Tallinna vene keelt kõnelevad luterlased kohtuvad kaks korda nädalas Pelgulinnas, vanade puumajade ja tagasihoidlike eramute naabruses Peeteli kirikus. Kooskäijaid on kümmekond.
«Idee alustada Tallinnas venekeelset tööd lähtus Narvast, kui õpetaja Villu Jürjo teatas mõni aasta tagasi seal töötavast vaimulikust Oleg Sevastjanovist, kes võiks Tallinnaski teenistusi alustada,» juhatab ...
28. veebruaril kolisid Narva Soome Rahvamisjoni töötajad Kai ja Mirva Lappalainen koos poja Noa, tütarde Noomi, Neri ja Nuriaga, et valmistuda kahe ja poole aasta pikkuseks tööperioodiks EELK Narva koguduses.
Alates 2006. aastast on nad tegelnud noortega Omski luterlikus koguduses. Pereisa Kai on külastanud teisigi kogudusi Siberis, koordineerinud Ingeri kiriku Lääne-Ingeri praostkonna noortetööd ja koolitanud ...
Piirilinna Narva 121 liikmega koguduses toimuvad jumalateenistused kolmes keeles: eesti, vene ja soome keeles.
Narva oma 66 621 elanikuga on Eestis erilise staatusega, sest 80% elanikest on rahvuselt venelased, eestlasi vaid 4%. Rahvastiku koosseis on väga kirju ja see kirjusus ilmneb ka koguduses. Kõige suurem osakaal koguduses – veidi üle poole liikmetest – on stabiilsel eestikeelsel grupil. Sinna kõrvale mahub aga ka teiste ...
Inimelu õilsamaid hetki peetakse pühaduseks. Ja on selge, et see seostatakse tihti vanematega. Öeldakse: ta tundis oma vanemate ees suurt aukartust, lausa pühadust. Püha on armastus; püha on ausus; püha on kõik see, mis meeli õndsalt rikastab ja seob. Vahel tavatsetakse öelda, et tänapäeva noortes on vähe pühadustunnet. Ei usu. Tänapäeva noorus on väga rikas, sest ta saab haridust. ...
Illar Hallaste, Ida-Harju praostkonna abipraost, kutsub palverännakule Hispaaniasse. Ja soovitab teekonda alustada koos rühmaga, sest üheskoos on sellist pikka teed käia mõnusam.
Sarnaselt keskajaga on ka tänapäeval palverändurid pidevalt teel paavst Aleksander III poolt pühaks linnaks kuulutatud Santiagosse. Santiago de Compostela on legendaarse keskaegse palverännakutee lõpp-punkt, mille unikaalsust kinnitab ...
80 aasta tagune Eesti Kirik toob uudisena esile selle, et Lääne praostkonnas toimus esimene koguduste ametikandjate koosolek, kus leiti, et kogudustes on vähe töötegijaid ja ametikandjatele on vaja abilisi.
Seega võib avalikule kirjasõnale tuginedes väita, et praostkonnasisene vaimulike ja töötegijate kokkusaamine on väärika ajalooga. Tänapäeval on EELKs praostkondi, kus kokkusaamised ...
Meie oleme üks suur ja ühtne pere, Jumala pere. Me teretame üksteist koguduses ja tänaval. Me ei võõrista üksteist, vaid tunneme rõõmu kohtumisest.
Meie oleme Kristuse ihuliikmed ja ükski liige ei ole tähtsam teisest. Meie räägime Jeesusest ja tema mäejutlusest.
Me ei vaidle selle üle, kas jumalateenistuse korras on tähtsam sõnaline osa või hoopis muusikaline pool. ...
Palvepäeva järjekordsel saabumisel on põhjust küsida: mis on üldse palve?
