Unistada on tore ja kevaditi eriti, kui unistused muutuvad kuidagi reaalsemaks. Käin ikka õhtuti lillepeenra juurest läbi ja uurin, missugune taim elumärki annab. Vahel võib öelda, nagu praost Jüri Vallsalu hiljutisel sinodil, et «pole kõige halvemini läinud». Mõnel aastal tuleb tõdeda, et talvekülmaga on osa taimi kadunud. Nii see kokkuvõtete tegemine kevaditi käib. Ka kirikus, kus iga nädal on sinod või kaks. Kui neljapäeval Viru praostkonna sinodil töörühmas arutasime, ...
Sunnitud nädalaid leppima vaid sotsiaalmeediasse riputatud kevade-ilu-piltidega, sain nädalavahetusel minagi linnatolmu jalgelt, et oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda kevade edusammudest. «... võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!» (2Ms 3:5), häälestusin tahtmatult religioossele lainele, kui Võrumaal Kütioru kõrgelt pervelt sinilillekarva nõlvadele alla vaatasin. Justkui oleksin tühja haua ees inglilt elusõnumit saamas. Surma ei ole enam, kulust tärkab ...
Vaikse laupäeva hommikul naasis mu paljunäinud ema töölt erakorralise meditsiini osakonnast ja lausus nördinult: «Hullumeelsus! Jäi mulje, et püüti võimalikult paljusid risti lüüa!» Meenus, et kui teenisin Rõuge kogudust ja suurel reedel Ruusmäe abikirikusse sõites turismitaludest möödusin, tõsteti seal nii mõnelgi korral alkohoolsete jookide kaste maha, ümber seltskond ülemeelikuid riigipüha tähistajaid. Protestantlikus kultuuriruumis on suur reede ikka vaba olnud, aga ...
... ja võta homne ajaleht kaasa. Tore ütlemine, mis meenub siis, kui midagi segi läheb. Ikka tuleb ette. Kõigil. Vanadusega juhtub seda sagedamini, intellektuaalsed võimed taandarenevad. Tulevad mäluhäired ja võib muutuda tundeelu, tahteelu, tajumine, mõtlemine, instinktid. Nii selgitatakse toimuvat protsessi ja arst kinnitab diagnoosi dementsus. Haiguse algstaadiumis teeb armastatud vanem näiteks tempe, mida võiks kvalifitseerida pisihuligaansuseks. Haigus aga süveneb ...
Möödunud nädal alustas uue kuu, mis viib kevadesse. Paastukuu, mis innustab meelekindlusele. Kui luteri kirikus jäetakse ristiinimesele vabadus paastu mõiste individuaalseks tõlgendamiseks, siis loodus ise häälestab kirikukalendrit järgima. Lumevaiba alt vabanev hall maa ja puhkemiskäsu ootel pungad raagus puudel mõjuvad meeleparandusele kutsuvalt. Keha nõuab puhastuskuuri, et vabastada organism kogunenud jääkainetest. Vitamiinivarude vähenemisest võivad ka läbi talve ...
Kui palju on meil neid, kes peavad paastuajal ranget toidupaastu? Kardan, et mitte eriti palju. Ranged paastujad ei söö paastuajal ka mune. Aga näiteks Valamo kloostris ei söödagi liha kogu aasta läbi. Seal on see-eest väga maitsvad taimetoidud, ja ka kala – paastutoitu – süüakse kogu aeg. 40 päeva taimetoidul värskendab organismi. Võib arvata, et paastumine pole kerge. Ütles ju Jeesuski paastujale: õlita oma juukseid ja ole rõõmsa näoga, nii et keegi ei näe, et sa paastud. ...
Möödunud nädala peateema rahvusvahelises kristlikus meedias oli paavst Franciscuse viis päeva kestnud visiit Mehhikosse. Telepildis meenutas see lausa meie laulvat revolutsiooni. Maailma rahvaarvult teise katoliikliku riigi rahvas oli juubeldav ja elevil. Sadade tuhandete osavõtjatega vabaõhumissad tõid meelde meie laulupeod ning teede ääres paavsti möödasõitu ootavad rahvamassid Balti keti. Ent visiidi meediakajastuses ei domineerinud sugugi soe vastuvõtt ega paavstile ...
Usundiõpetust õpetades tegin noortele ülesandeks lugeda Koguja raamatut. Rühmatöös arutleti, mis mõtlema pani. Öeldi erinevat, aga lõpuks jäi kõlama nõuanne noorele: «Rõõmusta, noor mees, noores eas ja su süda tundku rõõmu su nooruspäevil! Käi oma südame teedel ja oma silmavaate järgi, aga tea, et Jumal viib sind kohtusse selle kõige pärast! Saada siis tusk ära oma südamest ja hoia paha eemal oma ihust, sest lapsepõlv ja noorus on kaduvad!» (Kg 11:9–10) Üllatusin, et just ...
