Laagriliste ühisfoto Mehikoorma kirikla ees. 2 x Erakogu Mehikoormas peetud Võru praostkonna lastelaager kandis tänavu teemat „Valgus paistab pimedusest“. Kolmepäevase laagri pidamine suviti on senini praostkonna tähtsaim lasteüritus. Toimumispaigaks oli Mehikoorma kiriku varemete juures asuv kirikla, mis pole sugugi mahajäetud koht, vaid leiab kohaliku koguduse poolt aastaringset kasutust. Juunikuu viimasel nädalavahetusel kostis aga pühapaigast laste kilkeid ja naeru, sest ...

Pühapäevane jumalateenistus Rakvere suvekirikus: ilm oli palav, aga puude oksad moodustasid mõnusa võlvistiku, mis kaitses päikese eest. Rakvere koguduse fotokogu Rakvere Kolmainu kogudus ja õpetaja Tauno Toompuu peavad jumalateenistust oma õuekirikus. Juuni algul asuti Rakveres kiriku kõrvale õuekirikut ehitama Teet Suure kavandatud installatsiooni kohaselt. Kiriku kerkimise eest lausub õpetaja tänusõnu suure vaeva nägijatele Raiko Kaasikule ja Teet Suurele. „Tulemus ...

MPEÕK tähistas nädalavahetusel Narvas ja Narva-Jõesuus mitmeid olulisi tähtpäevi. Narva on kirikute päevade ootuses. Narva-Jõesuus peeti reedel rahvusvahelist konverentsi „Vürst Vladimir ja tema vaimne pärand“. Üritus oli pühendatud Venemaa ristiusustamise 1030. aastapäevale. Vladimir Püha valitsemisajal 988. aastal võeti Kiievi-Vene riigis riikliku usundina vastu kristlus. Laupäeval, suurvürst Vladimiri mälestuspäeval peeti liturgia Narva-Jõesuu Püha Vladimiri kirikus. ...

I. Lauluraamatu koostamise alusdokumendid EELK uue lauluraamatu koostamise töös on lähiajal saabumas mitmeid olulisi sündmusi, millest laiemale huviliste ringile on ehk huvipakkuvaim lauluraamatukonverents Tartu Pauluse kirikus 26.–27. oktoobril. Teise olulise verstapostina peab käesoleva aasta lõpuks valmima lauluraamatu kontseptsioon, mis pärast 2019. aastal toimuvat üldkiriklikku arutelu saab aluseks uue lauluraamatu käsikirja koostamisel. Lauluraamatu kontseptsiooni ...

Tallinna Kaarli koguduse ajakirja Sulane viimane number on küll sel aastal esimene, aga kannab järjekorranumbrit 70. Põnev artikkel „Selli- ja meistriaastad (1815–1848)“ kõneleb mitmekülgsest mehest – tislerisellist, klaverivabrikandist, klaverihäälestajast ja lõpuks maaomanikust, Toomgildi oldermannist ja valitsuse eesistujast Hans Heinrich Falckist, kelle portree ripub Kaarli koguduse käärkambris. Tänu töökusele ja püsivusele sai temast suurmaaomanik ja Toompea ...

Misjonikeskuse ajakiri Meie Misjon heidab pilgu misjonäride tegemistele. Ajakiri tutvustab Soomest Rakvere kogudusse tööle lähetatud Liisa Rossit ja kutsub nii koolitustele kui ka misjonipäevadele Narva. Võib öelda, et misjonärid on pidevalt teel: Soome Sipoo kogudus käis tutvumas Kirsti Malmi tööga Lasnamäel, Marimaal käisid Anu ja Juha Väliaho, Hiiumaale praktikale tuli Soomest aga Heli Vainio. Misjonäride elu on kirju, võib kirjutatu põhjal kokku võtta. Misjonäride ...

Meid ümbritsev maailm on paari inimpõlve jooksul tundmatuseni muutunud. See puudutab väga otseselt ka kirikutööd, sh lauluraamatu koostamist. Muutunud maailm Valdava osa ajaloost on kirik ühiskonnas toiminud tugeva autoriteedi positsioonilt. Sellelt positsioonilt koostati ja kehtestati ka kirikutes kasutatavad lauluraamatud. Need sündisid asjatundjate, kellel eeldatavasti oli kirikulaulualane teadmus, valvsa pilgu all. Ühiskond valdavalt aktsepteeris ja usaldas sellest ...

