Nüüd tõstkem rõõmuhääli
Laulu luguKiriku laulu- ja palveraamatus (KLPR) leidub nr 114 all üks ülestõusmispühade koraal geniaalselt Gerhardti-Crügeri tandemilt. Kus ja millal Paul Gerhardti ja Johann Crügeri tutvus algas, ei ole teada. Crügerit võib julgesti Gerhardti talendi avastajaks nimetada ning nende kahe mehe koostööd omakorda kirikulaulu ajaloo tähetunniks. Nii Gerhardt kui Crüger tahtsid oma sarnase muusikateoloogiaga kriitilisele ...
Tänasest on Eesti kirikutes ja palvelates jutlustamas sõbrad ja kaastöölised Soomes asuvast Rootsi Luterlikust Evangeeliumiühendusest SLEF.SLEF – Svenska Lutherska evangeliföreningen i Finland – on rajatud 1873. aastal evangeelse äratusliikumise korraldamiseks. Ühenduse eesmärk on läbi aegade jäänud samaks: kuulutada evangeeliumi Piibli ja luterlike usutunnistuskirjade kohaselt. Koostöö ...
EELK Välis-Eesti piiskopkonna koduleht annab teada 19 kogudusest USAs ja 10 kogudusest Kanadas. Veel hiljuti tegutses ka kaks kogudust Lõuna-Ameerikas: üks Brasiilias São Paulos ja teine Argentinas Buenos Aireses. Viimane neist tähistas 7. juulil 2007 oma 50. sünnipäeva. Kogudusele jäi see luigelauluks. Eestlaste ehitatud valge modernne, kuigi mitte väga uus kirik paikneb Buenos Airese vaikses ja rohelises Vicente Lopezi ...
Eesti kõige väiksemas kivikirikus Kirblas pühitseti ametisse Peeter Krall, kes hakkab diakonina teenima Nõva luteri kogudust.Peeter Krall töötas 20 aastat vanglas. Alustas 1991 vangivalvurina ja tegi läbi kõik astmed vanglaülemani välja. 20 aastat tagasi lasi ta end koos abikaasaga Keila Miikaeli kirikus ristida. Mullu lõpetas viis aastat kestnud õpingud EMK teoloogilises seminaris.Teoloogiat õppis Krall ...
Eesti Evangeelse Vennastekoguduse (EEVK) aastasinodil Tallinnas Endla tänava vennastekoguduse keskuses oli kohal 40 saadikut üle Eesti, isegi mere tagant Saaremaalt. Päevakorras oli lühike jumalateenistus, 2010. a tegevuse aruanne, majandusliku aruande ja eelarve esitamine ja kinnitamine, peavanema ja eestseisuse valimine ning lõpuks sõnavõtud ja jooksvad küsimused. Lauldi ühest kannatamisaja laululehest.Alguspalve pidas vend Aare ...
Kirikumuusikute päev 21. märtsil algas EELK Kirikumuusika Liidu üldkogu koosolekuga konsistooriumis, jätkus samas konverentsiga ja päädis kontserdiga Tallinna Püha Vaimu kirikus.Koosoleku avapalvuse pidas peapiiskop Andres Põder. Oma tervituskirja, kus tänas muusikuid nende tubli töö eest, rõhutades, et luterlik kirik on laulev kirik, saatis üldkogule assessor Tiit Salumäe. Tähtsündmuseks ...
Ülestõusmispühadeks toob Tallinna Filharmoonia publiku ette kauni uudisteose teise osa – «Hingelinnud II». See on poeet Indrek Hirve ja helilooja Rein Rannapi ühistöö, mille esimene osa sai hingedepäeval suure menuga Tallinna Jaani kirikus ette kantud. Tartusse siis tulla ei õnnestunud, aga nüüd jõuab ettekanne ka poeedi kodulinna. «Hingelinnud» on teos, milles ühinevad lastekooride helgus ja ...