Kuigi Urmas Pettiga jätsime hüvasti üle-eelmisel nädalal, ei ole me lakanud talle mõtlemast. Ta on üks neist, kes andis tõuke selle ringvaate sisuks. Aga mitte ainuke. Ka polnud ta ainus tuttav, keda kohtasin, kui käisin oma lähedasega haiglas surma tapmas, kui viidata Urmase viimasele tekstile Eesti Kirikus (EK nr 3, 20. jaan). Läinud neljapäeval, neli päeva pärast armastatud õpetaja matuseid, tähistati ülemaailmset vähi vastu võitlemise päeva. Enam kui sajas riigis ...
«Kohtumiseni ülestõusmises», oli kirjutatud Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1991. aastal alustanud kursuse leinalindile, mille koos pärjaga Urmase kirstu juurde tõime. Sõpra viimsele teekonnale saates põimisime oma järelhüüdu mõtte, mis ainsana ängistavas reaalsuses lohutust pakkus. Ja ikka oli raske. Leppida mõttega, et Urmast enam pole. Seda muhedat olemist, terast mõistust ja laia teadmisteringi, mis Urmasest Urmase tegi. Et on lahkunud õpinguaastatest lähedaseks saanud ...
Möödunud nädalal toimunust väärib esiletõstmist peapiiskop Urmas Viilma ja Inglismaa kiriku Rochesteri piiskopi James Langstaffi poolt vaimulike konverentsil alla kirjutatud ühise hea tahte avaldus. Tahaks loota, et koostöö elavnemine anglikaani kirikuga avaldab ärgastavat mõju ka EELK koguduste igapäevasele elule. Minu meelest oleks nimelt hädasti vaja, et meie kirikurahvas rohkem läbi käiks välismaa ja miks mitte ka üpris kaugete maade usukaaslastega. Vaid nii saame end ...
Laupäeval läbi Eestimaa hingematvate talvevaadete Virumaa suunas sõites eksisin teelt. Teadsin, et jõuan Väike-Maarjasse, aga üllatunult märkasin Järva-Jaani silti. Tõesti, ka ringiga saab kohale, eriti kui sihtmärgiks on Jumala teenimine, aga sellega päev ei lõppenud. Karget päikesepaistelist talveilma kostitas udu, mis muutis ka uude sihtpunkti liikumise sarnaseks hommikuse kogemusega: lumevalgust oli ehk isegi enam, kui südamesse mahtus, aga kas udust läbi jõudes ka ...
Vaid kaks sõna, ent kui mõõtmatu on nende taga olev tähendusväli. Selline mõte tekkis, kui nuputasin, millest kirjutada. Teemasid on palju, ent kas tahakski kõneks võtta naiste ahistamise välismaal või meie presidendi abielu. Esimene tekitab õudu ja teise puhul olen igati nõus piiskop Joel Luhametsa öelduga tänases lehenumbris. Hoopis lähedasem ja elulisem teema on käre pakane. Suurest kütmisest põhjustatud tulekahjud sundisid meelde tuletama, kas korstnapühkija sai ikka ...
Milline oli mööduv ja mida oodata uuelt, sellest kõneldi seltskonnas ja mõeldi omaette. Lootuses pidet leida külastati kirikut ja tunti huvi, mida arvavad juhid. President nimetas lahkuvat aastat logisevaks. Maailm, millega me harjunud oleme, läks paigast lahti, nimetas ta oma aastalõpukõnes, täpsustades: «Nägime meie põlvkonnale tundmatut põgenike ja pagulaste voolu Euroopasse ning nägime sõda nii Euroopas – Ukrainas – kui ka kaugemal, Süürias, kuid sellegi mõjud ulatusid ...
Ka pühade-eelsel nädalal polnud uudistest puudus. Poliitikaelu jätkus tavapärases rütmis ning paljusid eestlasigi haaras kaasa uue «Tähesõdade» filmi ekraanile jõudmine. Meedia tähelepanu köitis aga ka paavsti otsus Ema Teresa peatse pühakukskuulutamise kohta. Albaania päritolu roomakatoliku nunn Anjezë Gonxhe Bojaxhiu (1910–1997), kes on rohkem tuntud Ema Teresa nime all, oli tõenäoliselt üks XX sajandi kuulsamaid kristlasi. Ta pühendas oma elu vaeste eest hoolitsemisele ...