Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Toimetaja ringvaade »

Võrdsed, ent erinevad

Võrdsuse teema on ühiskonnas päevakorral olnud juba mõnda aega. Eredana jäi kindlasti paljudele meelde EELKs naiste ordinatsiooni 50. aastapäeva pidulik tähistamine. Minule meenub aga hoopis kauge aeg – Krimmi sõda ja „daam lambiga“ ehk Florence Nightingale (1820–1910), tänapäevase õenduse rajaja. Ta pälvis esimese naisena Teeneteordeni, mille 1902. aastal asutas Inglise kuningas Edward II. Naised on aastasadu meeste kõrval mitmetel elualadel tegevad olnud. Mõelgem või ...

Jõustamine ja võimestamine

Mida enam puudel lehed värvi omandavad, seda rohkem toob avalik ruum meieni valimisreklaami. Vähem kui kuu aja pärast on kohalike omavalitsuste valimised. Lisaks valimistele on viimasel nädalal nii eesti kui ka teiste maailma riikide elanike tähelepanu endal hoidnud 14. septembril alanud Venemaa ja Valgevene sõjaline suurõppus Zapad. Kosutav oli kuulda laupäeva keskpäeval Vikerraadio vestlussaadet Kaitseliidu juhatajaga kindralmajor Meelis Kiiliga. Ta kõneles Zapadi taustal ...

Väikerahva haavatavus

Pea iga nädal toob mõnest maailma nurgast ärevust tekitavaid uudiseid. Jätkuvad ju sõjad Lähis-Idas ning endiselt on aktuaalne Põhja-Koreast lähtuv oht. Septembri alguses on aga avalikkuse tähelepanu fookusesse tõusnud Myanmaris ehk Birmas toimuv. Kahe aasta eest, kui sealsed valimised võitis mäekõrguselt Nobeli rahupreemia laureaadi Aung San Suu Kyi juhitud demokraatlik opositsioon, valitsesid maailma meedias optimistlikud meeleolud. Arvati, et sõjaväelise diktatuuri ajal ...

Mõelda kaasa, mida tulevikult oodata

2007. aastal asutati president Toomas Hendrik Ilvese otsusega sihtasutus Eesti Koostöö Kogu, valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mis korraldab Eesti pikaajalist arengut mõjutavate teemade seiret ning töötab selle põhjal huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi, öeldakse sihtasutuse tutvustuseks. Sel aastal käivitas Eesti Koostöö Kogu uue projekti „Uue eakuse visioon“, millega püütakse luua tervikpilti, kuhu soovitakse liikuda ...

Ei rööprähklemisele!

Üks asi meie muutlikus maailmas on kindel – 1. septembril algab kool. Selle mõttega tervitas algava õppeaasta eel sügisfoorumile kogunenud Tartu koolide õpetajaid Tartu linnapea Urmas Klaas. Ajal,  mil enamik kooliperest võttis koolivaheajast viimast hõlpu, koondusid õpetajad, et oma mõtted ja meeled nn uueks aastaks õigele lainele häälestada. Tuge selleks pakkus sügisfoorum inspireerivate ettekannetega oma ala tunnustatud tegijatelt. Pange oma aine luulesse, kõlas Jaan Aru ...

Meenutamise tähendus

Viimaste nädalate sündmused on pakkunud rohkesti mõtteainet, miks mõne ajaloosündmuse meenutamine ei pälvi erilist tähelepanu, teised aga kütavad üles ootamatult palju kirgi. Eelmisel pühapäeval tähistasime näiteks taasiseseisvumispäeva. Kuigi meenutatakse üht meie lähiajaloo pöördelisemat sündmust, pole 20. august paljude eestlaste jaoks kuigi oluline püha. Tõsi, vabaõhukontserte ja muid taasiseseisvumispäevale pühendatud üritusi korraldatakse sel päeval praegu varasemast ...

Elamine on suur kunst

Tänavune suvi on toonud mitu märkimisväärset kohtumist. Tegelikult juhtub meeldivaid ja meeldejäävaid kohtumisi sageli, aga need on teistest kindlasti erilisemad. Kas või selle poolest, et vestluskaaslased on elanud väga pika elu ja vaatamata elus ette tulnud kurbadele hetkedele või suisa tragöödiale säilitanud rõõmsa meele ja huvi elu vastu. On päris suur kunst mitte masendusse langeda ja tumedasse minevikku kinni jääda ning loobuda süüdlaste otsimisest. Avastasin just, et ...

Säravat taasärkamist ammutades

Eesti Kiriku traditsiooniline kollektiivne puhkus juulis on läbi. Tänu puhkuse toimumise ajalisele järjepidevusele tean öelda, et viimase kolme aasta kesksuvine aeg on olnud vihmane. Päikest sügis- ja talvehallusesse ihkaval põhjamaalasel on võimalus vihmase ilma eest põgeneda ja soojemaid radu maailma eri paigus otsida. Ent saab ka rännata enda sisemusse ja ususügavustest soojust ning jõudu andvat säravat taasärkamist ammutada. Sellise kogemuse pakkusid Läänemaal Altmõisa ...