Kiriku laulu- ja palveraamatu õhtulaulude hulgas on koraal «Nüüd hingvad inimesed», mille juurest leiame märke «omal viisil» («Nun ruhen alle Wälder»). Lähemalt selle koraali lugu uurima hakates selgub aga hoopis midagi muud. Nimelt on see meloodia algselt olnud hoopiski ilmalik laul «Innsbruck, ich muss dich lassen» («Innsbruck, ma pean su jätma»), mille kirjutas renessansiajastu helilooja ...
Kuigi EELK koguduste infosüsteemi Koguja hakati arendama 2000. aastal, on see alles viimastel aastatel kogudustesse jõudma hakanud. Huvi tõusu on märgata sellel aastal, ütleb projekti kasutajatugi Külli Saard. Arvuti kui oluline töövahend on juba aastaid koguduste kasutuses. Paljudes kogudustes kanti koguduseliikmeid puudutav teave arvutisse, selle paremaks haldamiseks loodi vastavaid programme. Ent puudus terviklik süsteem. ...
Valgamaal Tõlliste vallas on Laatre Püha Laurentsiuse kirik ka üks kohaliku kogukonna kooskäimise kohti. Kirik ja 70-liikmeline kogudus on Tõlliste valla 1800 elaniku teenistuses. Pühakojas korraldatakse peale jumalateenistuste, mis toimuvad kaks korda kuus, ka muid kohalikule rahvale vajalikke ja kirikusse sobilikke üritusi. Kirik kui üks vabaduse sümboleid on koondanud ja kaitsnud rahvast ka rasketel aegadel. Pühakoda on ...
Küllap olete kuulnud Risti kirikuaeda rajatavast vaikuse laste rahupaigast. Mõte on ilmselt meie kõigi jaoks uudne ning esmapilgul võõristustki tekitav. Surmast on raske rääkida, surnult sündinud lastest hoopiski. Teema on nii maha vaikitud, et üle keskea inimestegi hulgas leidub neid, kes kaht kätt kokku lüües küsivad, kas Eestis üldse selliseid asju veel juhtub – kas tõesti tuleb ette ...
Muinsuskaitseameti hinnangul on Eestis 336 jumalakoda, mis kuuluvad luterlastele, ortodoksidele ja vanausulistele, varemetes neist üle kolmekümne. Kui lisada juurde teiste konfessioonide pühakojad, ulatub nende arv üle 400. Koolmeistriharidusega harrastusfotograafi Villu Männiku eriliseks hobiks on olnud kirikute pildistamine, sealhulgas ka kaduvikku hääbuvate pühakodade ülesotsimine ja jäädvustamine. Tema sõnul on ...
Ida-Võrumaal liivase põllutasandiku ja künkliku metsamaastiku serval asub Puutliküla. Metsad ulatuvad üle Piusa Vene piirini.1920. aastail asus siia kümmekond vene peret Irboskast, kes Vabadussõja järel olid saanud Eesti kodanikeks. Osteti paar kohalikku talu, jaotati need omavahel, ehitati hooned. Lapsed pandi Loosi kooli, kuna mõisteti riigikeele vajadust. Kehval pinnal, aga väsimatu tööga avaramais oludes ...
Toropets on väike ligikaudu 14 000 elanikuga provintsilinn Eestist umbes 400 kilomeetri kaugusel Pihkva ja Tveri oblasti piirimail. See Kesk-Venemaa väikelinn oli sadakond aastat tagasi suur eestlastest ümberasujate keskus. Eestist hakkas Toropetsi kanti saabuma ümberasujaid 1860.–70. aastatel, kuid see protsess jätkus veel XX sajandi esimesel kümnendil.Enamik ümberasujatest tuli siia Võru- ja Tartumaalt, eriti aga Sangastest ja ...
25. märtsil on paastumaarjapäev, mille tähendus võetakse lühidalt kokku usutunnistuses: …saadud Pühast Vaimust…Mitte kõik kirikupühad ei kajastu meie usutunnistuses – selles mõttes on paastumaarjapäev eriline püha. Täpsem oleks paastumaarjapäeva nimetada Issanda kuulutamise pühaks, sest selle päeva keskmes ei ole niivõrd Maarja kui ikkagi Jeesus. Luukas jutustab oma evangeeliumi alguses, kuidas ...