Kas me oma rahvalt, keda peetakse üheks sekulariseerunumaks kogu maailmas, võime üldse oodata, et ta palvetaks? Kas pärast uusaja ratsionaalset kriitikat ei kõla kutse palvele pigem tobeduse demonstratsioonina? Ma arvan, et kogemusi tobedast palvetamisest on paljudel inimestel. Kuid on olemas ka teistsuguseid palveid.
Palve kui ...
Eeloleval laupäeval, 21. veebruaril tähistab Tartu Maarja kogudus oma pühapäevakooli asutamise 75. aastapäeva.
Juubeliüritus algab rännakuga ajalukku – koos tehakse ringkäik Maarja kirikusse ja Noorte Meeste Kristliku Ühingu majja Vallikraavi tänaval, kus koguduse pühapäevakooli töö algas. Järgneb palvus kogudusemajas ning Anne Maasiku ja Heikki-Rein Veromanni laulukava «Valge tee ...
Olukord, kus Eestis on 400 000 alla kolmekümneaastast noort inimest, kellest usklikke vaid pool protsenti, peab muutuma ning aeg selleks on küps.
Sellise sõnumiga alustas Joel Reinaru noorteteemalisi visiooniõhtuid Tartus, Pärnus, Haapsalus ja Tallinnas. Visiooniõhtute eesmärgiks oli pakkuda välja võimalusi, kuidas jõuda noorteni.
«Praegu on oluline koondada tähelepanu koostööle, mis on ...
Veebruar oli Eesti Vabariigi sünnipäevakuu, mis avaldas mõju nii muusika- kui ka kirikuelule. Iseseisvuspäeva varjutasid aga 15kraadine pakane ja gripitaud, mistõttu nii mõnigi üritus ära jäi. Pidulikud jumalateenistused luteri- ja ka õigeusu kirikutes siiski ära ei jäänud. Esinesid puhkpilliorkestrid ja laulukoorid. Kirikud olid kõikjal rahvast täis. Iseseisvuspäeval oli Tallinna ...
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN), kes sai 16. veebruaril 20aastaseks, pole esmapilgul midagi ebatavalist kogu maailmas levinud oikumeenilises liikumises.
Kristliku ühtsuse püüe ja erinevate konfessioonide vaheline koostöö on enam või vähem edukalt levinud eri maadel ja paljudes kohtades tegutsevad regionaalsed, rahvuslikud või lokaalsed oikumeenilised nõukogud. Selles kirjus perekonnas on EKNil oma koht.
Alguse ...
Issanda templissetoomise pühal ehk küünlapäeval, 2. veebruaril 1966 ordineeris EELK peapiiskop Jaan Kiivit sen Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus korraga neli õpetajakandidaati, kolm alles noormehed, neljas juba küpses eas.
Need olid Jaak Salumäe (20), Peep Audova (22), Jaan Kiivit jun (25) ja Karl Reinaru (50).
Põlvkondade järjepidevusest räägib fakt, et kolme noormehe isad olid kirikuõpetajad, Karl ...
Misjoniühing Augsburgi Usutunnistuse Selts esitles vaimulike konverentsil veebilehes Meie Kirik 2008. aastal ilmunud teoloogiliste valikartiklite kogumikku ja uut vihikusarja. Teoloogilises kogumikus on avaldatud Peter J. Scaeri, Aleksei Streltsovi, Charles J. Evansoni, Jobst Schöne, Jānis Vanagsi, Soili Haverineni, Darius Petkūnase, Enn Auksmanni ja Ingmar Kure artiklid, mis on kättesaadavad ka Meie Kiriku koduleheküljel rubriigis ...
6.–8. veebruarini peetakse Põltsamaal traditsioonilisi oikumeenilisi kirikunoorte talvepäevi, mis on koondatud teema «Reliikvia» alla. Noortepäevade eesmärgiks on toetada nii noorte vaimset, kõlbelist kui ka usulist arengut. Talvepäevadel innustatakse noori arutlema inimese elu mõjutavate väärtushinnangute ja kõiki kristlasi ühendava ülima väärtuse üle. Koos Loojat ...