21. aprillil oli EELK Tallinna Diakooniahaiglal sünnipäev, sest just sel päeval aastal 1999 võttis Hiiu tn 42 asuv haigla vastu oma esimesed patsiendid. Mõned kuud varem haiglasse tööle asunud juhataja doktor Jelena Leiburi sõnul saab haigla tänavu täisealiseks ja seda tähistatakse tavalisest pidulikumalt. Esimesed kolm aastat oli haigla EELK Diakooniakeskuse alluvuses. EELK Konsistooriumi otsus SA EELK Tallinna Diakooniahaigla asutamisest on tehtud 19. aprillil 2002. ...

3.–28. aprillini toimusid Vilniuses Eesti päevad. Seoses sellega külastas 6. aprillil Leedu pealinna EELK piiskop Tiit Salumäe. Eesti päevade programm oli mitmekesine: kavas olid loengud, kontserdid, filmiõhtu, rahvusköögi ja käsitöö tutvustamine ning vaadata võis mitmeid näitusi. Piiskop Salumäe osales Vilniuse ülikoolis Eesti ja Leedu diplomaatiliste suhete taastamist tutvustava väljapaneku avamisel, mille oli koostanud Eesti Rahvusarhiiv. Samuti pidas ta palvuse Vilniuse ...

Meenutus eelmise aasta festivalilt. Festivali kunstiline juht Andres Uibo. Internet Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees Tuuliki Jürjo kutsub kõiki Suure-Jaani XX muusikafestivalile. Festivali raames on 17. juunil vaimulik laulupäev. Juba 20. korda toimuv festival on oma koha leidnud suviste ürituste seas ja kui tundub, et üks muusikaüritus enam paremaks minna ei saa, siis suudavad korraldajad ikka leida uusi ja huvitavaid nüansse, kuidas sisustada muusikaga terve nädal. ...

Rode kappaltar suletud positsioonis. Repro Niguliste kiriku Rode kapp­altari projekt võitis 2017. aasta Euroopa Liidu ja Europa Nostra muinsuskaitseauhinna. Euroopa kõige mainekama muinsuskaitseauhinna üheks võitjaks on Rode altari uurimis- ja konserveerimisprojekt, millesse andis olulise panuse Tartu ülikooli kultuuriväärtuste töögrupp. Tartu ülikooli analüütilise ja füüsikalise keemia teaduri ja auhinnatud projektis osalenud Signe Vahuri sõnul on sellises suurprojektis ...

4. Ajal, kui Jumalast rääkimine kaotab veenvust, peab usk oma väidete eest vastutama. Kristlased usuvad Jumalasse, keda Jeesus nimetas oma isaks ja kelle poole kogudus võib samuti pöörduda kui Meie Isa poole. See nimetus väljendab usaldussuhet. Sama hästi võiks Jumalat nimetada emaks, nagu ka Piiblis on mõnes kohas osutatud. Erinevalt talle eelnenud prohvetitest kuni Ristija Johanneseni ei jutlustanud Jeesus vihasest Jumalast, kelle karistav õiglus peagi maailma tabab, vaid ...

Gustav Albert Haller (1871–1947) oli Martna koguduse õpetaja aastatel 1897–1937. Lahkus 1939. aastal Saksamaale, kus ka suri. Arhiiv 80 aastat tagasi, 1937. aasta 25. aprillil tähistas Tallinna Peeteli kogudus jumalateenistusega Rootsi-Mihkli kirikus ja perekonnaõhtuga koguduse palvelas oma 10. aastapäeva. Soololauludega esinesid hr-d Tenno Vironi ja Oja ning koguduse keel- ja puhkpilliorkester. Aprillis peetud sinoditel oli päevakorral „puhta usu“ levitamine ja selle ...

Kaarli kiriku oreli remondiks eraldati 50 000 eurot Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ja Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus sõlmisid sihtotstarbelise toetuse lepingu, mille kohaselt toetab Tallinna linn Kaarli kiriku oreli kapitaalremonti 50 000 euroga. Mihhail Kõlvart märkis, et tänavu tähistatakse 500 aasta möödumist reformatsioonist ja sel puhul on linna toetus protestantlikule pühakojale eriti kohane. „Linnal on hea meel toetada Eesti ühe suurima ...

Tiit Salumäe, Kristel Engman ja Urmas Sukles koos abimeeste ja pealtvaatajatega õunapuud istutamas. Koguduse arhiiv Tihedas kevadises lumesajus istutati Haapsalus Jaani kiriku kõrvale aeda esimesel ülestõusmispühal vist selle aasta esimene õunapuu, mis märgib reformatsiooni 500. aastapäeva. Piiskop Tiit Salumäe vahendab: „Tähistasime esimest ülestõusmispüha Haapsalu toomkirikus missaga. Muusikaga teenis kaasa koguduse segakoor. Organiste oli täna kaks: Lia ja Lea. Samal ajal ...

