Bollnäsi kirikust toodud altariretaabel on pühendatud pühale hõimkonnale ehk neitsi Maarja emapoolsele suguvõsale. Uhkes, kullatud figuuridega korpuses on kujutatud Jumalaema (algselt koos Kristuslapsukesega, aga see figuur läks 18. sajandil kaduma, st ema istub seal praegu ilma pojata) koos ema Anna ja kahe õega ning neid saadavad teised perekonnaliikmed. Kuni 5. novembrini on Tallinna Nigulistes vaadata suurejooneline näitus „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid ...

Oma palved andis trükki Tallinna toomkoguduse nõukogu liige (paremalt) Toomas Palu, Eesti Kiriku nõukogu liige Jüri Ehasalu, Mai-Liis Mäeväli, õp Joel Siim ja diakon Rene Paats. Fotol palveraamatu esitlus. Foto Arho Tuhkru. Hiljuti esitleti Tallinna piiskoplikus toomkirikus „Katedraali palveraamatut“, mis koondab toomkogudusega seotud inimeste palvetekstid. Igaks kirikuaasta pühapäevaks, aga ka inimese elukaare oluliste sündmuste tarbeks. Teose mõtte autor ...

Varasemalt on Vello Salo „Palved ja hommikumõtisklused“ Ivar Tröneri käsikirja põhjal välja antud kolm aastat tagasi.   Postimehe kirjastus on välja andnud teise osa Vello Salo käsikirjadest pealkirjaga „Jumalale on kõik võimalik“. Preester Vello Salo (1925–2019) tegi Vatikani Raadios aastail 1948–1953 ja 1961–1965 eestikeelseid saateid, kus tutvustas katoliku kiriku sündmusi Eestis, aga ka kirjandus- ja kultuurisündmusi, sh uue piiblitõlke valmimise üksikasju. ...

Armastuse planeet. Koostaja Doris Kareva Seekord kirjutan raamatutest, mis minu lugemisulatusse ilmusid just sellises järjekorras. Kaks soliidset armastusluule valimikku: Rebekka Lotmani ja Laura Pääbo koostatud „Ma nägin päiksepaistet vihmasajus : Valik maailma armastussonette“ Varraku kirjastuselt ja Doris Kareva koostatud „Armastuse planeet : 21. sajandi eesti luulet“ Rahva Raamatu kirjastuselt. Tegelikult olen Rebekka Lotmanilt oodanud ta väitekirjaks olnud ...

Kui meie jõudsime hommikul väsinuna alles naeratuse peale mõtlema hakata, oli giid Moosesel juba lai naeratus ees! Meie Siinai mäe matkagrupile sattus giidiks just Moosese nime kandev noor Egiptuse beduiin.  4 x Erakogu Kes oleks võinud seda arvata, et Mooses kandis peas beduiini rätti ning jalas Adidase tosse! Aga täpselt niimoodi oligi – meie Siinai mäe matkagrupile sattus giidiks just Moosese nime kandev noor beduiin. „Mooses, Mooses!“ hüüdis ta läbi pimeda öö – ...

Dirigent Lilyan Kaiv koori ja orkestrit juhatamas  Liisi Brett Maarjamaa Filharmoonikud annavad pühadenädalal kaks kontserti Tartu Jaani kirikus. Suurel reedel kõlab W. A. Mozarti „Reekviem“ („Requiem“) ja 1. ülestõusmispühal G. Puccini teos „Missa di Gloria“. Kontserdid toimuvad ühispealkirja all „Kiriku- ja kevadpühad muusikas“, Maarjamaa Filharmoonikute koori ja orkestrit dirigeerib kollektiivi kunstiline juht Lilyan Kaiv. Solistidena astuvad üles Karmen ...

Minu aastatepikkune soov täitus möödunud nädalal, kui avanes võimalus vaadata Tallinnas Theatrumi etendust „Talvevalgus“. Kuigi see Ingmar Bergmani näidend jõudis lavale juba 2017. aastal, et tähistada autori 100. sünniaastapäeva, anti minule võimalus seda näha aastate nihkes. Eva Eensaare tõlke on lavastanud Andri Luup. Näitetrupi koosseisus teeb kaasa kirikumuusik Ene Salumäe, aidates läbi elava musitseerimise luua vajalikku külakiriku meeleolu.  Ma ei ole just ...

