Vene kroonikad nimetavad Tormat juba 1212. aastal. 17. sajandist kihelkonnana tuntud piirkond, mis jäi soodsalt Riia–Peterburi postimaantee äärde, on kultuurilise ja vaimse pärandi poolest rikas paik. Nii on ka siinne kirik ja kogukond omanud keskset rolli elu kujundamisel piirkonnas. Eesti Kirik käis pühade eel külas Jaan ja Ingrid Nuga perel, kes elavad ajaloohõngulises Torma koguduse pastoraadis. Pastoraat ja kirik seisavad ...
Ülestõusmispühad, nii nagu jõuludki, on kirikumuusikas ikka olnud üks kõrgperioode. Toimub rohkesti nii tavalisi kirikukontserte kui ka suurvormide ettekandeid. Nii oli ka neil päevil 80 aastat tagasi, aastal 1925. Algas see kõrgperiood juba palvepäevaga, mil nelja Tallinna saksa lauluseltsi 250liikmeline hiigelkoor tõi Estonia kontserdisaalis ettekandele Johannes Brahmsi «Reekviemi». Juhatas Konstantin ...
18. märts tähistas Pärnu praostkonnale uue ajaringi saabumist – sinod valis uueks praostiks Enn Auksmanni ja soovis eelmisele praostile õnnistust peapiiskopi ametis. «Inimeste vahetus ei ole kerge ei minejale ega tulejale,» võttis peapiiskop Andres Põder kokku Pärnu praostkonda praegu iseloomustava suurte muutuste aja. Eesotsas praost Enn Auksmanniga on kõik õpetajad praostkonnas noored – piirkonna vaimulike keskmine ...
«Teeliste kirikud» on Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) poolt koordineeritav projekt, mis on suunatud nii sise- kui ka välismaistele turistidele, et anda neile võimalus pühakotta sisse astuda ka muul nädalapäeval peale pühapäeva.
Teeliste kirikute projekt algas 2001. aasta varasuvel, kui EELK kirjastusnõukogu ja konsistooriumi sekretariaadi juhataja Ülle Keel üheskoos nimetatud projekti arutasid. Meie ...
Viljandi Jaani ja Pärnu Eliisabeti kogudus on valinud endale õpetajad - Marko Tiituse ja Enn Auksmanni. Sel puhul teeb Eesti Kirik kahe mehega intervjuu.
Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann.
Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus.
Miks otsustasid kandideerida õpetaja kohale ja milline on varasem eelteadmine sellest kogudusest? ...
26.–27. veebruaril peeti Pärnumaal Kaisma Suurjärve turismitalus Misjonikoori talvist laululaagrit ning tähistati koori sünnipäeva. Kaunis talveilm nagu tellitult, ootas meid Kaisma väljadel, metsa all ning järvelagedal. Metsateel lõi värske õhk pahvakutena näkku ja esialgu oli tegemist, et linnainimesena sellist puhtust hingata. Kui tuppa astusime, tõusis hingeauru lae alla. Peagi ei heidutanud see enam sugugi, ...
Tänavu tähistatakse paastumaarjapäeva 25. märtsi asemel 19. märtsil. Kirikukalendris pole viga. Milles siis asi? Luuka evangeeliumi alguses kirjutatakse, kuidas ingel Gabriel ilmus Maarjale ning kuulutas, et ta saab Jeesuse, Jumala Poja emaks (Lk 1:26–38). Seepärast peab kirik 9 kuud enne jõule, 25. märtsil Issanda kuulutamispäeva ehk paastumaarjapäeva. Maarjapäeva nihutamine Kuna püha langeb enamasti aega enne ...
Viimsi kirikule pandi nurgakivi 2003. aasta 22. juunil. Kirikuhoone loodeti valmis saada 2004. aasta sügiseks. Uues hoones taheti läinud aasta sügisel tähistada 10. aasta möödumist Estonia hukust ja 60. aasta möödumist eestlaste suurest merepõgenemisest. Rahapuudus on aga ehituse valmimist edasi lükanud. Puudub veel 4 miljonit krooni. Toetajaid otsides Viimsi kiriku ehituse sihtasutuse nõukogu juhataja Vello Vallaste ...
