Vaimustuseaegsest leeripühast

3. Aga samas oleks just Helsingi lõppaktile toetudes IV soome-ugri koosolek võinud toimuda palju aastaid varem kui 1981. Iisalmi koosoleku teemaks oli mõneti etteruttavalt «Koguduste sõprussidemed ja vastastikused külaskäigud», mis oli küll juba võimalik Soome ja Ungari kirikute vahel, aga veel ei puudutanud kogudusi, rääkimata teistest luterlikest kirikutest Nõukogude Liidu aladel ja Rumeenias. Siiski hakkasid tekkima Soome koguduste sõprussidemed osa Eesti kogudustega, ...
2. Seda on nimetatud ka juba 10 aastat varem käivitunud stipendiaatide vahetuse viljaks, aga kindlasti olid oluliseks ajendiks kasvav hõimutunne ühelt poolt ning poliitiliste pingete kasvamine Euroopas. Sellest kokkutulekust on põhjalikult kirjutanud oma raamatus «Hiiobi õnnistus» tollane Pärnu praostkonna praost August Arumäe, kes ei olnud küll Eesti delegatsiooni juht (selleks oli piiskop Rahamägi), aga ta oli piiskop Rahamäe asetäitjaks. Soome delegatsiooni juhtis Oulu ...
Ühel pühapäeval juuli keskel külastasime perega Jasna Góra kloostrit Częstochowas Poolas. Jalgsi lähenedes oli juba eemalt kuulda valjuhäälditest edastatavat kõnet ja laulu. Kuna sarnaseid valjuhääldeid on olemas ka tavalistel külakirikutel, sest kõik inimesed ei mahu alati kirikusse ära, ei osanud seda eriti tähele panna. Tänaval oli näha samas suunas liikumas ka paari inimest, kaasas kokkupandavad toolid. Kui kloostriesisele väljakule jõudsime, ootas aga ees üllatus. ...