Piiskop Tiit Salumäe (keskel) koos praost Katrin-Helena Melderi ja diakon Jaanus Tammistega Koeru paekivist urnimüüri ees. 2 x  Avo Aulis Tähistades Koeru Maarja-Magdaleena kiriku 734. aastapäeva avati madlipäeval, 22. juulil Koeru kirikuaias omalaadne urnimüür ja kirikus arheoloogiliste leidude näitus. Pühitsustalituse pidas piiskop Tiit Salumäe, keda assisteerisid Järva praost Katrin-Helena Melder ja kogudust teeniv diakon Jaanus Tammiste. Urnimüüri valmistasid ...

Lääne praostkonna vaimulik laulupäev tõi Ridala kirikusse rohkelt vaimuliku muusika huvilisi. Esireas piiskop Tiit Salumäe ja Lääne praostkonna praost Kaido Saak. Illimar Toomet. 23. juulil kogunes juba hommikul hulk rahvast Ridala kiriku juurde Lääne praostkonna laulupäevale, Ridala kihelkonnapäevale ja Läänemaa eakate suvepäevale. Kell kaks algas kauaoodatud ja juba pika traditsiooniga praostkonna laulupäeva kontsert kirikus.  Lauljaid oli mitmest praostkonna ...

20. juunil toimusid lõp s vutööde kaitsmised usuteaduse instituudis. Puldis üliõpilane Tia Vene kaitsmas oma lõputööd. Thomas-Andreas Põder. Täna keskpäeval toimub Tallinna piiskoplikus toomkirikus EELK Usuteaduse Instituudi jumalateenistus-lõpuaktus. Diplomi saavad sel korral 12 lõpetajat. Et jõuda tänase piduliku sündmuseni, pidid üliõpilased aastaid vaimutööd tegema, mis päädis 20. juunil lõputööde kaitsmistega. Magistriastmel kaitsti seitse tööd ja ...

Abielupaar Kullerkupp Lüganusel: Aile on koguduse juhatuse esimees ja Ulvar koguduse diakon. Sirje Semm Kaks päeva enne oma 56. sünnipäeva, 20. juunil kaitses diakon Ulvar Kullerkupp magistritööd usuteaduse instituudis. Prof dr Riho Saardi juhendamisel uuris ta venekeelset kogudusetööd EELKs. Magistritöö kaitstud, võib jätkata preestriordinatsiooni saamiseks õpinguid pastoraalseminaris.  Pikalt ettevõtluses olnud Ulvar Kullerkupp selgitas oma valikuid: ...

Pielpajärvi metsakirik. Fotod: Sirje Semm, Antti Bilund, Juhani Alanen, Tampere toomkiriku koduleht, „Aikamatka Espoossa“, postkaart. Soome kirikutes on silmapaistvalt palju seinamaalinguid, nii uuemates kui ka keskaegsetes. Ja mitmel neist on oma lugu rääkida. Aga igas kirikus leidub oma aare, mis teeb ta eriliseks.  Kui Eestisse jõudis teeliste kirikute liikumine 1990ndate lõpus, siis Soome tuli see kümmekond aastat varem Saksamaalt. Esimesena avati suvel ...

Eesti maastikku ja linnapilti ilmestavad kirikud ja iga pühakoja juurde kuuluv kirikuaed. Et ajalooliselt on kirik ja seda ümbritsev maa olnud kristlastele pühitsetud matmispaik, siis on sõnal kirikuaed  üldiselt surnuaia ehk kalmistu tähendus. Kirikuaedade tekkele pani aluse ristiusu nõue, et surnud tuleb matta pühitsetud mulda.  Markeerimaks kiriku mõjupiirkonda jõudmist, on enamasti kirikute ümber rajatud toekas aed või müür. Lisaks kirikule võisid ...

Tallinna Toompea Kaarli kirik. Tarmo Annus / ajapaik. Praegune Kaarli kirik pealinnas Kaarli puiestee, Toompea ja Tõnismäe tänava vahel on pühitsetud aastal 1870.  Suurel kivisel kirikul on ka eellasi: Antoniuse kabel ja puukirik. See teeb ajaloo jälgimise pisut keerukaks ja esmalt teen vale järelduse. Oletan, et kirik on ehitatud endisele surnuaiale, ent koguduse õpetaja Jaak Aus lükkab selle mõtte ümber.  Kiriku läheduses on küll surnuaedasid olnud, ent ...

