Halgude kaminasse lisamine võib olla romantiline, teisele jälle ainuvõimalik viis, kuidas möödunud nädalal kohale jõudnud käreda külmaga toime tulla. Samas ei välista üks teist. Ka käredas külmas toa soojaks kütmine võib olla romantiline, kuigi on hädavajalik. Reaalsusel on tasandid ja nüansid. Eelmise nädala kultuurileht Sirp tegeles liitreaalsuse teemaga, keskendudes sellele, mida pakuvad meile helendavad ekraanid. Virtuaalsus on üks võimalustest, kuidas märgata, et on ...
Lõpule jõudval pühadeajal saime taas veidi igapäevatööst hinge tõmmata ja pikemalt lähedastega koos olla. Paljud kristlased kasutasid ka võimalust tavalisest rohkem jumalateenistustel osaleda ning vaimulikele asjadele mõelda. Ent kirikus käib jõulude ajal rohkesti neidki inimesi, kes usu vastu erilist huvi ei tunne. Ka ilmalik ajakirjandus tavatseb vaimulikega ühendust võtta, et nad pühade tähendusest räägiksid. Kuidas aga kristlikust jõulusõnumist kirikukaugetele ...
Pooleteise nädala eest jõudis üldsuseni uudis, et avastati vanim Eestis olev ikoon, Tallinna Nikolai kirikus asuv 15. sajandi Novgorodist pärinev pühapilt. Kuidas pühapilt Moskva relvameistriteni jõudis ja ülevärvituna 1686 valminud ikonostaasi sai, jääb siiski teadmata. Tänu uuringutele sai kunstnik Nikolai Kormašovi (1929–2012) kahtlus kinnitust. Ees seisab suur töö: pealmise maalikihi eemaldamine ja kandmine uuele tahvlile, et säilitada mõlemad taiesed. Minu eelmise ...
Pimedas toas süüdatud küünal põleb heledama leegiga kui see, mis läidetud päevavalgel. Seetõttu tajume siin põhjalas jõuluootust eriti jõuliselt: olles muserdatud päevavalguse nappusest ja D-vitamiini puudusest, ootame saabuvatelt pühadelt valguse sissemurret pimedusse. Just selle tõttu, et käes on advendiaeg ja iidse kombe jätkuks välja kuulutatud jõulurahu, mõjuvad uudised maailmast eriti masendavalt. Teade Nigeeriast toob Aafrika valuliselt lähedale. Siis kui süütasime ...
Peapiiskop Urmas Viilma pühendas olulise osa tänavusest advendikõnest kiriku ühiskondliku rolli problemaatikale. See teema on eriti esile tõusnud pärast seda, kui Kersti Kaljulaid ei pidanud presidendi ametisse astudes vajalikuks EELK poolt tänujumalateenistuse korraldamist. Ent ometi ei määra usu ja kiriku rolli ühiskonnas ainult riigi- ja kirikujuhtide tahe. Ehk veelgi olulisem on see, millised hoiakud on levinud rahva seas. Viimaste nädalate ajakirjanduslik poleemika on ...
Tartu Raekoja platsile on «kasvanud» taas romantiline jõulueelne kiigemets ja pühapäeval, 1. advendi pärastlõunal süttisid kaunistused jõulupuul ja raekojal. Esimese advendiküünla süütasid Tartu praostkonna praost Ants Tooming ja linnapea Urmas Klaas. Kuigi tuul nõudis hoolt leegi hoidmisel, tuldi sellega toime. Ei tea, kuidas tuulega mujal Eestis hakkama saadi, aga küllap leidis sarnane advendialguse üritus aset väga paljudes Eestimaa paikades. Siseneme jõuluootuse aega, ...
Üks kaunimaid kohti Eestis on Taevaskoja ürgorg. Peaaegu 70 aastat tagasi tuldi mõttele paisutada Ahja jõgi ja ehitada jõele tamm. See tundus olevat elektri tootmiseks sobivaim lahendus. Jõevee tõstmisega hävitati meie kauneimaks peetud Saesaare kärestik, muutus jõe biokeemiline režiim, veetaimestik ja kalastik. Kui suvel paisjärvele veelaevaga Lonny sõitma minna, võib tänini vee all näha kände. Et tagada lõhelistele kudemis- ja elupaik, leiti kaks aastat tagasi, et tamm ...
