Suvel on teelistele avatud 448 pühakoda, saab teada „Teeliste kirikute“ teatmikust. Ikka leian ma kaunil kodumaal mõne paiga, muuseumi või objekti, mida varem näinud pole. Aga teatmikku sirvides on mul hoopis muu mõte. Kellegi jaoks tähendab see vabatahtlikku tööd – jätta oma toimetused kõrvale, et teeline saaks põigata pühakoja jahedasse varju. Sageli on aastasadu vana kirik paikkonna ainus vaatamisväärsus ja teeline võtab aega süveneda, mõnikord ka palvetada. Tegelikult ...

Eestlastena oleme maalt pärit rahvas. Pea iga suguvõsa suulises pärimuses on lugu või paar, kuidas ettevõtlik esiisa, harvemini esiema, maalt linna paremat elu läks otsima. Vanemad tegid endast oleneva, et vähemalt üks lastest saaks külakooliteed linnas jätkata. Vaimuvalgus ja koolitarkus – need usuti edu pandina sillutavat teed paremasse homsesse. Tammsaare on kirjandusklassikaks kirjutanud selle higi ja vaeva, mis eesmärgi saavutamise nimel ohvriks toodi. Kui oma lapsele ...

Iiri Vabariigis 25. mail toimunud referendumi tulemusel tühistati 1983. aastast pärinev abordi keelamist sätestanud põhiseaduse täiendus. Poolt oli 66,4% ja vastu 33,6% hääletanuist. Toimunu väärib mitmel põhjusel ka meie tähelepanu. Ühelt poolt on abort usuorganisatsioonide jaoks oluline teema. Roomakatoliku kirik ja paljud teisedki nõuavad selle keelustamist, viidates vajadusele kaitsta sündimata laste elusid. Ka Eesti Kirikute Nõukogu on väljendanud oma taunivat ...

Möödunud reede kaunil kevadõhtul oli soovijail võimalus osa võtta kirikute ööst, mis toimus juba seitsmendat korda. Uksed avas üle Eesti 53 eri konfessioonide pühakoda. Neist 21 kuulusid luteri kirikule. Kõige enam osales üritusel Viljandi praostkonna kogudusi. Avatud olid Viljandi Jaani, Viljandi Pauluse, Kõpu, Suure-Jaani ja Tarvastu kirik. 2005. aastal katoliku kirikust Austrias alguse saanud traditsioon kogub järjest enam populaarsust. Liitunud on kirikud Saksamaalt, ...

Väljas on suviselt soe ja oktoober tundub olevat mägede taga, aga siiski registreerisin end paari nädala eest lauluraamatu ja kirikumuusikute konverentsile. Möödunud nädalal aga pöördus mu poole murelik, samas väga innustunud lauluraamatukomisjoni sekretär Eerik Jõks. Millest siis niisugune vastuolu? Keegi meist ei kujuta ristiusku ette kirikulauluta. Kas aga kirikulaul on enesestmõistetav või vajab see ristirahva ühist hoolt ja tähelepanu? Mitte ainult muusikute, vaid kogu ...

Kuigi hiljutise kampaania käigus saavutas hunt siili ees edu, pälvides rahvuslooma tiitli, on siil jätkuvalt see loomake, kellega kohtumist (erinevalt hundist!) iga inimene ootab. Rahumeelne, varjulise eluviisiga putuktoiduline, kes saab ennast kaitsta looduse poolt antud okaskasukaga. Ise ei ründa, aga vajadusel on võimeline ennast kaitsma – see siili olemus imponeeris ristima kaitsejõudude sõjalise õppuse Siiliks. Väike Eesti riik ei soovi rünnata, aga kui vaja, on valmis ...

Küllap on mõnigi meist kokku puutunud inimestega, kes peaaegu vahetpidamata Jumalale viitavad ja Piiblit tsiteerivad. Kui nood seejuures oma olemise ja tegudega hea mulje jätavad, on kõik hästi. Kui aga tundub, et vagaduse kattevarjus püütakse omakasu taga ajada või näiteks poliitilist profiiti lõigata, ei jäta see usuinimestest just kuigi head muljet. Just viimases süüdistatakse Saksamaa liidumaa Baieri peaministrit Markus Söderit, kes andis korralduse, et alates 1. ...

