Jakob Hurda auhinna said sel aastal Eela Jää ja Mart Laar. Annely Eesmaa. Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts andis Eesti Panga muuseumis Mart Laarile ja Eela Jääle üle Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad. Žürii otsusega sai 2020. aasta Jakob Hurda rahvuskultuuri vabariikliku auhinna Mart Laar ja maakondliku rahvakultuuri auhinna Põlvamaa sädeinime­ne ja kogukonnavedur Eela Jää Hurmi külast. Auhinna üleandmise tseremoonial olid kohal seltsi liikmed, ...

Kapten Uno Laur jäi ju elu lõpuni uppunud parvlaeva Estonia eestkõnelejaks. Vallo Kepp. Meie riigi nimega laevale mõeldes Helistas lahkunud produt­sendi kaasa Helle: talle oli helistanud pikaaegne pe­re­tuttav kapten Uno Laur (1928–2018) palvega, et Helle aitaks leida hooliva varjupaiga kapteni valduses olevale nä­p­u­­täiele Belgia Eesti Seltsi raamatukogust pärinevatele luulekogudele. Helle oli soovi­tanud mind ja andis mulle kapteni telefoninumbri. Päris ...

Mereäärses Vainupea kabelis Lääne-Virumaal mängiti sel suvel Miina Piiri näidendit „Jutt Jumala õige“, kus näitleja Harry Kõrvits esitab eksistentsiaalseid küsimusi. Mari Rostfeldt. Mõnikord on nii, et kui suudan oma isetegemi­sed, isearvamised, iseplanee­rimi­sed, iseolemised kõrvale jät­­ta ja vait ol­la, tunnen, et Jumal saab juhatada.  Just nii tundsin end 5. sep­tembri õhtul. Seisin ja mõt­lesin, et mis ma siis täna teen. Korraga teadsin, et pean kohe autosse ...

President Toomas Hendrik Ilves esinemas Enn Soosaare mäles­tus­pingi avamisel. Siiri Padar. Tallinna IV kirjandustänava festivali raames avati 5. septembril Kadriorus Enn Soosaare nimeline mälestuspink. Kirjandustänava festivali peetakse igal aastal Tallinnas Koidula tänaval, kus paiknevad A. H. Tammsaare ja E. Vilde muu­seum ning paljude ar­mas­tatud kirjanike koduks olnud kortermaja. Tallinna Kirjanduskeskuse korraldatava ühepäevase fes­ti­vali eesmärk on tõmmata ...

Õpetaja Kalduri mälestuste­raa­matut on võimalik endale soe­tada Jõhvi kogudusest. Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur (66) on välja andnud mälestusteraamatu „Sõidud Eestis ja Eestist nii idasse kui läände ning väliskülaliste vastuvõtmine“.  1978. aastal ordineeritud Peeter Kaldur on EELK vanimaid te­gev­vaimulikke. Alates 1980. aas­tast on ta olnud Jõhvi ko­gu­duse õpetaja, 1989–1992 oli kon­sistooriumi assessor ning aas­tatel 1992–1995 ja 2011–2015 Viru ...

Muuseumiööl on võimalik tutvuda ka Tallinna toomkirikus leiduvate kultuurivaradega. Arhiiv. 29. augustil toimuval muuseumiööl teeb oma uksed lahti ka 14 pühakoda. Muuseumiöö on Saksamaalt alguse saanud üleeuroopaline ettevõtmine, mille käigus avavad muuseumid ja teised mäluasutused igal aastal ühel maikuisel õhtul tasuta oma uksed külastajatele. Sageli on lisaks kavas mitmesuguseid üritusi. Eesti muuseumid liitusid ettevõtmisega 2009. aastal. Tänavune muuseumiöö, ...

Tartu Kirjanduse Maja sisehoovis tutvustasid raamatut kolm doktorit. Pildil Indrek Peedu. Kätlin Liimets. Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts koostöös kirjanike liidu Tartu osakonna ja Utoopia raamatupoega tutvustas 11. augustil Tartu Kirjanduse Maja sisehoovis äsjailmunud Arnold van Gennepi „Siirderiituste“ tõlget. Prantsuse keelest tõlkis Anti Saar. Siirderiitus on pidulik kombetalitus, millega kinnistatakse inimese siirdumine ühest elujärgust või sotsiaalsest ...