Järva-Jaani kirikuaeda kasutatakse ka praegu kalmistuna. Katrin-Helena Melder.  Järva-Jaani kirikuaed on armastatud ka matmispaigana. Tänapäeval toimub matus enamasti kalmistul, ent 4. juunil leidis oma viimse puhkepaiga Järva-Jaani hooldatud kirikuaias esivanemate kõrval Tallinnas aastal 1924 sündinud koguduse heategija paruness Helene von Schilling. Koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder ütleb, et nende kirikuaias tuleb matuseid üsna sageli ette. Ta pakub, et aastas ...

Ridala kirikuaed pärineb 13. sajandist. 3 x Kätlin Liimets. Pärnu ja Lihula poolt Haapsallu sõites jääb kaheksa kilomeetrit enne sihtmärki Läänemaa üheks kaunimaks peetud pühakoda Ridala Maarja Magdaleena kirik ja tema kirikuaed. Mõlemad kuuluvad Eesti vanimate hulka ehk pärinevad 13. sajandist. Kiriku arvatav ehitusaeg on 1265–1270 ja kirikuaia näol on tegemist ajastutüüpilise hästi säilinud hauatähiste ja põlispuudega ning paekivist piirdemüüriga ümbritsetud 0,5 ...

Võru kirikuaed on osa linna esindusväljakust, kus lisaks Võru linna ajalugu tutvustavale püsinäitusele on hetkel vaadata ajaloolase Jaak Juske koostatud fotonäitus „Laulupeo teekond läbi aegade“. Liina Raudvassar. Võru linna kirikud, nii luterlik Katariina kui õigeusu Ekateriina, asuvad linna keskväljaku ääres. Nõukogude perioodil linna pargiks muudetud ala ennistati esindusväljakuks Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.  Võru näide on tunnistuseks sellest, et ...

Vara kirik. Kätlin Liimets. Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, Tartust 18 kilomeetri kaugusel Alatskivi suunas asetseb keset põlde oja lähedal puudesõõriga ümbritsetud Vara kirik. Kiriku ümber on lihtne muruga kaetud ja maakivist ümbritsetud piirdemüüriga kirikuaed. Kiriku ajaloost on teada, et praegune kivist pühakoda valmis 1854–1855 krahv von Sieversi eestvõttel. 19. sajandi keskel rajatud kiriku eel oli seal vana puukirik, mis hävis tulekahjus. Kultuurimälestiste ...

Randvere kirikuaed. Külli Suurevälja. Viimsi poolsaarel asuva Randvere kiriku ja kirikuaiaga on eriline lugu. Sealsel kirikuaial asuv kalmistu on pühakojast umbes pool sajandit vanem.  Sealse koguduse õpetaja Aare Kimmel sõnab, et Randveres on aastas paar-kolm matust ja tegu on piirkonna ainukese surnuaiaga. Varaseim hauatähis kirikuaias on aastast 1803, kirik on valminud aga aastal 1852 Jõelähtme abikoguduse hoonena. Kuna kiriku valmimise täpset kuupäeva ei teata, ...

Kalmuaed ja surnuaiapüha käivad kokku. Põngerjana võeti mind kaasa mööda hämaraid kalmistu teid Herne tänava Aleksander Nevski surnuaia päris lageda välismüüri äärde Tallinnas, kus on ka Toivo kääbas. Vanatädi sõnul pidin ma meeles pidama ta surmakuupäeva: 24.02.1946. Miks – ei õnnestunud ka isa käest selgust saada. Kuupäev omandas kirkuse alles Nõo koolipoiste juttudest Martin Lipu mälestussamba juures Nõo kalmistul.  Isalt sain teada, et mu poolvend Toivo ...

Lääne praostkonna praost Kaido Saak pidas sinodil ettekande, mis keskendus vaimulike teenistustasu süsteemi küsimusele. Illimar Toomet.   Kevadine sinodite hooaeg on läbi. Uus aruandlussüsteem tõi praostkondade esinduskogudele praostide ettekanded, mis ei keskendu enam niivõrd praostkonna möödunud aastale, kuivõrd teemale, mida konkreetne praost hetkel kõige olulisemaks pidas.  Lääne praostkonna praost Kaido Saak keskendus oma ettekandes vaimulike ...

Valga praostkonna kagunurgas asuv Hargla kirik võttis vastu laulupäevalisi. Sirje Semm. Valga praostkonna laulupäeva kontsert-jumalateenistus peeti 11. juunil Hargla kirikus. Kaks ja pool tundi kestnud laulupäeva mahtus koguduselaulu, palvet, jumalasõna, abipraost Vallo Ehasalu ehedat jutlust Jesajast, väga head koorilaulu, ansamblilaulu ja pillimängu. Kogu sündmus on õpetaja Tiit Kuusemaa poolt üles võetud ja tagantjärele vaadatav EELK Valga praostkonna kirikuelu ...