Traditsioone järgides

Eesti kuulub maade hulka, kus põlvkondadevaheline kultuuriline järjepidevus on olnud habras. Lisaks viimase aastasaja poliitilistele vapustustele on selle taga küllap ka meie kõrgkultuuri noorus ning kiriku ja teiste minevikupärandit alal hoidvate institutsioonide vähene mõjuvõim ühiskonnas. Seetõttu pole paljudel meie kommetel ja „traditsioonidel“ tegelikult kuigi pikka ajalugu. Heaks näiteks on äsjased koolilõpetamised. Veel paari sugupõlve eest oli noorte täisikka ...

Sädeleva südamega

Päev on meie laiuskraadil praegu umbes 18 tundi pikk. On valguse võidukäik ja pööripäev. Kuhu poole pöördume? Kas pöördume ära või poole, minekule või tulekule, ringi või suunas? Või püsime paigal? On koolide lõpetamise aeg. Oh seda sillerdavat rõõmu! Lõpule järgneb uus algus. Elukool kestab, kuni antakse päevi. Hea, kui märkame. Teadlik olemine on suur väärtus. Kuhu poole pöördub maailm? Uudised on mitmekesised: Euroopa Parlament otsustas anda „Teeme ära!“ algatusele ...

Kohtume kindlasti, armastuses

Käimas on aeg, mis kutsub inimesi vaimulikele laulupäevadele, aga ka kalmistupüha pidama. Lapsepõlves oli see üks lõpmata tore päev, kui paljud sugulased koos perega pikast vahemaast hoolimata Otepää surnuaiale kogunesid. Püha paik oli rahvast täis ja kaubaautolt surnuaia ees pakuti müügiks head-paremat: kommi, limonaadi ja jäätist. Ju muudki, aga eks kosutav magus suutäis oli palaval päeval minev kaup. Möödunud on aastakümned, paljugi on muutunud, ent oluliseks ...

Sinimustvalgest nelipüha vaimus

Taevaste korralduste tahtel langes tänavu Eesti lipu päev I nelipühale. Kui kaks-ühes-pakettidest küllastunud kodanikuna tundsingi alul alateadlikku vastumeelsust kahte olulist tähtpäeva ühendada, siis päeva kulgedes võttis maad äratundmine, et just nõnda, nelipüha vaimus ongi õige rahvusküsimustele läheneda. Seda vaimustust, mida kogesid esimesed kristlased Püha Vaimu väljavalamisel, said tunda ka eestlastest haritlased oma rahvusvärvidele Jumalalt hoidmist paludes. Pole ...

Mitmepalgeline juubelikongress

Saja aasta tagusel kirikukongressil oli põhirõhk kirikuelu probleemide avameelsel arutamisel ja tulevikku suunatud otsuste tegemisel. Nüüdne juubelikongress oli pigem EELK töötegijate kokkutulek, millega ühtlasi loodeti võita laiema avalikkuse tähelepanu kirikule ja kiriku poolt edastatavale sõnumile. Kongressi avalikel üritustel jäigi kõlama kiriku soov ühiskonnaelus rohkem kaasa rääkida. See tuleb selgelt välja nii peapiiskop Urmas Viilma jutlusest laupäevasel pidulikul ...

Ühine ja kindel alus

Laman keset Liivi lahte asetseval pisikesel saarel, tundes, et maapind kõigub. Ankurdan pilgu aknast paistva Ruhnu vana puukiriku tornile. Eksisin. Saar on paigal. Kirik on paigal. Minu sees lainetab meri. Nii võib juhtuda, kui jõuad lõpuks kindlale maale pärast viiepäevast merereisi. Nii võib juhtuda ka siis, kui elus pole kindlat alust; vundamenti, mis kannab. Laineid, mis meie elu kõigutavad, on rohkem, kui igatseme. Naastes internetivabast keskkonnast, küsid igaks ...

Minu mamma

Millegipärast meenusid emale mõeldes lastelaulu sõnad „kollased juuksed, lühike kleidike“, kuigi neil poleks emaga nagu mingisugust seost. Ema paksud tumedad juuksed kadusid nädalaga, kui ta paari aasta eest haiglas ravil oli. Nüüd on tal pisut heledaid juukseid ja kleidike, mis talle selga panna, on tõesti väike. Võrdlus võilillega tuleb aga enam ilmsiks tema olemuses – nii tema rõõmsameelsuses kui visaduses. Igal pühapäeval kuulub minu päevaplaani ema külastamine ja alati ...