Eesti luterlik kirik on palju aastaid vastu võtnud misjonäre, kes on meie maale misjonitööd tegema tulnud peamiselt Soomest. Kari Tynkkynen on Eestis väikeste vahedega alates 1994. aastast. Esialgu töötas ta Lihula koguduses, kuid alates 2005. a teenib väikseid Läänemaa kogudusi Ridalat ja Martnat. Lisa Daland ja Lars Hjellen on noored, kes Norrast aastaks Eestisse tulnud vabatahtlikku tööd tegema. Nad on olnud siin vaid kolm kuud, kuid juba räägivad veidi ka eesti ...

Tallinna Jaani kiriku pühitsemisest möödus lõppenud aasta 3. advendipühapäeval 145 aastat. Kiriku sünnipäeva tähistati mitmel viisil. Pärast jumalateenistuse lõppu anti koguduse tänumärgid inimestele, kes on ustavalt kogudust teeninud või mõnel moel märkimisväärselt koguduse ja kiriku heaks tegutsenud. Tänumärke jagati juba viiendat korda. Sel aastal olid märgi saajateks Olaf Merisalu, Maris Oidekivi-Kaufmann, Kati Raudsepp, Malle Rimmel ja Riina Sildvee. Seejärel toodi ...

Kui ma enne jõule Tartu Peetri kirikusse segakoori proovi läksin, askeldasid pühakojas vaid õhtuseks kontserdiks valmistuvad külalismuusikud. «Polnud põhjust enam proovi teha, laulud olid selged,» ütles hiljem koorijuht Kristiina Lorenz. 1996. aastast koori juhatav Kristiina Lorenz paneb oma taktikepi all laulma 19 meest-naist, neist neli prouat laulab kooris üle kahekümne aasta. Kaks aastat dirigendist kauem on kooriga seotud Georg Allik, kes lisaks laulmisele täidab ...

Ei pea tegema põhjalikku statistikat, piisab pistelisest küsitlusest, veendumaks, et märkimisväärne protsent EELK vaimulikest ei too oma leiba lauale üksnes vaimuliku teenistusega.   Nii diakoni- kui preestriordinatsiooni kandjad jagavad oma aega peale kiriklike tegemiste ka rohkem või vähem ilmalikus sfääris. On see hea, halb või paratamatus, uurib Eesti Kirik. On vaimulikke, kes töötavad kirikuvälisel töökohal majanduslikel kaalutustel, ja neid, kes ongi n-ö ilmalikus ...

Põlva Maarja koguduse sekretär-infojuht Ave Kägo andis aasta lõpul kogudusele kingitusena üle portreemaali Albert Parrasest, kelle pärandi toel ehitati välja vana pastoraadimaja pööningukorrus. Kunstihobiga Ave sõnul ajendas teda annetaja mälestust portreesse maalima tänutunne. «Albert Parrase heateo toel on kogudusel olemas sellised suurepärased pastoraadiruumid. See on minu igapäevane töökeskkond ning kui ma mõtlen selle peale, kuidas see teoks on saanud, siis lihtsalt ...

Jõulude eel esitles Arho Tuhkru Tartus ja Tallinnas esikteost «Päevakerjused ja pirnipuu lõhn», millesse autor on kogunud mõtisklused ja palved aastaist 2008–2012, osa neist on ilmunud ajalehes Eesti Kirik. «See on inspireeritud kahest mõttekäigust,» kommenteeris Arho Tuhkru debüütraamatu pealkirja, täpsustades: «Issanda ees oleme kõik kerjused, kelle isiklik varandus olematu ning kes iga hüve eest on tänu võlgu Kõigevägevamale.» Metafoor pirnipuu lõhnast tuleb autori ...

Möödunud suve lõpul restaureerimisele viidud Põlva kiriku uksest leiti II maailmasõja aegne 1,5 cm läbimõõduga miinikild. Varasema paranduskoha alt tulid aga välja põlemisjäljed. Koguduse vaimuliku Toomas Nigola sõnul oli sõjanduseksperdi hinnang, et lõhkekeha plahvatuskaugus uksest võis olla kümme meetrit. Uks oli seda restaureerinud Raivo Simsoni sõnul ajahambast ja inimtegevusest rohkem kannatada saanud, kui esialgu arvata osati. Seega kujunesid ka taastamistööd ...

Väliseestlaste hooliv suhtumine oma kultuuripärandi säilitamisse on ka tänapäeva Eesti rikkus. Eesti keele õppe hoidmine ja toetamine ning seltsielu tagamine moodustabki põhjuse, miks vere järgi eestlane võiks tunda uhkust oma päritolu ja juurte üle. Nii mõnigi harjulane või eestlane on tundnud kohmetust eheda võrukeelse jutu peale. See on erinevus, mis rikastab ning avardab mõtlema, et kõik pole ühtmoodi ega saagi õnneks ühesuguselt rääkida, mõelda ja kombeid tunda. ...

