Kaks meie armastatud ja hinnatud kirjanikku on sümboolselt ulatanud teineteisele käe üle igaviku. 1939. aastal lõpetas Tammsaare oma viimase romaani sõnadega: «Riia magas sirelipõõsa all suurimas rahus, pea rohtunud hauakünkal. Naine silmitses teda natukene aega naeratades. Aga siis meenus talle lapse hiljutine nutt surnuaiaväravas ja tema enda meeleliigutus /…/ Ja ettevaatlikult korjas ta magava lapse põõsa alt ...
Nädal oli emotsioonidest nii kummis, et ei teagi, kas ja kus seda auru välja lasta. Taban ennast rohkem palvetamast, nii teed käies kui magama heites, nagu kirjas. Püüan teha hästi neid asju, mida oskan, ja selitan tasapisi identiteeti. Kes käisid Tallinnas Maarjamaa haridusseltsi konverentsil, on küllap kah enda olemise üle rohkem mõelnud. Olga Schihalejev tõi välja, kuidas eri ainete õppekavades on ...
Eelmise nädala meeleolukamaks hetkeks kujunes riigimees Jüri Trei visiit toimetusse. Hr Trei on alati oodatud külaline, kes suudab lummata oma jutustamisanni ning kogemustepagasiga. Selgi korral katkestasime pooleliolevad tööd, et pühenduda pealinnast saabunu seltskonna nautimisele. külaline reastas leheinimesed kõnet kuulama. Metafooridega vürtsitatud retoorilise ülesastumise mõte oli tänada Eesti Kirikut ...
Vahel helistan mõnele vaimulikule, et kuulda, kuidas tal läheb. Mõistan väga hästi jumalasulast, kes ütleb, et ei taha endale jutluse kirjutamisega lisakoormust võtta, niigi läheb kogu võhm sellele, et peret toita ja makse maksta. Kust leida veel aega lisakohustuseks, kuigi kirikus on majandus teisejärguline. Aga kuidas panna tööle vaimne pool, et koguduse rahakotis vaid tuul ei lõõtsuks?Mare Palgi Koselt ...
Valimiste eel kuulsin tänavaküsitlusel soliidsemas eas vanahärrat ütlemas, et eks ta peab võitjate poolt valima, mis muud. Ta pidas selleks Keskerakonda. Jõudsin ainult niipalju mõelda, et kas seesugune ongi Eesti elu tegelikkus – valida «võitjaid» või – nagu Allar Jõks ütles oma ema valimiste aegu tegevat – sooritada halastusvalimine ja hääletada nende poolt, kes nagunii ei võida. ...
Oleme jõudnud valimisnädalasse ja kalendrikevadet alustavasse kuusse. Eelmine nädal kulmineerus rahvuspüha meeleoluga. Finaali jõudis kõnevõistlus, mis rahastati siseministeeriumi kodanikualgatuse programmist ja pealkirjastati viitega kultuurilukku. Sõelale jäänud kolme isamaalist kõnet saab lugeda selle nädala kirikulehe vahelt. Kui Carl Robert Jakobson oma kuulsad kõned Vanemuise seltsis 1868–70 pidas, vajas ...
Külmkarmil veebruaripäeval enne vabariigi aastapäeva meenus Vormsi saar ja sealne ainulaadne kalmistu mitmesaja osaliselt maapõue vajunud ratasristiga. Aga selle mälestusväärse kalmistu kõrval on veel üks ajahambale ja ennekõike inimeste hävitustööle vastu pannud tähis – Vabadussõja monument. Eriliseks teeb selle asjaolu, et ta säilis puutumatuna kogu pika perioodi, mil iga hinna eest ...
Möödunud nädalast jäid muu hulgas meelde mõned arvud ja seosed. Et enim on toidukorvis kallinenud aasta jooksul õunad – 47%; et eesti inimene kulutab oma sissetulekust 24 (mõnede uuringute kohaselt isegi kuni 40) % toidule. Ning viimaks – ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO uuringu kohaselt suudab Eesti ennast ise ära toita (muide, küll mitte kodumaiste õunte osas). See viimane info on niisugune, et paneb ...
