Millest ma unistan
Unistada on tore ja kevaditi eriti, kui unistused muutuvad kuidagi reaalsemaks. Käin ikka õhtuti lillepeenra juurest läbi ja uurin, missugune taim elumärki annab. Vahel võib öelda, nagu praost Jüri Vallsalu hiljutisel sinodil, et «pole kõige halvemini läinud». Mõnel aastal tuleb tõdeda, et talvekülmaga on osa taimi kadunud. Nii see kokkuvõtete tegemine kevaditi käib. Ka kirikus, kus iga nädal on sinod või kaks. Kui neljapäeval Viru praostkonna sinodil töörühmas arutasime, ...