EKNi delegatsioon külastas Saaremaal õigeusu kiriku Püha Eelkäija skiitat Reomäel, paremal EKNi president Andres Põder. Avo Üprus Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) pidas 20.–21. juunini väljasõidukoosoleku Saaremaal. Tutvuti kohalike kogudustega, peeti konverents ja töökoosolek. Eesti territooriumil tegutsevate kristlike kirikute ja koguduste liitude ühendus EKN peab aastas kümme töökoosolekut, juulis ja augustis toimib sekretariaat, ent ilma erivajaduseta suvel liikmeskirikute ...

Witzenhauseni kirikuringkonna õppereisist osavõtnud koos Urmas Viilmaga Tallinnas. Erakogu Saksa kirikuõpetajate õppereis Eestisse aitas niihästi silmaringi laiendada kui sõlmida kontakte siinsete luterlastega. Kurhessen-Waldecki evangeelse maakiriku Witzenhauseni kirikuringkonna (meie mõistes praostkonna) kirikuõpetajatel on tavaks igal aastal teha mõni õppereis. Seekord leidis heakskiitmist ühe Ida-Euroopa vastu huvi tundnud vaimuliku ettepanek tulla Eestisse. Oma osa ...

Need 645 pabertuvi kiriku lae all tuletavad meelde kahte sündmust: Viljandi Jaani kiriku 545. aastapäeva ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Liina Raudvassar Reisilt pühale maale naasis Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus teadmisega, et soovib sarnaselt Jeruusalemma kirikus nähtule ka kodukirikusse valgest paberist volditud tuviparve. Kevadel Viljandi Jaani kirikut külastades pälvisid minu tähelepanu kiriku lakke kinnitatud paberist linnud. Koguduse lastetöö juht ...

Kuigi politseikaplanaat tähistas loomise kümnendat aastapäeva, puudus kaplanitel siiani oluline töövahend – armulauariistade komplekt. Lääne prefektuuri kaplan Tuuli Raamat pöördus möödunud aastal EELK Põhja-Ameerika praostkonna poole küsimusega, kas sealsetes kogudustes on jäänud kasutuseta mõni kaasaskantav armulauariistade komplekt. Kuna sellist ei leidunud, siis otsustas praostkonna sinod finantseerida uue komplekti ostmist. Hinnapakkumine võeti nii Kanadas, Soomes ...

Iga sõpruskogudus istutas oma tamme Lääne-Nigula kiriku juurde. Pärast istutamist (paremalt vasakule): Saksamaalt Schmalkaldeni dekaan Ralf Gebauer, Soomest Espoonlahtist Jukka Knuutti ja Asmo Sinervo, Raahe kogudusest Petri Tervo ning Lääne-Nigula õp Leevi Reinaru. Arhiiv Lääne-Nigula koguduses peeti maikuus sõpruskoguduste päevi. Igal pühapäeval meenutame kirikupalves tänuga oma sõpruskogudusi Soomes, Rootsis, Saksmaal ja Eestis. Kutsusime nad külla maikuu esimesel ...

Õpetaja Tiit Kuusemaa pühitseb mälestuspingid. 4 x Rita Puidet Puhjas tähistati 9. juunil küla esmamainimise 600. aastapäeva. Kiriku esmamainimisest on aastaid mõnevõrra rohkem. Tartust Viljandisse sõites jõuab umbes poole tunni pärast Kavilda orgu. Seda kaunist paika tuntakse 13. sajandi esimesest poolest kui Puhja kihelkonda. Missugune muinaskihelkond seal varem paiknes, pole teada. Küla esmamainimise ajaks on aasta 1418, kiriku esmamainimise ajaks 1397. Tegu oli ...

Usuteaduskonna dekaan prof Randar Tasmuth. 2 x Tiiu Pikkur EELK Usuteaduse Instituut – EELK vaimulike ja töötegijate kasvulava – ootab sügisel taas uusi üliõpilasi. Usuteaduskonna dekaan prof Randar Tasmuth, mida uut toob järgmine õppeaasta usuteaduse instituudile? Kõige olulisemaks pean usuteaduse magistriõppe osas aasta tagasi algatatud uuendust ning pastoraalseminari sisseastumise nõuete tugevdamist. Sisseastumiseksam pro venia concionandi muutub pastoraal­seminari ...

Usuteaduse instituudi magistrikraadiga raadioajakirjanik Meelis Süld on EELK meedia- ja kirjastuskomisjoni liige ning EELK esindaja Euroopa luterlike vähemuskirikute kommunikatsiooninõukogus (KALME). Tiiu Pikkur Usuteaduse instituudis (UI) kaitses ERR Vikerraadio vastutav toimetaja Meelis Süld magistritööd teemal „Lähtekohti ja liturgilisi arenguid seoses samasooliste paaride eest palvetamise, õnnistamise ning laulatamisega Rootsi, Soome ja USA (ELCA) luterlikus kirikus“ ...