Matteuse evangeeliumi järgi tulid tähetargad hommikumaalt kummardama Jeesus-last. Nad leidsid tee Päästjani, järgides taevas olevat erilist tähte. Neid tähetarkasid tuntakse ka kui kolme tarka või kui kolme kuningat. Piibel ei maini siiski ei tähetarkade arvu ega ka mitte nende kuninglikku sugu. Pigem on seega tegu legendi või oletustega, millel on taustal oma sümbolimaailm. Number kolm vihjab kristlikus traditsioonis pühale Kolmainsusele ja on niiviisi täiuslikkuse ...

Kesk pakast ja lumiseid välju olen täiesti üksinda ma. Mu südamepõhjas, kuis hilju, üks mälestus ei unune ta, et kuskil on soe tuba, soe tuba ja jõulupuu. Isa taevas, Sa kord veel luba, jõuluõnnistust palub mu suu. Selle Tõnis Mäe laulu sõnade autoriks on Lea Rebane, kes tüdrukutirtsuna pöördus niiviisi taevase Isa poole ühel kaugel jõuluööl Siberi avarustes asumisel viibides. Kuid selleks, et tunda end jõuluõhtul üksikuna või üksildasena, ei pea olema kesk pakast ...

Kirik ei ole kunagi tühi, sest kui ka inimesi on vähe, on inglid alati kohal ja neid on ülirohkelt, teab kinnitada Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja Harri-Johannes Rein (86). Lähenevad jõulud on teemaks, millest kõneleme advendi hakul Ruhnu õpetajaga, kes enne pühi paariks asjatoimetuseks mandrile tulnud. Rüübates sooja teed meega kinnitab eakas hingekarjane: «Kõik on taevase Isa käes, tema teab ja teeb nii, et on ikka hästi.» Seda räägib mees, kes isiklikest ...

Tiivulistest sõnumitoojatest teavad rääkida paljud, aga kui võrrelda kaemusi, siis nähtub ajastuste lõikes, kui erinevalt neid on kujutatud. Sajandivanused on martsipanist nukukesed ja punn­põsised pisipoisid, varasel uusajal ilmujad on hiigeltiibade ja lehvivate juustega üllad, isegi ohtlikud; kuni paari tuhande aasta tagused poolkehatud kiirgussambad, umbes siis tekkis neile kujutavas kunstis nägu. Mida enam ajas tagasi, seda tõsisemailmelised, seda aukartustäratavamad. ...

Räpina koguduse hooldekodus on tänavu jõulukuul põhiasukaid kahel korrusel täpselt kolmkümmend. Päevad lähevad neil rõõmsalt, ruttu ja ühetasaselt, ööd on kurvemad. Hommik Räpina kristlikus hooldekodus algab vara, enne seitset, sest öised mured on vaja päevaste vastu ümber vahetada. Just ööd on need, kui hing on üksi või rändab mineviku radu, teatab kõige jutukam ootamatult. Varahommikul algab kobin ja ahjukütmine, keegi tahab pööramist-pesemist, keegi rohtu. Mõni üksik ...

Lääne praostkonna õpetajad olid külas Ingeri kirikul Peterburis ja Keltos ning kohtusid piiskop Aarre Kuukauppiga. Ingeri kirikul on oma koolituskeskus Keltos, kus õppijaid paarisaja ringis. Vaimulikuks pürgijaid on seitse; peamiselt koolitatakse aga vabatahtlikke laste-, noorte-, diakoonia- ja muusikatöö tegijaid. Kohtasime õpilaste seas ka noormeest Ülem-Suetukist. Koolitus on aga üsna kulukas, sest õpilastele makstakse transpordihüvitist ning vahemaad on väga pikad. ...

Lääne praostkonna aastaajakiri Scripta Annalia (fotol) ilmub kaheksandat korda. Ja nagu ikka koondab ta lugusid praostkonna kogudustest ja töötegijatest. Aga mitte ainult. Praost Tiit Salumäe võrdleb Eesti 21 vabadusaastat Iisraeli rahva 40 aasta pikkuse teekonnaga Egiptuse orjusest tõotatud maale ja tõdeb, et «raskeimad ajad olid just siis, kui käidud oli pool teekonnast». Samas pöörab praost tähelepanu tähtsamale, mis meil on. Ja see on ihulik tervis. «Kogesin isegi sel ...