riikides.
Kui terves maailmas elab üle seitsme miljardi inimese, siis Eesti rahvaarv on vaid üle 1,3 miljoni. Ent kui riigi sajandat sünnipäeva kajastavalt kodulehelt uurida, kus ja missuguseid riiki ja inimesi tutvustavaid üritusi toimub, võib tõesti uhke olla. Neid kõiki üles loetleda oleks liig ja isegi mõttetu, ent mõni neist pakkus suuremat huvi.
Novembris andsid ...
Kirjastuses ARGO välja antud raamat kajastab Eestimaa aja- ja kultuurilugu vähe käsitletud aspektist – läbi kirikuõpetaja ja kirikumõisa rolli.
Tegu ei ole teoloogilise traktaadiga, hoopis mõnusalt loetava kultuuriloolise teosega, mis sobib ideaalselt ka jõulukingiks.
Teose „peategelasteks“ on Hoerschelmannide (kasutatud on ka nimekuju Hörschelmann) suguvõsa kaheksa põlvkonda, kes elasid-tegutsesid Eestimaal 18. sajandi keskpaigast kuni ümberasumiseni 1939 ja veel uuesti ...
Sellest ajast peale, kui ennast mäletan, olen lugenud palju raamatuid. Aasta 2000 alguses asusin õppima usuteaduse instituuti (UI).
Toimus üleminek uuele süsteemile ja me pidime esimese kõrghariduse astmes õppima 3,5 aastat. Siinkohal on võimalus tänada UI õppejõude, kes aitasid mõista, et maailmas on midagi palju huvitavamat lugeda kui raamatud. Kasulik oskus on suutlikkus lugeda ka inimesi. Vaimuliku juhi töövahend on eelarvamuste- ja võimuvaba suhtlemise oskus.
Lugesin ...