Lepingut allkirjastavad (vasakult) Sirje Helme, Urmas Viilma ja Mart Kalm. Tiiu Pikkur 11. aprillil allkirjastasid peapiiskop Urmas Viilma, Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ja Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme Tallinna toomkirikus koostöölepingu teadusliku uurimisprojekti „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ korraldamiseks. Koostöölepingu eesmärgiks on muuta kunstimuuseumi ja kunstiakadeemia spetsialistide uurimistöö pühakodades ...

Luterliku Maailmaliidu (LML) 12. assamblee toob 10.–16. maini kogu maailma luterlaste esindajad kokku Namiibia pealinna Windhoeki. Luterlik Maailmaliit (LML) ühendab 98 riigis tegutsevat 145 luterlikku kirikut, kes esindavad üle 74 miljoni kristlase. Välis-Eesti luterlik kirik oli üks LMLi asutajatest 1947. aastal, kodumaal tegutsenud kirik ühines 1963. Iga 6–7 aasta järel peetav assamblee ehk täiskogu on LMLi kõrgeim otsustusorgan. Sellel määratakse kindlaks LMLi tegevuse ...

Eesti Piibliseltsi esindajad Jaan Bärenson (paremal keskel) ja Mart Rannut (vasakul keskel) koos Lähis-Ida ja Soome kolleegidega. Erakogu 19.–24. märtsini toimus Berliini lähistel Ühinenud Piibliseltside kirjastajate konverents (UBS Publishers’ Convention) pealkirja all „Eemaldame tõkkeid, toome lootust“. See viitab, et piibliseltside ülesanne ei ole mitte ainult edastada ajaloolist lugu Piiblist, vaid jagada Jumala sõna. Seekordne kokkusaamine oli juba ...

3. Lõpuks peame tõdema, et kujutlus halastuseta maailmast oleks äärmine pettekujutelm. Kõike halastuse mõistega seonduvat – lahkus, leppimine, toetus, valmisolek andestamiseks jne – on võimalik alla suruda ja reeta. Sellegipoolest jääb halastus meie tegelikkuse osaks. Mõeldamatu on kujutleda inimesi ilma halastuseta. Kui keegi seda väidab, on ta pime. Martin Luther on sama mõtte meisterlikult sõnastanud oma „Väikeses katekismuses“ usutunnistuse esimese artikli ...

Eesti Piibliseltsi esimees piiskop Tiit Salumäe ja peasekretär Jaan Bärenson andisid kohtumisel president Kersti Kaljulaidiga talle üle Piibli ja piibliseltsi 200. aastapäevaks valminud filmi. Kõneldi Eesti ühe vanima rahvusliku organisatsiooni, Eesti Piibliseltsi ajaloost (asutatud 1813) ja tänapäeva väljakutsetest, Piibli tõlkimisest soome-ugri hõimurahvaste keeltesse ning nüüdisaegsete uuenduslike vahendite kasutamisest piiblitöös. Eestikeelse Piibli 300. aastapäevaks ...

Läinud aasta lõpus võisime tähistada eestikeelse ajakirjanduse sünni 250. aastapäeva. Ajaleht Eesti Kirik tähistas detsembris esmailmumise 94. aastapäeva. Kristlik ajaleht oli 50 aastat sunnitud pausil (aastatel 1940–1990), seetõttu saame tähistada ka lehe teist sünnipäeva, mis on 4. märts 1990. Läbi kirja ja kirjaoskuse Kui Põltsamaal 27 aastat pärast emakeelse Piibli (1739) esmailmumist 1766. aasta novembri alguspäevadel tuli nigela trükipressi vahelt päevavalgele 21 x 15 ...

Püha õhtusöömaajaga päevale järgnes ebaõiglane kohus Jee­suse üle ja tema ristisurm. Laupäev anti inimestele vaikseks järelemõtlemiseks, et siis pühapäeval rõõmustada Õnnistegija ülestõusmise üle. Suur neljapäev Igal aastal olid juudid paasapühade ajal paasasöömaajal, et meenutada Egiptuse orjusest vabanemist. Esimesel paasasöömaajal söödi Egiptuses paasatalle mõrude rohtudega. Talle verega määriti uksepiitu. Surm läks nendest majadest mööda, kus oli uksel talleveri, aga ...