Põhjamaa inimestele on iga algav kevad eriline, meenutades justkui uuestisündi. Igal juhul raputab päikesega saabunud valgus talvetardumusest ja paneb tegutsema. Aegade jooksul on olnud väga erinevaid kevadeid ja praegune keeruline poliitiline olukord Ukrainas kutsub ajas tagasi vaatama. Seda enam, et Venemaa endine välisluure ohvitser ja peaminister, nüüdne president on rõhutanud ajaloo rolli praeguses kriisis. Küll on seejuures tahtmine küsida, kunas algab ajalugu. Kas ...

Eesti Rahva Muuseumi vabatahtlikuna olen aidanud helilindilt üles kirjutada intervjuusid väliseestlastega. See on vaimustav, valgustav ning meeltesse talletuv kogemus. Kui vanema põlve eestlased räägivad veatus, isegi aktsenditus emakeeles, siis nooremad jäävad ajuti õige eestikeelse sõna leidmisel kimpu ning peavad mõtte edasiandmiseks kasutama suupärasemat (võõr)keelt. Olen nõus president Lennart Meriga, kes koguteose «Eesti rahva elulood» eessõnas kinnitab, et inimene ...

Viimasel nädalal olen palju mõelnud informatsiooni ja informeerituse petlikkusele. Valusaim näide on aktiivne propaganda, mis keerleb Ukraina-Vene konflikti ümber ja mida veskid Venemaal vahetpidamata jahvatavad: kuidas Ukraina ootab rõõmuga Vene abi, kuidas USA hoopiski leppeid rikub, kuidas kohalikke venelasi nii religioossetel kui etnilistel põhjustel taga kiusatakse. Ja inimesed loevad ja usuvad, sest kuvand meediast kui tõepärase info edastajast on nii tugev. Veel üks ...

Möödunud nädala pühalikul ja pidulikul iseseisvuspäeval saatis neid paljusid peresid, kus tuleb vanurit või puudega inimest hooldada, igapäevane karm reaalsus. Riigi abi on tagasihoidlik, kuigi tervis võib olla kustunud selle sama riigi arengusse panustades. Teinekord tuleb eakal inimesel mitu aastat hoolitseda haige abikaasa eest, aega ja võimalust oma tervise eest hoolt kanda vaat et polegi. On ju hooldekodud, päevakeskused, sotsiaaltöötajad, ent probleemiga iga päev ...

Kui habras võib olla rahu, lühike inimelu ning kättesaamatu demokraatia, sai selgeks just Eesti Vabariigi aastapäeva eel Ukraina sündmuste põhjal. TV vahendusel sai jälgida õõvastavaid stseene Kiievi kesklinnas, kus snaiperikuul külvas surma ja presidendi vannutatud miilitsajõud seisid vastu kodanikele. Valitsus versus rahvas. Teated sündmuspaigalt kirjeldasid kiriku ja vaimulikkonna ennastsalgavat püüdu olla kohal ja aidata. Külg külje kõrval vabatahtlikest meedikutega ...

Tahtejõul on inimese elus hindamatu osa. Võiks öelda, nagu elaks tahtejõud iseseisvat elu, millel pole inimese endaga vahel isegi seost. Mõtlen siin vastsündinuile, kellel on vaatamata mingile tervisekahjustusele tohutu elutahe. Seda olen arstidelt korduvalt kuulnud. Enamasti räägime tahtejõust kui kasvatuse tulemusest, ajaga omandatud iseloomuomadusest, mida kelleski on rohkemal või vähemal määral. Vestlusel Tiit Salumäega oli kõneks ka laste kasvatamine. Assessor toonitas ...

Eelmisel nädalal möödus Facebooki (FB) loomisest kümme aastat. Paras aeg reflekteerida, milline koht on sellel veebipõhisel suhtlusvõrgustikul ning kuhu positsioneerub FB igaühe elus. Ühest vastust on keeruline anda, kuid FB olemasolu on raske ignoreerida. FB kasutajaskond on märkimisväärselt kasvanud. Kui algul kasutati FB-d rohkem suhtlemiseks välismaal viibivate tuttavatega, siis üsna ruttu omandas kanal ka kodumaise populaarsuse, tõrjudes tagaplaanile seni juhtival ...

Eelmisel nädalal elasin õigeusu kiriku vaimus. Nädala algul lõpetasin arhimandriit Tihhoni «Mittepühad pühakud». Lugesin raamatut kauem, kui oleks pidanud, sest ei raatsinud kuidagi seda lõpetada. Alles viimastes peatükkides räägitakse aga isa Rafaili teejoomisest, sestap jäi mulle vaimulike konverentsil asjassepühendatute ehk siis raamatu läbilugenute vestluses «teejoomise» tähendus arusaamatuks. Nüüd siis tean. Neljapäeval käisin koos õpetaja Andres Mäeverega Petseris, ...

