Märtsi lõpus saabusid Sõrve säärele esimesed rändlinnud. Samal ajal suundus vastloodud Anseküla koguduse ansambel oma koostööpartneri, Saaremaa Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NNKÜ-NMKÜ) kaasabil Soome.Sel aastal 130. aastapäeva tähistava NNKÜ-NMKÜ delegatsiooni koosseisus õnnestus Anseküla koguduse esindusel külastada Salme valla sõprusvalda Luviat. ...
6. aprillil kogunesid vaimulikud ja sinodisaadikud Maarja kogudusemajja sinodile.Jumalateenistusel jutlustas peapiiskop Andres Põder, kaasa teenisid praostkonna vaimulikud. Andres Põder kõneles õigest teenimisest ja eneseteostamisest. Peale teenistust ühineti kirikukohviks. Praost Joel Luhametsa esitatud sõnalisest aruandest 2005. aasta tegevuse kohta selgus, et arvudetabel on püsinud üsna stabiilsena. Pisike langus on ...
Mõisaküla koguduse esindajad viibisid 31. märtsist 1. aprillini Soomes Nurmijärvil, et kirjutada alla ametlik sõprusleping kahe hõimurahva koguduse vahel.Moment, mis ühendas hõimukogudused: (seisavad vasakult) Nurmijärvi koguduse sekretär Katrina Kallio, koguduse nõukogu liige Aulikki Markkanen, nõukogu aseesimees Risto Hallamaa, Niina Jegorova, Hermann Kalmus; (istuvad) Nurmijärvi koguduse ...
Õpinguaastaid meenutavadIllar Hallaste, reservvaimulik, õppis instituudis aastail 1979–1982:Reaalselt alustasin õpinguid 1979. a lõpus ja õppisin 1982. aastani. Ametlikult immatrikuleeriti mind aga üliõpilaseks siis, kui mul olid kõik eksamid ja diplomitöö tehtud. TÜ õigusteaduskonnast visati mind välja 1979. a novembris nõukogude üliõpilasele ebaväärika ...
Laine Villenthal, emeriitõpetaja, õppinud UKKs aastail 1951–1964 Minule on õppimine olnud suur õnnistus. See andis mu elule õige suuna. Ma esitasin avalduse õppimiseks 1946. aasta sügisel. Koolist saadeti mulle teade, et olen vastu võetud, ja õppekava ka, aga ma ei saanud seda kätte. Teade oli läinud minu koju ja seal oli see pandud minu asjade hulka. Mina aga elasin ja ...
Toomas Paul, dr, emeriitõpetaja, õppinud UKKs aastail 1960–1965. Minu õpingute ajal ei olnud Usuteaduse Instituuti, vaid Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon ehk UKK. Nimetus vastas ehk täpseminigi asjale – õppida tuli ise, ent see toimus vastavate õppejõudude juhendamisel, kes sesside ajal pidasid ka loenguid, andsid nõu ning võtsid vastu eksameid. Kuna enamus õppijaist ordineeriti ...
Üllar Salumets, Urvaste koguduse õpetaja, õppinud instituudis aastail 1992–2000: Kui ma Usuteaduse Instituuti õppima läksin, siis tundus kohe, et olen sattunud õigesse kohta, kodune tunne oli. Alguses läksin tegelikult pedagoogikaosakonda, kuna tahtsin usuõpetajaks saada. Siis aga hakkas teoloogia ning kirikutöö mind üha rohkem huvitama ja nõnda õppisingi edasi. Samal ajal hakkasin juba ...
Eesti, Läti ja Soome religiooniõpetuse sarnasustest ja erinevustest räägiti hiljuti Soome Instituudi korraldatud seminaril Tallinnas. Religiooniõpetus koolides on teema, mis paneb paljusid sõna võtma. Alates sellest, kas kutsuda seda religiooni- või usuõpetuseks, kuni selleni, kes ikkagi peaks seda ainet lastele õpetama ja kas õpetaja tohib ise üldse mingi konfessiooni liige olla. Kui meil ...
Seekordset kirikumuusikute üldkoosolekut 27. märtsil iseloomustas kiitus eelmise aasta Tartu kirikupäeva ja laulupeo tegijatele ning lauljatele, kriitika möödunud aasta aruannete suhtes ning uut moodi mõtlemine tuleviku suunas. Peale üldkoosolekut kohtusid Helika Gustavsoniga praostkondade muusikasekretärid, kellega tuli peamiselt juttu laekumata aruannetest. Pildil paremal sügisel tööd alustanud Viljandi uus ...
Soome pered saavad oma juba ristitud lastele valida ristivanemaid olemasolevatele lisaks. Seadusemuudatus viidi sisse selle aasta algusest, kuid juba aastaid varem tunti sellise võimaluse vastu elavalt huvi. Soome kiriku teabekeskuse sõnul on huvi lisaristivanemate vastu olnud koguduseti küll erinev, ent mitmed pered on juba võimalust kasutanud. Perede motivatsioon lisaristivanemate valimiseks on argine – ristiisa või ...
Nagu üldiselt teada, olid juhtpositsioonid Eesti kirikuelus sajandite vältel sakslaste käes. Olukorda tõi muutuse alles Eesti Vabariigi iseseisvumine 1918. aastal. 1919. aasta kirikupäeval oli sakslastest koosnenud Eestimaa konsistoorium sunnitud tagasi astuma ja juhtivad ametikohad eestlastele loovutama. 5. juunil 1921 said sakslased luterliku riigikiriku raames omaette «eksterritoriaalse» praostkonna. Saksa praostkond allus Eesti ...
Kuuekümne tegutsemisaasta jooksul on meie kiriku vaimulike ja töötegijate taimelava Usuteaduse Instituut elanud üle paremaid ja halvemaid aegu. Moodsa aja valikute ja võimaluste paljusus on seadnud ka selle kõrgkooli ette väljakutseid, mis läbirääkimiste käigus on muutunud uuteks projektideks, koostööks ja täienduskoolituseks. Mullu õhku paisatud lause Usuteaduse Instituudi ja Tallinna ...
Mida on teile andnud õpingud Usuteaduse Instituudis? Leevi Reinaru, abipraost, Lääne-Nigula koguduse õpetaja, õppinud Usuteaduse Instituudis aastail 1976–1994: Usuteaduse Instituut on olnud üks tugev kool. Toona ei olnud ju mujal võimalik teoloogiat õppida. Selles mõttes oli UI omal ajal ikkagi väga suur võimalus usuteadust õppida. Tegelikult ei seostugi see kool usulise õpinguga, ...
Mai esimesel nädalal tähistatakse Usuteaduse Instituudi 60. aastapäeva. Ettevõtmised koonduvad kolmele päevale. 4. mai keskpäeval peetakse jumalateenistus Püha Vaimu kirikus, kus eeldatavalt jutlustab prof Otto Kaiser, järgneb aktus ja tervitused, kell 18 toimub kontsert Toomkirikus ja pärast seda plaanitakse lühikest õhtupalvust UI ajaloolises majas Raamatukogu 8. Järgmisel päeval on ...
EELK üksikkoguduse juhtimist saab vaadata sarnaselt parlamentaarse ühiskonna mudeliga, kus rahvas endi keskelt valib demokraatlikul viisil juhid ja elu korraldajad. Koguduse nõukogu valimine on iga nelja aasta järel usaldatud inimestele, kes korralikult liikmemaksu tasunud ja armulaual käinud. Koguduse 2–8liikmelise juhatuse kui olulisema juhtorgani liikmed valitakse nõukogu ja/või täiskogu liikmete hulgast. Eeldatavasti ...