Küünlapäeva otsustasin lõpetada kontsertaktusega Vanemuises. Teada oli, et ettekandele tuleb Tõnis Mägi «Tarkus», seegi, et muusikule antakse Tartu linna medal. Tartu rahulepingu allakirjutamisele pühendatud piduliku kontsertaktuse, millena õhtu välja oli reklaamitud, loomulikuks kavaelemendiks eeldasin Eesti hümni. Aga laulmata see Vanemuises tol õhtul jäi. Kui ma hiljem fuajees tuttavaga sel teemal ...
Aasta esimese kolmapäeva (5. jaanuari) «Reporteritund» Vikerraadios oli kui rõõmus tervitus vanalt tuttavalt. Stuudiokülaliseks oli Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, ikka teotahteline ja optimistlik. Ja siis tajusin, et polegi kursis muuseumi ehituse arenguga. Saates ütles Aru, et muuseum on suutnud tulla rahvale lähemale, muuseumi ei ole vaja mitte millegi ega kellegi muu kui rahva jaoks. Ometi tõdes ta siis, et nende ...
Kui me ühel ilusal päeval mõistame, et elame piiratud ressurssidega maailmas, siis tuleb tõenäoliselt ka oma edaspidiseid samme ja ettevõtmisi selle valgel kaaluda ja küsida, kas minu tegu toob kaasa head või halba ka veidi laiemas ulatuses kui mu enda nabanatuke. Olen kuulnud, et näiteks rahvusvaheliste humanitaarabi-organisatsioonide esmased koolitused sisaldavad ka loenguid teemal, millised on taolise toetuse pakkumise riskid ...
Ikka ja jälle rõõmustab elu oma mitmepalgelisusega. Toimekas aastalõpp lubas mind kiirusele vaatamata sagedamini end tugitooli sättida ja raamatulugemist nautida. Vilksti käis siis mõte ka viimaseid päevi kestnud lugemisaastale. Nüüd on aastanumber vahetunud ja päevakajaliseks muutunud uued teemad. Usuelu käib pühadejärgselt vaikselt oma teed, kuid juba mõeldakse ja tegutsetakse, et tähistada uut ...
Põhjala inimene on harjunud piskuga. Hommikul päevategudele rutates võime rõõmu tunda, et taevakaar on heledam kui veel nädalapäevad tagasi. Juba vanarahvas teadis, et jõuluperioodi lõpetavast kolmekuningapäevast läheb päev kukesammu võrra pikemaks. Kellel silmad looduses toimuva jaoks, märkab, et iga järgnev päev toob pimedusse valgust juurde. Ilmastikuolud ja euro tulek, need olid ...
Igal aastal on mul teha veidi vaevanõudev, kuid meeldiv töö. Kirjutan ühe suguvõsa aastaraamatusse meie pere lugu. Et seda on juba mõnda aega tehtud, kaasnevad sellega väikesed kokkuvõtvad mõtisklused aasta lõpul või uue algul, siis, kui leian aega üksiolemiseks. Ei jõua ära imestada, mida kõike ühe aasta sisse mahub! Ometigi jääb paberile sellest ainult pisku ja ma tunnen kirjutades ...
Puud kestsid ja kohisesid.Ja seisis see vana meessääl loojangukumas kui jumal –kui laps oma Jumala ees.Nii kirjutas luuletaja Doris Kareva paarkümmend aastat tagasi. Omamoodi jumal, suunanäitaja või innustaja oli äsja oma taevase isa juurde läinud Priit Rannut. Helistasin talle ülemöödunud nädalal ja palusin meenutada oma meeldejäävamaid jõulusid. Eakas õpetaja oli nagu alati lahke, kuid pisut ...