Nädalal, mis viis meid suurde jõuluootusesse, tähistati kodanikupäeva. Rahvusringhäälingu uudistesaates pakuti ülevaadet aasta vabatahtlike austamisüritusest. Kümnele tublile Tartus tänukirja üle andes kinnitas president Toomas Hendrik Ilves: «On tähelepanuväärne, kui palju on neid, kes püsivalt panustavad vabaühenduste töösse, ootamata selle eest vastu suurt tähelepanu ja kõigi kiitust. Nende inimeste suurim tänu on organisatsiooni toimimine ning ühiselt seatud eesmärkide ...

Eesti elab aastalõpu ootuses. Vähem kui kuu aja pärast on jõulud ja päike alustab jälle pikemaid päevaringe. Vaja veel lõpetada-toimetada, mis selle aasta kavasse peab mahtuma. Loodus vajub puhkusele, raskem on inimestel, kes mitte kuidagi ei saa ühegi päeva toimetusi homse varna ümber tõsta. Suure koormusega töötaja võib murduda ja jääda haiguslehele, aga seda ei saa emad, hooldajad, keegi, kelle jõust elavad teised, väetimad. Väga palju on üksikuid ja õnnetuid inimesi, ...

Ajal, mil Tartu Salemi kirikus peeti veel GLSi (The Global Lea­dership Summit) konverentsi, kogus kirikumüüride vahelt väljaspool hoogu liikumine «Aitab valelikust poliitikast». Justkui punase rätikuna mõjus teisipäeval Päevalehes ilmunud lugu võlaõigusseaduse muudatuseelnõust, mida riigikogus oli tutvustanud Valdo Randpere. Aga nimetatud seadusemuudatus, mis peaks hakkama kaitsma tarbijate huve, tekitas küsimuse, kas nende tarbijatena ei mõelda mitte pankasid, kellel on ...

Kuidas elab üks eesti kogudus väljaspool Eestit, seda käisin möödunud nädalal Rootsis uurimas. Stockholmi eesti kogudus tähistab tänavu oma tegutsemise 70. aastapäeva ja teeb seda koos äsja ametisse seatud uue koguduseõpetaja teoloogiadoktor Tiit Pädamiga. Rootsi on Eestile mitmes mõttes lähedal. Geograafiliselt, ajalooliselt, kultuuriliseltki. Aga ennekõike inimeste kaudu. Me kõik tunneme kedagi, kes tunneb kedagi, kes elab Rootsis. Kas siis pagulastest või juba vabast ...

Igas koguduses on liikmeid, kes tunnevad rõõmu selle elus osaledes tegude algatamisest. Kohe selgub enamasti ka, et kui ollakse juba kusagil vajadust või tegemata tööd märganud ja sellest juttu teinud, peab märkaja kärmelt ise käed külge lööma. Ehk kes «a» on öelnud, peab ka «b» ütlema, nagu ütleb saksa kõnekäänd. Miks? Eks olegi tihti teistele inimestele oma mõtet arusaadavaks teha raskem, kui kätte võtta ja töö ise ära lõpetada. Aktiivsed inimesed enamasti ei panegi seda ...

Ülemöödunud nädalal lennutas õhulaev rühma palverändureid taas nädalaks pühale maale. Oli neid, kes taolisel reisil mitmendat korda, ja neid, kes käisid Jeesuse jälgedes esmakordselt. Igal juhul oli eesmärgiks kogeda Jumala kohalolu, olgu rännaku motiiviks mistahes põhjus. On ju inimlik paluda hingehaavade või tervise paranemist, tänada hoidmise ja kaitse, meile osaks saanud imede eest. Sarnaseid õpetussõnu jagas juba tema kaks tuhat aastat tagasi. Keskaja munk Thomas ...

Nii küsis Lauri Hussar etteheitval toonil eelmisel nädalal Eesti Kirikute Nõukogu meediaümarlaual. Teoloogiaharidusega ajakirjanikku oli palutud kõnelema kiriku temaatikast meedias. Analüüsides viimase nelja kuu kogumuljet toonitas ta märksõna konflikt põhjendamatult sagedast esinemist. Miks skandaal heast uudisest kordades enam müüb, ei võtnud Hussar vaagida, ent leidis, et tegemist on mõneti meediapoolse tegemata tööga (lihtne on rääkida jamast, aga aeganõudvam avada ...

