5. veebruaril esitleti konsistooriumis trükivärsket raamatut „Diakoonia ilu“. Raamat (240 lk) toob esile diakooniatöö eri tahud ning tutvustab tänuväärse töö tegijaid. Trükisega tehakse kummardus kiriku töötegijatele, kes tõmbavad laiemaks kiriku piire. „Diakoonia ilu“ on kokku pandud lugudest, mida räägivad erinevate valdkondade töötegijad oma kohtumistest inimestega. Raamatu andis välja EELK Diakoonia- ja Ühiskonnatöö Sihtasutus. Raamatu koostaja, intervjuude autor ...

11. veebruaril Tallinna raekojas esitletud margiplokiga „Tallinna Toomkool 700“ (fotol) tähistatakse Eesti ja kogu Läänemere regiooni ühe vanima tegutseva kooli esmamainimist. Seoses kooli juubeliga andis AS Eesti Post välja margiploki koos esimese päeva ümbrikuga. Ploki ülemisel postmargil on kujutatud Tallinna toomkirikut, mille juurde XIII sajandil kool asutati. Alumisel postmargil on kaks hoonet: Toom-Kooli 11 hoones tegutses kool kuni sulgemiseni 1939, Apteegi 3 ...

Üle kümne aasta tegutsenud Karijärve Keelpilliorkester rõõmustab Tartu ja Tartumaa publikut koos sõpradega Norrast: 18. veebruaril toimub kontsert „Põhjamaine viis“ Puhja seltsimajas ja 19. veebruaril musitseeritakse koos Tartu Pauluse kirikus. Sõprusorkestrite kohtumiskontserdi kavas on peamiselt põhjamaade klassikaline ja rahvamuusika, kuid Norra ja Eesti heliloojate teoste kõrval kõlab ka Händeli ja Schuberti looming. Üles astuvad Karijärve Keelpilliorkester ja noorte ...

Tartus linastus režissöör Helga Meritsa (sündinud 1963 Hollandis) dokumentaalfilm „Tuleme varsti koju, Geislingeni pagulaslapsed“ (Coming home soon). Film on valminud Eesti vabariigi 100. aastapäevaks ja seda on näidatud mitmel pool maailmas. See on film ühtaegu väikese rahva unistustest ja kurvast saatusest, kui 1944. aastal kodumaa maha jäeti ja võõrsile mindi. Filmis sisalduvat tragöödiat aitavad süvendada dokumentaalkaadrid lähenevatest Nõukogude vägedest. Ent ometi ...

Mart Salumäe (paremal) ja Kalle Kadakas E.E.L.K. peapiiskopi Udo Petersoo haual Kanadas. Erakogu 30. jaanuaril esilinastus dokfilmide festivalil „Matusepäevikud“ eestlaste elust Torontos. Filmi keskmes on üksindus ja surm kui vaimuliku igapäeva kuuluv. Piiblis öeldakse, et meie elupäevi on seitsekümmend aastat, ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda; sest need mööduvad kiiresti ja me läheme lennates ära! Surma teema, eriti ...

Riigikogu kultuurikomisjon saatis jaanuari lõpus uue muinsuskaitseseaduse eelnõu teisele lugemisele. Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu on täiskogu istungil teisel lugemisel 13. veebruaril. Riigikogu pressiteenistus annab teada, et eelnõu sai kahe lugemise vahel huvirühmadelt ettepanekuid ja täiendusi, mis kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul aitavad seaduse eesmärkide saavutamisele väga hästi kaasa. „Kõik osapooled on tunnistanud, et uus seadus on parem ...

Raamat jõudis minuni koguduse õpetaja, piiskop Tiit Salumäe kaudu nagu ka minu esimese artikli teema puuetega inimeste reaalsest olukorrast. Lisaks südamlikule lugemiselamusele seovad mind selle raamatuga isiklikud kogemused: õppisin Rakvere pedagoogikakoolis 1997.–1998. aastal sotsiaalpedagoogiks. Praktikal tegelesin raamatus kirjeldatud erivajadustega laste ja noortega tollases Rakvere tugikool-kodus. Rakvere tugikool-kodul on nüüd teine nimi ning tollased lapsed ammugi ...

Urmas Sisaski oratooriumi „Dom“ esmaettekanne Turu toomkirikus: esimeses reas Turu eestlaste klubi eestvedaja Ülle Priks, helilooja Urmas Sisask ja Eesti konsul Liina Viies. Juha Laine Turu toomkirikus võis läinud aastal kogeda erakordset muusikasündmust: esmaettekandele tuli Urmas Sisaski oratoorium „Dom“, opus 159. Teose esitasid Turu toomkiriku koorid ja meeskoor Laulun Ystävät kokku umbes 150 lauljaga. Sellele lisaks keelpilliorkester, neli solisti, kaks organisti ...