Seljataga on pikk nädalavahetus, lastel koolivaheaeg. Kevad hiilib nüüd juba suurte sammudega. Kui vahtrad õitsema hakkavad, siis on ta lõplikult käes. Ja esimesed vahtraõied on Tartus avanenud. Rändlinnuparved on viimase nädala jooksul lakkamatult oma lendu seadnud ja märku andnud, et muutused on õhus. Seda ka ühiskondlikul tasandil. Tartu ülikool sai uue rektori. Kaks uut ministrit on ametisse astumas. On tore, et nende seas on ka Eesti Kirikus aastaid kolumnistina ...

Juba Piiblis öeldakse, et inimese elu ei pea mitte kerge olema. Palju kõneldakse tänapäeval perevägivallast, koolikiusamisest, mitmesugustest sõltuvustest. Selle aasta ohtrate tähtpäevade ja viimase aja suundumuste valguses on mul tekkinud küsimus, missuguseid üle- või läbielamisi on pidanud elus kogema üks või teine meie kultuurielus oluline inimene. Märtsis peeti Koerus kultuuriloopäeva, mis oli pühendatud kunstnik Eduard Viiraltile (1898–1954), kes vabatahtlikult oli ...

Iga kevad tuleb teisiti ja on helge oma kordumatuses. Nädalavahetusel, mil saime nautida lausa suvele kohast soojust, võtsid paljud, mina ka, ette retke Peipsi randa, kus Nina küla õigeusukiriku kõrvale on kuhjunud meetrite kõrgused lumemäed. Oli meeli ülendav turnida sel looduse poolt ajutiseks imetlemiseks loodud mäestikul, tunda lume jahedust ja kuulda jääkristallide imetabast muusikat. Ja vaadata, kuidas taevalaotusse joonistavad oma lennukolmnurki kevadesse naasvad ...

Ristiusku on läbi aegade iseloomustanud kirevus ja killustatus. Ühelt poolt lahutavad kristlasi konfessioonidevahelised piirid, teisalt kultuurilised erinevused ja poliitilised eriarvamused. Ühendab aga suure nädala ja ülestõusmispühade tähistamine.Kujukalt väljendub ühtsus näiteks eri kirikupeade pühadeläkitustes. Näiteks EELK peapiiskopi Urmas Viilma ülestõusmispühade karjasekirja sõnum Jumala armastusest ja igavese elu lootusest kõnetas küllap ka teiste kirikute ...

On äraütlemata tore märgata taas veevoolu Emajõel, esimesi lumekuppe Tartu botaanikaaias ja pilk taeva poole kõndides imestada, mis neil hakkidel ometi on, et nii kõva lärmi teevad. Ka Venemaa presidendivalimised, kestev paastuaeg, kohati jäine tuul ja hetkeks maad kattev lumevaip ei veena vastupidises – tõepoolest, viimaks on kevad jõudnud. Nagu loodus pakatab taasärkamislootuses, igatsedes soojust, valgust ja eluõigust, nii sirutub ka hing aina enam ülestõusmispühade ...

Kes või mis on hämmelgas, hämblane, hämbrik, hämmalane? Tegu on Tegenaria domestica’ga ehk hariliku majaämblikuga. Keeleteadlase Johann Voldemar Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatust leiab hulganisti sõnu, mis on tänapäeval tundmatud. Näiteks kirgukene ja kirgulane. Selgitusest leiab, et tegu on kirikukese ja kirikulisega. Huvitavat uurimist pakub see paks, kirjastuse Valgus 1973. aastal välja antud raamat küll. Tiitellehelt võib lugeda, et see on neljas trükk (muutmata ...

Juba mihklipäeval vastu võetud otsuse kohaselt veetsin küünlakuise koolivaheaja perega puhkusereisil. Jah, eks see omajagu jahmatav oli ja nii mõnigi tutvusringkonnas lõi käsi kokku, et kas tõesti lähete vabariigi aastapäevaks Eestist ära. Oli endalgi imelik tunne sinimustvalgesse ehitud kodumaalt sajandi sündmuse ajaks lahkuda. Tagantjärele saab ent kinnitada, et seda tähtsat päeva on võimalik tähistada ka kodumaalt eemal. Mitte et seda kellelegi ekstra soovitaks, aga ...

Eesti valmistub 100. sünnipäevaks. Olin nädala alguses tunnistajaks, kuidas karges lumises talvehommikus sätiti sinimustvalgeid kaunistusi Tartu raekojale, lisaks on raekoja ees kuus lipumasti rahvuslippudega. Küllap mõeldakse ka kodudes, kuidas oleks kõige väärikam tähtpäeva meeles pidada, ja tehakse selleks ettevalmistusi. On veel aega täiendada sümboolika varusid ja vaikselt mõtiskleda oma südames, mida see kõik minu jaoks tähendab. Terve aasta, eriti käesolev kuu ja ...