Luterlikud koolid – Tartu luterlik Peetri kool ja Tallinna Kaarli kool – algatasid katusorganisatsiooni Eesti Kristlike Erakoolide Liidu loomise. Liidu alguseks sai 1. mai 2014, mil Tallinna kogunesid kõigi üheksa toonase kristliku kooli pidajad.  Loodud Eesti Kristlike Erakoolide Liit (EKEL; www.kristlik.edu.ee) on erakooli pidajate ühendus, mis toetab liikmete koostööd oikumeenilises vaimus, arendab kristlikel väärtusel põhineva hariduse andmist Eestis ning ...

1. Kuna tänavu möödub 30 aastat „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ ilmumisest, on kindlasti põhjust selle väljaande saamislugu meenutada. Püüan seda teha oma subjektiivsest vaatenurgast, toetudes peamiselt Ivar-Jaak Salumäe mõtisklustele hümnoloogilises kogumikus „Kelle laule me laulame“ (2001) ja Usuteaduslikus Ajakirjas nr 2, 2003, samuti põgusale tööle arhiivimaterjalidega.  Sirvinuna seal tuhandeid lehekülgi, tõstatab Salumäe küsimuse: kas sellesisulised ...

Tuuliki Jürjo Taagepera kiriku oreli juures. Villu Jürjo. EELK kogudustes mängib orelit 150 kirikumuusikut. Keskmiselt on meie organist maakogudust teeniv 55aastane naisterahvas, kellel EELK kutsekategooriat ei ole, kuid mingi muusikalise õppeasutuse on ta siiski lõpetanud. Küll mitte tingimata oreli erialal.  Sellest määratlusest leiab mitu küsimust. Miks üle 50aastane, kuhu jäävad noored? Miks just naisterahvas, kas siis mehi polegi? Miks meie organistidel EELK ...

Piduliku talituse toimetas emeriitpiiskop Einar Soone, osalesid Viru praostkonna vaimulikud. Ulvar Kullerkupp on fotol esireas paremal. Koguduse arhiiv. Ulvar Kullerkupp seati 7. novembril Lüganuse koguduse diakoniks. Ulvar Kullerkupu (snd 22.06.1966) nimi on kirikus suhteliselt uus, ent mitte tundmatu. Märtsi alguses 2020 ordineeriti ta Narva koguduses diakoniks, ent on nüüd jõudnud oma kodupaika Lüganusele tagasi. Ta ütleb tagasihoidlikult, et teeb just seda, ...

Rootsi-Mihkli. Selline mõte jäi kõlama arutlusringis „EELK teiste meelest“, kus teema üle diskuteerisid EKNi liikmeskirikute esindajad. Paaritunnisel põneval vestlusel toodi esile huvitav võrdlus: pühakojad on nagu saatkonnad, mis on avatud inimeste teenimiseks. Nende üle on Eesti Kirikute Nõukogu, kes väljendab kõigi konfessioonide ühist arvamust ja on usalduse aluseks. See usaldus riigi ja kiriku vahel on kahepoolne ja paistab välja, lisas vestluse käigus ...

Haapsalu toomkiriku orel, mis Eestisse jõudes ehitati põhjalikult ümber. 2 x Erakogu. Kirikuorel ehitatakse ideaalolukorras konkreetsesse ruumi, arvestades selle suurust, kuju ja akustikat – nii saab üldjuhul kõige parema lõpptulemuse. Piltlikult öeldes on see nagu rätsepa õmmeldud rõivastega, mis tehakse kandjale, arvestades tema kehaehitust. Me kõik teame, et alati ei ole võimalik hankida kohe uut ja spetsiaalset rõivast ning tegeleda tuleb kohandamisega. Sama ...

Pühitsustalituse toimetas emeriitpeapiiskop Andres Põder, assisteerisid emeriitdiakon Rein Keskpaik ja Kose koguduse õpetaja Kerstin Kask. Andres Õis.  Kose kiriku torn on märk, mis annab turvatunnet igale teelolijale. Pühapäevase tänujumalateenistusega märgiti neli aastat kestnud tööde lõppu. Emeriitpeapiiskop Andres Põder pühitses tehtu. Koguduse juhatuse esimees Andres Õis meenutab jutuajamises kaht Kosel tegutsevat vabatahtlikku, kes on öelnud talle, et kui ...