Erkki Juhandi on piiskopimaja kõige olulisemas ruumis – vanasse mantelkorstnasse rajatud kabelis, mille seintel on kunstnik Eva Jänese maalid.   5 x Endel Apsalon Tallinna piiskopliku toomkiriku vastas asuvat hoonet teatakse konsistooriumi majana, kus asub EELK kirikuvalitsus ning kiriku külalisi võtab vastu peapiiskop. Ajalooliselt on 18. sajandil valminud ning järgmise aastasaja lõpus ümber ehitatud barokkelamu olnud ka toomkoguduse pastoraadiks ning ...

Aasta algul ilmunud raamat „Selginemisi“ (fotol)koosneb Toivo Pilli esseelikest artiklitest, mis peegeldavad autori otsinguid, leidmisi ja elukogemusi.   Eestikeelse kirjavara hulgas ei moodusta religioosse sisuga raamatud just üleliia suurt osa. Seetõttu on iga usulise sisuga trükis, saati originaalteos suureks sündmuseks.  Kindlasti oli selliseks sündmuseks ka baptistist teoloogi Toivo Pilli raamat ja mitte üksnes vabakogudusliku taustaga huvilistele, ...

Martin Lipu hauasammas Nõo surnuaial, 1967.  2 x Vallo Kepp Üks Tallinna koolipoiss võib-olla polekski Nõo poole sõitma hakanud, kui lehes ei oleks ilmunud artikleid Nõo keskkooli astronoomiahuvilistest õpilastest („Selgete ööde romantika“, Noorte Hääl, 19.06.1965, „Eksperiment „Romantika“: Aadress: Nõo Keskkool“, 13.11.1965). See oli signaal, mis pani isegi araverelise poisi liikuma, pealegi oli aastate jooksul Tondi raamatukogust terve hulk eesti- ja venekeelseid ...

Martin Lipp koguduse välja antud plaadi ümbrisel. Nõo kirikus on täna 8. märtsil kontsert Martin Lipu mälestuseks. Tema surma-aastapäevast möödub 100 aastat ja huvilisi oodatakse kell 19 algavale kontserdile. Ei oska öelda, kui tuntud ta oleks või kui palju oleks meil põhjust Martin Lipust (14.4.1854–8.3.1923) rääkida, kui tema poleks meie lipulaulu sõnade autor. Kahtlemata oleks tema nimi teada, küll teises võtmes, sest Martin Lipp tegutses rahvuslikus liikumises ...

„Jeesus. Kuningriik. Läkitamine. Kristliku misjonimõtte ja praktika sünd“. Randar Tasmuthi ja Ingmar Kure uus raamat „Jeesus. Kuningriik. Läkitamine. Kristliku misjonimõtte ja praktika sünd“ (EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XXXI, 2022) tekitab kohati lugedes tunde, et kui on olemas selline raamat, milleks siis veel muud raamatud.  On sama tunne nagu lugedes M. Hengeli raamatut „Die johanneische Frage“. Meenuvad Randar Tasmuthi lõunapalvused usuteaduse ...

Alguses oli täht 1. Tundmatu varakristlik meister. Jeesuse sünd. Stilicho sarkofaagi detail. 385 pKr. Marmor. Milano, Sant’Ambrogio basiilika  Kuna evangeeliumites kirjeldatud jõululugu on nii inimlik, soe ja lihtne, siis on see kunstis väga armastatud. Vanim teadaolev jõuludega seostuv stseen pärinebki juba kristliku kunsti koiduaegadest (2. saj lõpust). See asub Priscilla katakombis Roomas ning sel on vaid imetav Maarja ja prohvet Bileam. Viimane osutab ...

Armas inimene pistis pihku Anu Raua raamatu „Kuue ruuduga aken“ (2022). Autori signeeritud, vägagi lugemisväärne raamat. Esimene pikem mõtisklemise peatus kohal, kus kirjeldatakse elupõlise kuduja silmanägemise kaotust: „Ainult et kui kudumise katkestad ja jälle jätkata tahad, tuleb kavalus appi võtta. Paned lõngaotsa suhu, mekutad ja mõistatad. Kui kindalõngad jooksevad kolmest kerast, katsud neid lõngu keelega. Igal ise maitse. Kollasel natuke sibula maitset, mustal ...

Erinevate konfessioonide kirikud ei rikasta üksnes linnapilti, vaid loovad aluse oikumeenilisele dialoogile.   Eesti Kirik. Eesti keeles ilmunud kogumik „Üheskoos kirik. I osa: Kirik – pühakiri – armulaud – amet“ on äärmiselt vajalik teos meie oikumeenilisest mõistmisest ja mõtteviisist.  Eestlastele meeldib sageli rahvusvahelises kontekstis pisut uhkustada oma „naturaalse“ oikumeeniaga, mis tõesti Eestis eri paigus ja eri moel elab ja õitseb, seda nii Eesti ...