Eelmise nädala sündmused Hollandis tõid taas meelde mulluse võitluse Tartu ülikooli reformimise ja sealhulgas usuteaduskonna allesjäämise ümber. Ka Amsterdamis oli päevakorral ülikooli ümberkorraldamine, mis kriitikute hinnangul lähtus pigem majanduslikest kui õppe- ja teadustöö parema korraldamise kaalutlustest. Kui reforme püüti vastuseisust hoolimata ellu viima hakata, hõivasid tudengid 25. veebruaril ülikooli administratiivhoone. Suur osa õppejõududest avaldas neile ...
Igal kevadel on aeg, mil tajud, et õhk on tihe kohe-kohe pakatavate pungade eluõiguse nõudmisest. Justkui oleks pungad ja lehed ning isegi tulevased õied juba olemas, aga silmale veel nähtamatud. Mulle meeldib siis metsas jalutada ning seda kummalist piiri veel olematu ja kohe saabuva vahel aimata ja otsida. Sama kirjeldus ehk miski, mis on juba olemasolev, aga samal ajal veel teostamata, võiks haakuda ka meie viimase nädala poliitilise eluga. Kolmikliit kirjutas alla ...
Iga päev ja iga nädal toob järjest uusi sündmusi ja kohtumisi. Aeg-ajalt sünnib neist omavahelisi seoseid – see on meie igapäevane elu, mida kristlane elab koos taevase isaga. Lubas ta ju olla iga päev meie keskel maailmaajastu otsani. Sellesse me usume ega kahtle lubaduses. Sümpaatne on peapiiskopi soov saada rohkem osa koguduste elust, mida ta on väljendanud sinodil peetud kõnes. Mina kuulsin seda Nõos, aga tõenäoliselt on ta seda öelnud mujalgi. Enne palmipuudepüha ...
Möödunud nädal tekitas maailmas toimuva vastu huvi tundvas inimeses kimbatust. Toimus sedavõrd palju olulisena näinud sündmusi, et kerkis küsimus, millele neist keskenduda. Tõsi, nii erakordsed kui virmalised, päikesevarjutus ja soojarekordid ka ei ole, jäävad need tõenäoliselt vaid lühiajaliseks kõneaineks. Pikemas perspektiivis on olulisem jälgida poliitikamaailmas toimuvat. Ent kas meie tähelepanu väärib rohkem näiteks Krimmi annekteerimise aastapäevaga seondunu või ...
Möödunud nädalal rõõmustas südameid päikesepaiste, Eesti Kongressi 25. aastapäev ja loomulikult emakeelepäev. Mõeldes emakeelele meenub kunagine naasmine Eestisse. Olin elanud kümme kuud Saksamaal. Ei olnud veel internetti, Skype’i ega mobiiltelefone. Eesti keeles sain rääkida väga harva. Saabudes kõndisin Tartu tänavail ja küllap naeratasin kohtlaselt, sest tundus sedavõrd ülev, et enamik, kes vastu tulid, rääkisid eesti keelt. Uskumatu – isegi lapsed! See kogemus oli ...
Möödunud nädal tõi Narva ja Tallinna pommitamise aastapäeva, mille valu kantakse edasi põlvest põlve. Aga oli ka lehe taassünnipäev ja toimetus võttis vastu häid õnnesoove. Suur tänu kõigile heade soovide eest. See on aeg talve ja kevade vahel, täis lootust ja usku. Lumikelluke on end õide ehtinud, sel aastal kuu aega varem, ja seljataha jätnud talvised vintsutused. Soome kirjanik Marko Tapio on põhjamaa ahistuse vorminud sõnapaariks «arktiline hüsteeria». Selles mõttes ...
Pole kaksipidist vastust küsimusele, milline teema edestas möödunud nädalal konkurente. Isegi kirikukohvilauas kahvatasid päevapoliitika kõrval kõik teised. Päring, kas valimas käidud, astus tihkelt kanda viisakusküsimusele, kuidas läheb. Jah, isegi jutlusse kippus põletav teema. Vähemalt Tartu Jaanis, kus õpetaja Naatan Haamer tõstis piibliloo tänapäeva konteksti, lastes Jeesusel variseri majapidamise asemel ühe parteikontori kaheldavast külalislahkusest osa saada. Mida ...