Et usupuhastus võib olla vaimne ja keeleline, sai kuulda piibliseltsi järjekordsel, 28. konverentsil. Lause „Mees on teise inimese jaoks hunt“ on segadust tekitav. Aga nii kõlab levinud ladinakeelse mõttetera eestikeelne vaste. Teame seda vanasõna kui „Inimene on inimesele hunt“. Aga kas inimesel on maksa- või südamemõtted?  Just sarnaseid keelelisi, aga ka vaimseid karisid tuleb kogu aeg ületada piiblitõlkijatel. Seoses praegu käsil oleva uue ...

Peterburi Maria kirik. Arhiiv. Soome ajaleht Kotimaa tutvustab Soome kirikuvalitsuse uuringut (Karjalasta Siperiaan) Ingeri kirikust. Riikka Porkola analüüsis tuleb esile mitu huvitavat fakti Ingeri kiriku kohta. Esimene neist on Ingeri kiriku tugev liikmete hulga vähenemine. Kui aastal 1995 oli Ingeri kirikul 15 000 liiget, siis aastal 2017 oli neid vaid 8000. Praegusel hetkel on Ingeri kirikul 3500 leeritatud ja liikmeannetust tasuvat liiget.  Teisalt ...

Tartu Pauluse Pascheni orelil on 56 registrit, 3650 vilet. Valminud 2015. a. Arhiiv. „Orel on helimaja,“ nentis üks laps, kes ekskursiooniga Tartu Pauluse kiriku orelit vaatamas käis.  Elumaja ehitamise kulgu tunnevad paljud, aga „helimaja“ ehitamisega on vähesed lähedalt kokku puutunud. Ka oreli kui instrumendiga pole tänapäeva inimesed ülemäära lähedased. Enne sõbraks saamist on vaja saada tuttavaks. Kandku alljärgnev kirjutis lugejat edasi oreliga tutvumise ...

32 registriga barokkoreli ehitas Kriisa Oreliehitus OÜ eesotsas orelimeister Hardo Kriisaga. Prospekti kujundas klaasikunstnik Rait Prääts. Pill pühitseti 2010. aastal. Nõukogude okupatsioon ei võimaldanud ehitada kirikutesse oreleid, seetõttu seisime 2010. aastal ajaloolise sündmuse ees: valmis suurim Eesti orelimeistri töö ja Eesti kunstniku kavandatud oreliprospekti tervikkompositsioon pärast II maailmasõda. 2007. aastal valmis kunstnik Rait Präätsa tööna kiriku ...

Hetk hääletuselt naiste pastoriks ordineerimise üle. Oma hääle annab diakon Halina Radacz. Luteranie.pl. Poola luteri kirik hakkab peagi pastoriks ordineerima ka naisi. Vastava otsuse tegi Poola Evangeelse Augsburgi Usutunnistuse Kiriku sinod 16. oktoobril. Poolt hääletas 45 saadikut, vastu oli 13 ja erapooletuks jäi üks. Otsus jõustub järgmise aasta esimesest jaanuarist. Poola luteri kiriku pea piiskop Jerzy Samiec avaldas Luterliku Maailmaliidu veebilehe ...

Orelimeistrite dünastiale panid aluse vennad Kriisad Juhan, Jakob ja Tannil. Arhiiv. Kombinatsioon jumalikust talendist ja inimlikust tahtest, maamehe visadusest ja talumehe töökusest tegi Haanja mõisamoonaka lastest tunnustatud orelimeistrid. Vendade Kriisade loodud pillidest on paljud tänini meie kirikutes koguduse muusikaelu tugisambaks.  On muljetavaldav, et just Võrumaa majanduslikult vaesemaks piirkonnaks arvatud künklikust Haanjast on Eesti ...

Wat kan uns kamen an vor noth so uns de here weydet. unde spyset uns mit hemmelbrot und up de weyde leydet, dar tho vorqwycket unsen moeth unde kölet mit dem water soet synes werden hylligen geystes? Selline nägi meie lauluraamatu laulu nr 186 „Mis häda võib meil sündida“ esimene salm välja siis, kui laul 1520. aastatel Riias keset kõige ägedamat usupuhastustegevust kirja pandi. Laulu sõnade autor, Saksa-Poola piirialalt Küstrinist pärinev Andreas ...

Vanemkaplan Ago Lilleorg (vasakult), peakaplan Gustav Kutsar, piiskop Pekka Särkiö, kohalik õpetaja Patrik Göransson ja abiõpetaja Tõnis Kark Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus.   Erakogu. 18. oktoobril Eestit külastanud Soome kaitseväe piiskop Pekka Särkiö väljendas imestust meie kaplanaadi koondamistest kuuldes, sest mujal maailmas vajatakse vaimulikke jõustruktuuridesse juurde. „Soome välipiiskop (soome keeles kenttäpiispa)Särkiö tuli Eestisse oma eesti ametivenna ...