Kiitke teda pasuna helidega! Ps 150:3 Kirikupäevaks valmistuvad ka puhkpilliorkestrid, kes nädlavahetuseks Kose-Uuemõisasse harjutama sõitsid. Juba tuttavasse koolimajja Kose-Uuemõisas saabusid pillimehed 11. veebruari õhtupoolikul, et pidada maha järjekordne talvine seminarlaager. Kohale tulid Kadrina, Hageri ja Kose pasunakoorid, pillipoisid Arukülast, esindatud oli ka Tallinna Kaarli kogudus. Järgmisel päeval liitus meiega ...
Nienkerken, Neukirch, Parvae Mariae, Klein St. Marien, Malo-Marijen - nii on aegade jooksul kutsutud Väike-Maarja kirikut, kirikumõisat ja selle ümber tekkinud asulat. Praeguse aleviku vanimaks hooneks ongi 1346. aastal esmakordselt mainitud pühakoda, mille sisemus sai möödunud aastal uue heleda kuue.Viimase kahe aastaga 61 liikmelt 84le kasvanud ja kolmesaja hingega kogudus ei unista täna niimoodi nagu 70-80 aasta eest seitsme-kaheksa ...
Veebruari keskel sai kokku EHSi juhatus, et teha kokkuvõtteid möödunud 2004. aastast. Aastat jäävad ühingu jaoks tähistama Hugo Lepnurme 90. sünniaastapäeva üritused, mälestusseminar Rapla pastoraadis, kus sõnavõtuga kirikumuusika ettekande viisist esines Toomas Siitan, vaba klaverisaate kujundamisest ning koraalide harmoniseerimisest pidas praktikumi Olav Ehala ning instrumentaalmuusika vaimulikkusest ...
Ida-Harju sinodi muljed said kokku üheks suureks emotsioonide tulvaks. Kuivade numbrite asemele, mida paberil jagati, astusid reaalsed inimesed koos koguduste rõõmude ja muredega. Kui iga koguduse esindaja oli oma koguduse 2004. aasta elu ja olemist tutvustanud ja arvandmed lahti rääkinud, sain elava pildi praostkonnast, kus osatakse koos osaduses olla ja üksteise muredest hoolida. Tõesti, koguduse elu ei ole vaid pühapäevased ...
1923. aasta jõuludeks ilmunud Eesti Kiriku proovinumbris öeldakse: «Selles ükskord nädalas ilmuvas piltidega kaunistatud ajakirjas leiab lugeja hingekosutavaid artikleid, alule, mõtteteri, juhtkirju, ülevaateid sündmustest maailmas, kodumaa kogudustes, kirikuelust, seda ja teist. Eesti Kirik tahab usuelu äratajaks olla ja ebakosutavatest usuvaielustest hoiduda. Mitte kirikut purustada, vaid üles ehitada.» ...
Ei tea, kas alfabeetilisest järjekorrast tulenevalt või praost Jaanus Jalaka pealehakkamisest tingituna, aga selle aasta EELK sinodite esimene koosolek leidis aset taas ida-harjukate juures. Küünlakuu 25. päeva hommikul koguneti Jüri kirikusse pihi- ja armulauateenistusele ning sealt siirduti edasi lähedal asuvasse hubasesse koosolekuruumi. Koosolemist juhatas praost Jaanus Jalakas, abijuhatajaks valiti Kalev Mõttus (Jüri), oma ...
Möödunud aasta lõpul käivitasime toimetusest küsitluse, millele meie lugejad said paari kuu jooksul anda omapoolseid vastuseid nii paberkandjal kui internetis ning mille tulemused kajastavad meie lehe lugejat ühelt poolt ning tema ootusi kirikulehele teisalt. Täna toome teieni tulemuste kokkuvõtte. Varasemaid tulemusi arvesse võttes oldi toimetuses arvamusel, et meie lugejate enamuse moodustavad keskharidusega vanemad naised ...