Ka need, kes poliitikast suuremalt ei huvitu, leidsid eelmisel nädalal selleks indu. Olnuks ka raske ignoreerida meediaruumi ummistavaid sõnumeid. Kusjuures põnevaid arenguid pakkus nii sise- kui ka välispoliitika. Uudis Uuest Maailmast jahmatas, sest Donald Trumpile ei söandanud just paljud presidendivalimistel võitu ennustada. Seni poliitikas tundmatu äritegelase käitumine ja ütlemised tundusid vaatlejatele liiga reljeefsed. Nüüd, mil valik tehtud, saab vaid oodata, ...
Hingedepäeval küünalt süüdates usuvad tänapäeval vast vaid vähesed, et esivanemate hinged meid tõepoolest külastavad ja nende vastu peab kena olema. Küllap on see päev oluline pigem elavatele, et lahkunud lähedasi inimesi ning ühtlasi igavese elu lootust meenutada. Mis mõte on aga tänapäeval nii populaarsel ajalooliste tähtpäevade tähistamisel? Jääb mulje, et sageli tahetakse lihtsalt oma organisatsioonile avalikku tähelepanu võita ning traditsioonidele ja auväärsele ...
Möödunud nädalal oli võimalus liikuda Pärnust Võrumaale Vastseliina ja Oravale. Kui mereäärses piirkonnas olid põhiliseks jututeemaks karged idatuuled, mis on madala veetaseme kaasa toonud ja kalurite sõnul ka kala Pärnu lahest viinud, siis Võrumaal Oraval pärast jumalateenistust valutasid kirikulised südant valdade ühinemise pärast. Vaidlused pole midagi uut. Pikk sõit andis lisaks võimaluse «Keelesaate» vahendusel teha ajalooline mõtteretk ühte 200 aasta tagusesse ...
Suhtlusmeediat, uudisteportaale ja n-ö turgu täidab kõmu eelmise presidendi turismitalu rajamiseks antud toetusest ja laused «Minul puuduvad oskused ja kogemused turismiettevõtlusega tegelemiseks. Seda ütlesin ka EASile, mispeale esitati mulle tagasimaksenõue, mille ma tasusin», mis ei kõla targa inimese selgitusena. Aga elu läheb edasi. Laupäeval oli rahvusvaheline valge kepi päev ja hõimupäev. Pimedate liidu toetajaliikmena püüan jälgida, mida enamasti elurõõmsate, ent ...
Tänamise teemat pole võimalik ületähtsustada. Lapsevanemana tean, millist järjepidevust nõuab aitäh-sõna meeldetuletamine. Et see tuleks õigel ajal ja südamest, mitte käsu sunnil. Kirikuaastas on püha, mis tuletab ristirahvale meelde kohustust tänada. Tänada Loojat salve jõudnu eest. Mitte üksnes kapsaste-kaalikate, vaid kõige-kõige eest. Siin ilmas pole miski endastmõistetav ja vaid sellele, kes külvab, saab osaks loota lõikust, sellest kõneldi lõikustänupüha eel, 8. ...
Eesti Rahva Muuseumi suurejoonelised avamispidustused andsid näiliselt tunnistust sellest, et eestlaste rahvustunne ja oma rahvuskultuuri säilitamise soov on tugevad. Ent tegelikkus pole alati nii kena, kui fassaadi järgi tunduda võib. Nädala alguses ilmus näiteks ERRi portaalis intervjuu silmapaistva noorteadlase Margus Niitsooga, kes kinnitas, et tal polevat usku rahvusriigi kontseptsiooni ega eestikeelse teaduskeele tulevikku. Vastupidi – inimkonna kui terviku hüve ...
Päikeserikkad sügispäevad said endale eelmisel nädalal ka vormilise legitiimsuse, sest algas astronoomiline sügis. Selles sügises märkan enam jõulisi värve ja teisalt selget kirkust. Seda nii looduses, ühiskonnas kui ka inimestes. Justkui suur Maaler oleks unustanud pooltoonid ja harmoonilised üleminekud. Pooltooniks on raske pidada uudist, et Hiina edelaosa mägises piirkonnas pandi üles maailma suurim raadioteleskoop, et otsida maavälist elu, või et NASA uuendas pärast ...
Kui küsida, mida ma õhtuti teen, siis viimasel paaril nädalal kõlab vastuseks, et käin jalutamas. On ju olnud suurepärased ilmad ja oleks lausa patt kogu päeva toas istuda. Pika päeva tööl ja õhtul kodus. Mitu korda on olnud käimisel kindel siht – Raadi park ja seal üheksa päeva pärast pidulikult avatav Eesti Rahva Muuseum. Mingi vägi on sellel paigal küljes, et ühest korrast ei saanud küllalt. Nii oleme perega jalutades lähenenud talle eri külgedest. Ühtpidi on selles ...