Eile tähistatud vabariigi aastapäev on omamoodi religioosne sündmus. Tegu on riigipühaga, toimuvad pidulikud tseremooniad, avaldatakse austust rahvuslikele sümbolitele ja kangelastele. Kõige selle aluseks on uskumus, et meie maal elavad väga erinevad ja lahkuminevate huvidega inimesed peaksid ühte hoidma, kuna räägivad sama keelt ja on sama riigi kodanikud. Iseseisvuspäeva tähistamine ongi üks neist asjadest, mis tõepoolest suuremat osa rahvast ühendab. Tõsi, viimasel ajal ...
Läinud nädalal avalikustati eurobaromeetri uuring eestimaalaste rahulolust. Sellest selgus pärast majanduslanguse aastaid, et inimesed on üldiselt oma eluga rahul. See tähendab hinnangut, et inimeste ootused oma elule on realiseeritavad. Et ellusuhtumine on pigem optimistlik. Usun, et see on märk stressivabamast keskkonnast. Julge pilguga vastutustundlikult tulevikku vaatavatest ideedest, minevikku kainelt hindavatest mõtetest. Sest nii või teisiti elame riigi, kiriku ja ...
On minulegi tuttav tunne, et «ah, kuidas küll on need valimisuudised ära tüüdanud», aga teisalt tõestavad just lähenevad riigikogu valimised igaühe vabadust osaleda oma riigi juhtimises. Maailma muutmine algab iseendast, öeldakse. Samuti saab väita, et iga kodaniku valik mõjutab riigi kurssi. Valima minek ei tohiks olla tüütu kohustus, vaid läbimõeldud otsus. Millised on jõud, kelle vahel valida, see olgu selge enne valimiskasti juurde minekut. Vastasel korral on tegu ...
Möödunud nädala sündmustest pälvis paljudes Euroopa riikides enim tähelepanu Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 70. aastapäeva tähistamine. Ometi toimus rohkelt muudki, mille otsene mõju meie igapäevaelule ja tulevikule näiliselt palju suurem on. Muuhulgas ei olnud puudust ka meie endi aja inimlikest kannatustest, julmusest ja vägivallast. Miks tundus ammuste sündmuste meenutamine nii paljudele möödunud nädalal olulisem kui kaasaegsete probleemidega tegelemine? Põhjus on ...
Ei ole ilmselt teemat, millel oleks ainult üks vaatenurk. Nii võib ka nägemise ja kuulmise üle mõtteid vahetada ja vahel tunduvad olevat õigemad ühed mõtted, mõnikord teised. Mina, kes ma alati olen eelistanud jalgsi käia, olen ometi viimasel aastal sunnitud kasutama ühistransporti. Selles pole midagi ebatavalist, ent ometi olen sellest sügavalt häiritud. Jah, on üks valik – teha nägu, et silmad ei näe ja kõrvad ei kuule. Milles siis asi? Nimelt jääb minu bussisõit ...
Küsimusele, millise sündmusega kirjutas aasta algus end ajalukku, saab olla vaid üks vastus: Euroopat taas vapustanud terrorismilainega. Pariisis toimuv tõi meelde ja pani paralleele tõmbama 2011. aasta katastroofiga New Yorgis, kus maailma kaubanduskeskuse kaksiktornide õhkimine islamiäärmuslaste poolt pani kasutama retoorikat: maailm enne ja pärast 11. septembrit. Sellest ajast on läänemaailm olnud alarmeeritud. Tunnistan, et Prantsusmaal toimunu traagika häälestas mind ...
Möödunud jõuluaeg oli nagu ikka imede aeg. Tuli välja, et ka meie, kes oleme kurjad, leiame mõnikord aega lähedaste jaoks ja oskame neile anda häid ande. Kirikud olid rahvast täis ning räägiti muudkui armastusest ja headusest. Saime hetkeks tunda, mida tähendaks elada rahulikul ja stabiilsel ajal, mil ühiskonnaelu reeglid on kindlalt paigas. Kõik oli peaaegu samamoodi nagu alati: tuttavad piiblitekstid ja jõululaulud, kalmistutel küünalde süütamine, kuuse ehtimine, ...
Laupäeval helisesid kirikukellad, et meenutada vabadussõja lõppu 95 aastat tagasi. See oli oluline sündmus peaaegu sajand tagasi ja on jätkuvalt. Kui hetketi võib poliitilistest kemplemistest tüdinenult vahel tunduda, et meile läheb korda vaid igapäevaeluga toimetulek, siis läinud jõulud oli taas tunnistus, et meie ajalugu ja tulevik on jätkuvalt olulised. Tuleviku sünonüümina võiks siin kontekstis kasutada ka sõna «vabadus». Aastaid viidi jõululaupäeval Julius Kuperjanovi ...