«Ole Sa mulle juhiks, ole Sa mulle isandaks, ole Sa mulle karjaseks, ole Sa mulle kaitsjaks, ole Sa mulle karjajuhiks, ole Sa mulle suunajaks, ole Sa ikka minuga, Sa pealike Pealik, igavene Isa ja taevane Jumal.» See vana keldi palve sobib hästi ka tänapäeva ja vahet ei ole, kes on paluja. Või palvetaja. Neil kahel sõnal on üks tüvi ja sisuski on palju sarnast. Ajal, mil vaimulikud möödunud nädalal teist konverentsipäeva alustasid, helistati toimetusse Rakvere ...

Aasta algul täitus Eesti Kiriku esmailmumisest 90 aastat. Ei, me ei korraldanud sel puhul pidulikku vastuvõttu ega asjakohast ajalookonverentsi, nagu mõnel varasemal ümaral tähtpäeval oleme teinud. Mõtlesime, et tähistame argiselt – teeme tööd ja senisest paremini. Ometi oli liigutav, kui reageeringuna saabus peatoimetaja e-posti aadressile mitmeid südamlikke õnnesoove. Õnnesoovimeilidele pakkus lisa pangaväljavõte, kus oli mustvalgel kirjas: 200 eurot Urvaste Urbanuse ...

Kolmekuningapäevale järgnev nädal toob tavaliselt kindla tunde, et pühad on nüüd läbi ja harjuda tuleb uue aastanumbriga. Ehkki kirikuaasta algas 1. detsembril, elab kirik ilmaliku maailmaga ja tema rütmiga koos. Kui 2013. aasta kokkuvõtted tehtud, saab järeldada ja otsustada, mida sel aastal eelmisel tehtud kavadest ellu võiks viia. Inimene ikka teeb plaane, sageli just jõulude ajal, siis, kui on palju suhtlemist, elevust, rõõmu. Milleks aga jätkub ressurssi – nii vaimset ...

Möödunud nädal tõi uue aasta ja paljudel on kindlasti juba mõtteist läbi käinud ülesanded, mis sel aastal lahendamist või täitmist vajavad. Eri aegadel on ülesanded olnud erinevad. Aga 3. jaanuaril mõeldi juba 94. aastat vabadussõjas võidelnutele ja raskustele, mis noore riigi ees seisid. See päev on eriliselt oluline ka kirikulehe toimetuse jaoks – tegu on lehe sünnipäevaga. 90 aastat tagasi 3. jaanuaril 1924 ilmus Eesti Kiriku esimene number. Iga toimetuse töötaja suur au ...

Neid ridu kirjutades on veel vana aasta, aga trükis on kirjatöö loetav juba uuel, issanda aastal 2014. Võib jäädagi vaagima, mida aastavahetus tähendab, kas vaid uut numbrikombinatsiooni või ajalooraamatu puhast lehekülge, tabula rasa’t, mida me ühiselt täitma asume. Kuigi öeldakse, et kõik on suhteline, minu elukäsitlust relatiivsus mõistena ei inspireeri. Fataalsusesse just kaldumata arvan, et kõigel on mõte. Kuigi ootasime valgeid jõule ja saime hoopis rohelised, oli ...

Helgeid hetki on advendiaeg täis. Ilmavanal on kahtlemata samuti vaja tormide ja tuulte limiit aasta lõpuks ära kulutada. Küllap tal on oma rehnutipidamine, tegemine, kuhu inimestel polegi mõtet nina toppida. Elektrimüüjad tuleb siit kahjuks välja arvata. On huvitav ja kurb, et hoolimata elektri ammusest leiutamisest peavad nii paljud Eesti majapidamised üle nädala istuma ja ootama parandajat ajal, kui valgust kõige rohkem vaja oleks. Isegi lumehangesid pole ees. See osa ...

Lähenevad jõulud on justkui aeg, mis tõmbab ligi rõõmsaid sündmusi. Kui reede hommikul tööle läksin, kostus kõrvu hoogne puhkpillimuusika. Mõte läks Soome iseseisvuspäevale, millele meilgi on põhjust kaasa elada. Naabritena tulid suguvelled ju appi, kui novembri lõpus 95 aastat tagasi vabadussõda algas. Ka praegu on meil nendega tihe soe side ja paljud ühendused ning kogudused on sugulasrahvaga sõprussuhetes. Ent tujutõstva rongkäigu põhjus oli märksa lähemal – ...