Kui vaatan kalendrisse, siis näen, et lähenevate pühade ja aastavahetuse eel on see siin minu viimane ringvaade sel aastal, mis lubab mul ehk nädalasest argipoliitikast ja olnust veidi kõrgemale tõusta ja kaugemale vaadata.Mäletan, kui suvel ühe teise vaimuliku abikaasaga vesteldes ütles too, et sageli on ootused pastoriprouale väga suured ja nii mitmetahulised, et nendele ei suuda kuigi paljud vastata. Ja et see vajaks ...
Laulda esimest advendiküünalt süüdates valgetest jõuludest polnud kohatu: neli nädalat võib lumevaiba lahti rullida küll. Must maa ja sügistormid aitavad mõtteid väikese paastu lainele. Et meie tee elu ajalikkuses on loojangu poole kulgev ja enne igavikuga kohtumist vajame meeleparandust ja Jumala vastuvõtmist – see on äratuntavam lumevalguseta. Meie laiuskraadil algab kirikuaasta süngel ajal. Inimeste ...
Missugune oleks meie maailm praegu, kui 20. sajandi suurimal teadlasel Albert Einsteinil poleks olnud sedavõrd suurt kujutlusvõimet ja järjekindlust jõudmaks relatiivsusteooriani, mis omal ajal oli kõigile mõistetamatu ja tundus hullumeelse ideena? Ta on öelnud: «Kujutlusvõime on kõik. See on elu tulevaste võlude eelvaade.» Ilmselt polnud tema puhul tegemist tänapäevaste motivatsioonile suunatud ...
Hiljuti Tartus peetud maaelufoorumil tutvustasid maaülikooli õppejõud Eesti maaelu arengustsenaariume, mida küll ei saa pidada prognostilisteks, kuid millest on kahtlemata kasu, mõistmaks trende ja võimalikke arenguid ning leidmaks lahendusi eri valdkondade probleemidele.Eksperdid korraldasid ajurünnakuid, et selgitada välja n-ö liikumapanevad jõud, olgu need siis poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased ...
On kaks tera, kas teha igapäevatööd põhimõttel «midagi peab ju tegema, et leib lauale jõuaks» või on see kantud sisemisest missioonitundest maailma paremaks muuta. Eesti kultuurilukku sügava vao kündnud Anton Jürgenstein (1861–1933), kelle 150. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil ma laupäeval käisin, kuulus nende hulka, kes käsitlesid oma igapäevatööd seoses heaks ...
Sügise sumbed udud ja aina varem saabuv hämarus on meid viinud novembri algusesse, mil üle tuhande aasta on tähistatud 1. novembril kõikide pühakute päeva ja 2. novembril hingedepäeva ehk kõikide surnute mälestuspäeva.Enamasti on see aeg, et lõpetada meie lühikese suvega kaasnevad kiired toimetused ja mõelda olnule, enese elule ja aja voolule. Neile, kes meie juurest on läinud ja meie elu ...
Kui ilmad külmemaks lähevad ja udulaam mööda karjamaid ujub, ilmuvad nad välja. Eks ikka selleks, et ellu jääda. Küsivad raha, leiba või muud toitu, öömaja. Mõned valetavad musta valgeks, mõned on purjus. Olen mõelnud, et valmis vastuste kõrvale peaksin hakkama kokku panema ka valmis pakke.Ülemöödunud pühapäevase teenistuse järel jagasin koguduserahvaga oma muljeid ...
Lippe ei olnud laupäeva hommikul tänavapildis just palju. Oleks võinud minu meelest olla kordades rohkem. Et demonstreerida sümboliretoorika vahendusel meie, eestlaste kokkukuuluvustunnet teiste, eelkõige meist väiksemate hõimurahvastega. Esimest aastat oli selleks igati seaduslik alus: riigikogu täiendas pühade ja tähtpäevade seadust punktiga, mille alusel hakatakse oktoobrikuu kolmandat laupäeva tähistama ...
Iga uut päeva tervitades ja õhtul magama heites on ikka põhjust tänulik olla. Sügavmõtteline keldi palvegi ütleb: «Sa oled mu toonud eilsest ööst tänase päeva kaunisse valgusse, et rõõmustada mu hinge ja teha mulle äraarvamatul hulgal head.» Just möödunud nädalal märkis tänulikkuse vajadust kaks tähtpäeva: õpetajate päev ja ...
Sel nädalal on kõlanud juba lause, et Eestile on kombeks üks petitsioon korraga. Mis kasu on õigupoolest programmilisest avalikust teadaandest, mis on mähitud palvekirja vormi (seda ju manifest ja petitsioon tähendavad)? Need kaks, humanistliku ja traditsioonilise kristluse manifest, ei asu dialoogi, humanistid küsiks justkui arvamust avalikkuselt ja traditsionalistid nagu uuendaks avalikult oma lepingut Jumalaga.Palusin ka traditsioonilise ...
Humanistliku kristluse manifesti kajaMöödunud nädalal jõudis avalikkuse ette humanistliku kristluse manifest, mis selle autorite sõnul on suunatud Eesti Kirikute Nõukogule, kõigile kristlastele ja kogudustele ning viitavat vajadusele muuta kirik avatumaks. Tekst on kättesaadav leheküljel www.petitsioon.com . Eesti Kirik palus nimetatud manifesti kohta selgitusi.Millistele muutustele kutsub Teie arvates manifest EELK ...
«Need õunad ei lõpe kunagi, see on ikka täiega nõidus,» arvas poeg, kui oli tundi paar jälginud minu rassimist viljapuuaia ning auto vahet. Pidin nõustuma: ubinad ei vähenenud sugugi ja olin sunnitud vanemate rahustamiseks lubama, et planeerin veel nii mõnegi Võrumaale sõidu projekti «Õunad mahlaks – jess!!» tarbeks. Meie uibuaed Kütioru maalilisel veerel lausa ägab saagi raskuse all. ...
Teist hooaega algas teles abivajajaid toetav saade «Kodutunne». Tänan kõiki, kes selle saate valmimisele ühel või teisel moel on kaasa aidanud. Tunnen, et taolist inimesi puudutavat ettevõtmist oli ammu vaja. Meil kõigil on sellest saatest palju õppida. Nii seda, et elada tuleb lahtiste silmadega, märkamaks hättasattunud kaaslast, kui seda, et õnnetus ei hüüa tulles. Ja muidugi on hea meel, et mõnegi ...
Kui töötad ajalehes Eesti Kirik, siis on loomulik, et oled kursis nii kirjalikult kui suuliselt siia jõudvate erinevate arusaamade ja seisukohtadega, olgu need siis teoloogilistes, ideoloogilistes, finantsoperatiivsetes või igapäevaelu ja kristliku praktika küsimustes.Kui arusaamade tanner meie lehe puhul arvamusavaldaja jaoks liiga väikeseks jääb, jõuavad need muudesse meediaväljaannetesse või ...
Peeter Olesk, kelle kirjatöö tänastki lehenumbrit rikastab, vastas küsimusele, kuidas suvi sujub, et kuidas võtta. Et kas seda suve ülikoolilinnas ülepea enam ongi. Milles asi? Põlise tartlase meelest algab siinne suvi viimaste tudengite linnast lahkumisega ning lõpeb esimeste teadusejüngrite naasmisega. Tõepoolest tekitas esmaspäeval käima lükatud ülikooli uus õppeaasta tunde, et suvi on ...