Rooma-Katoliku Kirik Eestis on välja andnud Tema Pühaduse paavst Franciscuse apostelliku visiidi kõnede kogumiku. Kogumiku sissejuhatuses tänab piiskop Philippe Jourdan kõik, kes olid paavsti visiidi korraldamisega seotud. Tänusõnad kuuluvad president Kersti Kaljulaidile, vabariigi valitsusele, Tallinna linnavalitsusele ja riigiasutustele. Piiskop kirjutab: „Paavst Franciscuse visiit on olnud mitte ainult väikese katoliikliku kogukonna, vaid kogu Eesti ühiskonna ühine töö ...

Riho Saard. Ristitud eestlane. Kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. 606 lehekülge. Argo kirjastuselt ilmus 2018. a detsembris mahukas koguteos kristluse ajaloost Eestis. Kristluse ajalugu Eestis, selle kitsamas tähenduses Eesti kiriku ajalugu, oli aastakümneid Eesti kultuuriajaloo unustusse sunnitud osa. Faktoloogilis-kirjeldavat traditsiooni järgiv „Ristitud eestlane“ kajastab Eesti kristluse ajaloo uurituse praegust seisu ja pakub primaarallikatele toetudes ...

Raamatu „Eesti kihelkonnakirikud“ (fotol) eessõnas soovitab autor Mati Laur pidada lugejal rehnuti, milline saja kuuest kihelkonnakirikust veel nägemata, ja nobedalt sellega tutvumiseks teele asuda. Ajaloolasest autor võttis selle teekonna esimest korda ette 1980ndatel, mil käis läbi kõik meie kihelkonnakirikud ja tegi asitõendiks igast pühakojast värvifoto. Need Ida-Saksa päritolu värvislaidid, mis on nüüd raamatus kõrvuti tänapäevase ülesvõttega samast pühakojast, olid ...

Aasta lõpus ilmus raamat „Eesti ja Hiina suhete sünd“ (fotol), mis annab ülevaate kahe riigi diplomaatiliste suhete sõlmimise vaevarikkast protsessist 20. sajandi alguskümnenditel. Kolmekeelses (eesti, hiina, inglise) koguteoses pajatatakse kahe riigi majandussuhete ja ajaloo kõrval lugusid alates 19. sajandi lõpust Hiinas elanud eestlaste igapäevaelust, seltsitegevusest ja 1930. aastatel Eestisse tagasi pöördumisest. „Eesti ja Hiina suhete sünd“ on teaduslik käsitlus, ...

Ansambel Servimus Dominum on andnud välja plaadi vaimuliku muusikaga. Tartu Maarja koguduse juures viis aastat tegutsenud vaimuliku muusika ansambel Servimus Dominum – tõlkes „Teenime Issandat“ – andis mõni kuu tagasi, kui tähistati koguduse aastapäeva ja toimus festival „Orelimeister Kessler ja tema aeg“, välja oma esimese plaadi. Ka plaat on nime saanud orelimeistri järgi – „Helid Kessleri orelitelt“. Vastus küsimusele, miks just Kessler, on lihtne. Ka kunagine Tartu ...

Uku Masingu sünnitalu Eino Lipal. Vallo Kepp Luuletuse Evald Saagile (1912–2004) kuulunud koopialeht puutus mulle näppu Uku Masingu (1909–1985) sünnitalus Einol. Me teame Uku Masingu lapsepõlvest ja hiljem koolistki tema elu piinavat ja piiravat puhta paberi põuda, nii et herbaariumi tegemine oleks olnud poisikesele kujuteldamatu luksus. Siis püüdis ta hoopis botaanikaaeda rajada. Uku Masingu õe Agnese kirjadele Tartus õppivale Ukule on kasulaps Helmi juurde lisatud ...

Telesaate õnnestumiseks on igal meeskonnaliikmel oma roll. Elva kiriku ees: režissöör Mati Kark (paremalt, seljaga), saatejuht-toimetaja-produtsent Aivi Parijõgi, operaator Arvo Mägi ja helitehnik-valgustaja-autojuht Lauri Kulpsoo. Liina Raudvassar Kui pikk on tee viieminutilise telesaate valmimiseni, sellest sain põgusalt aimu osaledes ERRi Tartu stuudio „Tähendamisi“ sarja võttel Elva kiriku juures. Eesmärk oli filmida materjali 23. detsembril kell 9 eetrisse mineva saate ...