Oma ameti tõttu tervitan uut päeva sageli bussijaamas ja saan nii osa ka elust, mis seal hommikuti aset leiab. Inimesed, kel pole põhjust oma madalast palgast rääkida, sest seda lihtsalt pole, teevad hommikust ülevaatust, kas kuskil pole midagi vedelemas. Mõni tühi pudel või ka midagi muud. Tavaline vaatepilt, millele erilist tähelepanu ei pööra, sest oleme sellega harjunud. Aga küsimus, mida hiljuti kuulsin, tekitas mõtteid. See oli: «Kas sa täna midagi söönud oled?» Mees ...

See on esimene katse Eesti ühiskondlike murede vastu astuda nii massiivselt, tsiviliseeritult, läbimõeldult, teatava tagalatundega (lähmegi ära Soome tööle!). Arstide tööpõllule maabuvad sasipuntrana kõik Eesti inimeste lahendamata probleemid; neist on saanud haigused. Projektipõhine eluviis hakkab üles ütlema, enam ei pea vastu. Et patsiendid streikida ei saa, siis teeb seda teine pool. Arstid on alati olnud oluline osa Eesti haritlaskonnast. Nad on rõhutanud, et mitte ...

Kord nädalas 45 minutiks gümnasistide ette jõudes on mul nädalast nädalasse üks ja sama eesmärk. Kuidas suunata noort inimest nägema enda ümber märke ja märgisüsteeme. Nägema nende märkide taga religiooni või religioonide mõju ja meie kõigi osa selles süsteemis. Mul on arvamus, et kui õpilane näeb neid märke ning teab nende tähendust, on tal esiteks endal toekam maailmas elada, aga samuti suudab ta mõista endast teistmoodi käitujate motiive, mis kokkuvõttes välistab ...

Vahel koguneb mõnda ajahetke, paari päeva või nädalasse midagi, mille saab võtta kokku ühe sõnaga. Eelmise nädala märksõnaks sai minu jaoks aeg. Kalender kinnitab, et laupäeval algas sügis. Samaaegselt tähistati vastupanuvõitluse päeva, mis 2007. aastast kuulub riiklike tähtpäevade nimistusse. Septembrisündmused aastal 1944 on kantud meie ajalukku ja neid ei tohi unustada nagu paljut muudki, mis on puudutanud ja vorminud meie maailma ja mõtteid. Aeg tõttab peatumata, aga ...

Käes on september, jälle alustavad tööd leerikoolid. Sellest on hea meel, sest paljutki võib ise lugeda ja targemaks saada, aga hea õpetaja suudab ühe tunniga rohkem anda kui iseõppija mitme allikaga tutvudes. Kuidas nii? Sest õpetaja loob arusaamiseks süsteemi. Leerikool õpetab, kuidas kirikus käituda, ja see on oluline inimese jaoks, kes tuleb pühakotta, teab ja tunneb Vana ja Uut Testamenti, aga ei tea, kuidas lauluraamatut kasutada, ei oska meieisapalvet peast lugeda. ...

Juba kolmandat aastat peetakse Eestis riikliku tähtpäevana vanavanemate päeva. Hoolimata minu vastumeelsusest kampaania korras loodud ürituste suhtes, tahaks loota, et teemapäev, mille eesmärgiks on avaldada austust vanavanematele, jaksab Eesti kalendrimaastikku juurduda ning muutub kenaks vananaistesuve ilmestavaks traditsiooniks. Oma vanavanemaid ma pühapäeval kalmuaeda mälestama ei jõudnud, aga aktuaalse teema lainele aitas meedia ja sotsiaalmeedia. Vikerraadio ...

Vahel algavad sündmused mõnest esmalt tühisest seigast või kokkulangevusest, kuid võivad võtta ettenägematu ulatuse ja kontrolli alt väljuda või põhjustada koguni katastroofi. Edgar Hilsenrathi satiiriline romaan «Nats ja juuksur» tõi meelde, et palju varem kui 1. september teadmistepäevaks või üleilmseks rahupäevaks kuulutati, said sellel päeval alguse õuduste aastad. Päris algus jäi varasemasse aega. Berliinis elav juudi kirjanik kirjeldab seda lõikavalt otsekoheselt: ...

Augustikuu on alati viljakas kuu. Loodus on saanud küpseks, käib saagikoristus. Laual on värske eestimaine toit, kel vähegi võimalik supermarketit vältida. Inimesed hakkavad puhkuselt tagasi tulema. Kuklas istub teadmine, et kohe tuleb sügis, ja on tunne, et veel soojade ööde hõlmas peab võtma viimast. Puhanud rahvas on ärksam, heatujulisem, elu näib pakkuvat taas võimalusi. Üllatavalt tihti saavad ideedena väljaöeldud suunistest teod, mille tagajärjed ulatuvad kaugemassegi ...