VHK orkester esitas Laiuse kirikus Kreegi loomingut. Liina Raudvassar. Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) keelpilliorkester esines autorikontserdiga Cyrillus Kreegi loomingust 12. augustil Laiuse ning 13. augustil Rakvere ja Simuna kirikus. Vaikne kirikupark sai ühtäkki täis rõõmsat saginat, kui Laiuse pastoraadi esisel peatus kaks mikrobussi, millest väljusid õhtukontserdiks valmistuvad koolinoored koos dirigent Rasmus Puuriga.  Et tegemist on ...

Kunstnik Tauno Kangro (paremal) ja galerist Erkki Juhandi näituse avamisel. Mats Õun, Pealinn. 4. septembrini on Tallinna Jaani kiriku galeriis näha Tauno Kangro isikunäitus „Taevased väed“. Näitus ühendab endas suuri pastellmaale, inglite ja pühade naiste pronksfiguure ning kahemeetriseid kipsmudeleid neljast evangelistist, mis olid juba aastakümnete eest kavandatud Kaarli kiriku orvadesse. Tauno Kangro: „See on erinevatel eluetappidel valminud taieste ...

Eesti Keele Sihtasutuse poolt hiljuti välja antud kogumik „Mitu sõrme on Jumalal? Õpetajana koolis ja kirikus, vanglas ja vabaduses“ sisaldab XX sajandi esimestel kümnenditel sündinud vaimulike ja nende abikaasade mälestusi. Rikkaliku fotomaterjaliga illustreeritud kogumiku aluseks on kunagise Eesti Kiriku ajakirjaniku Edakai Simmermanni lindistatud kümme eluloolist jutustust, mille üleskirjutused on ta ise trükivalmiks kohendanud. Sõna saavad Richard Võlli, Guido ja ...

Helmut Valtmani „Suure Tõllu“ originaal. Hiljuti tähistas Eesti Televisioon 65. sünnipäeva. Sel puhul said saatejuhid-toimetajad palju pajatada oma kangelastegudest ETV-s. Kuid tollane Eesti Televisioon oli ka suur masinavärk saadete ja filmide tegemiseks ja eetrisse andmiseks, sellest siinne pisike ülevaade.  Minu telemaja sees oli õndsal nõukogude ajal õite mitu erinevat televisioonimaja. Paljud töötajad võtsid „kohakaasluse korras“ osa ka oma maja asukate ...

Mida arvata üheteistkümne inimese omakäeliselt kirja pandud või linti jutustatud eluloost? Eriti kui tegemist on hingekarjase või tema abikaasaga. Inimesed, kelle sünniaastad hõlmavad eelmise sajandi esimest kolmandikku, kelle elud sattusid kurjade aegade meelevalda, kuid kes siiski uskusid, et Jumala kaitsev tiib ulatub nendegi kohale. Kelle lapsed olid nõukogude „vabaduses“ tuulte pillutada ühest elukohast teise, kes peavad üleöö maha jätma mõne hapra, vaevu tekkinud ...

Muinsuskaitseameti välja antud teoses leiab rohket kajastamist ka pühakodade temaatika. 2019. aasta muinsuskaitse aastaraamatut on võimalik soetada muinsuskaitseametist ning Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest.  Tegemist on artiklikogumikuga, mis annab ülevaate eelmise aasta olulisematest muinsuskaitsevaldkonnaga seotud sündmustest nii arhitektuuri, kunsti, arheoloogia kui linnaruumi arendamise alal. Muu hulgas leiab kajastamist ka pühakodadega seonduv. ...

Eesti keeles on nüüd interneti vahendusel kättesaadav Fredrik Gabriel Hedbergi menuteos „Usuõpetus õndsuseks“. Hedberg (1811–1893, pildil) oli Soome kirikuõpetaja ja evangeelse äratusliikumise rajaja. Olles algul mõjutatud pietistidest, kritiseeris ta hiljem mitmeid nende seisukohti Martin Lutheri õpetusele tuginedes. Kõnealune raamat ilmus 1843. aastal. Vormiliselt on tegemist Efesose kirja esimese peatüki kommentaariga, sisuliselt aga arutlusega päästekindluse ...

Kaante vahele on saanud esimene eestikeelne lühibiograafia katoliku peapiiskopist Eduard Profittlichist (1890–1942). Raamat kirjeldab Eduard Profittlichi isikut, aitab lugejal teha lähemat tutvust tema vaimuliku elu ja tegevusega Maarjamaal 1930ndatel. Peapiiskop Eduard Profittlich SJ jõudis Eestis tegutseda vaid pisut üle kümne aasta (1930–1941). Siiatulek nõudis temalt kindlasti julgust – ei olnud kerge asuda elama võõra rahva ja kultuuri keskele, tundmata nende ...