Ühelt poolt on suvi koguduseelus vaikne aeg. Ehkki jumalateenistusi peetakse nagu tavaliselt, on see aastaaeg nii mõneski koguduses üsna üritustevaene. Paljud kiriku töötegijadki on puhkusel. Teisal on suvi aga hoopis üpris sündmusrikas. Eriti tasub mainida õige paljudes kohtades toimuvaid kirikukontserte. Muu hulgas on sel suvel juba mitmes Eesti pühakojas olnud heategevuskontserdid Türi koolipoisi Rasmus Juhansoni taastusravi toetuseks. Peale selle on suvekuud sobilikud ...

Möödunud nädalal oli Tartu kõigi sündmuste keskpunkt. Laulupeotuli tuuritas Lõuna-Eestis ja jõudis laupäeval Tartu laulupeo päevaks linna. Tuli peatus ka Kooli tänaval Mart Saare mälestusmärgi juures. Helilooja elas Tartus pärast Peterburi konservatooriumi lõpetamist. Nädal algas esmaspäeva õhtul Tartu Maarja laulupeokirikus kontserdiga „Kreegiga ja Kreegist“, kus väga noor kollektiiv, vaid kuuepäevane Tartu Maarja kammerorkester, ja Tartu Maarja kirikukoor, mis loeb oma ...

Kontserdid on tasuta! Oodatud on annetused orelite heaks. 26.6. kl 19 Illuka kirik. Kira Lankinen (Rootsi). 27.6. kl 19 Tartu Pauluse kirik. Sanna Räsänen (Taani), Martin von Bahr (Rootsi, oboe). 27.6. kl 19 Räpina kirik. Kadri Ploompuu, Oksana Sinkova, flööt. 28.6. kl 19 Torma kirik. Sanna Räsänen (Taani), Martin von Bahr (Rootsi, oboe). 28.6. kl 19 Mustvee kirik. Oreliduo Irina Lampen ja Jaana Jokimies (Soome). 29.6. kl 19 Kodavere kirik. Elke Unt. 29.6. kl 19 ...

Vello Salolt pärineb mõte, mis viimastel nädalatel peotule rännakut jälgides meelde tuli: esimene laulupidu oli sajaprotsendiliselt kristlik ettevõtmine. Oma väite põhjenduseks tuletas Salo meelde, et suur osa lauljatest olid toona ju köstrid-kooliõpetajad ja puhkpilliorkestrid olid vennastekoguduse omad. Tule tulemine ehk laulu- ja tantsupeo tuleteekond on ettevõtmine, mille käigus tuuakse peotuli esimese laulupeo hällist Tartust Tallinna. Teekond on jälgitav veebilehel ...

Juuni algus on alati paljulubav – loodus on pidurüüs, päike käib kõrgelt ja päev on pikk ning lipuvarrastesse pannakse lehvima sinimustvalged lipud. Ei saa öelda, et nii on see olnud juba 135 aastat, sest pikka aega tuli seda kolmevärvilist lippu kui kõige kallimat reliikviat võõra võimu ja pahatahtlike inimeste eest varjul hoida. Aga eks selgi ajal mõeldi ja lauldigi ehk salajas pea sama vana laulu sõnu „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga ...“ (1897). Kui ...

Kristlike väärtuste teema on viimasel ajal avalikkuses üha suuremat tähelepanu pälvinud. Kahtlemata on see suuresti peapiiskop Urmas Viilma teene. Eriti suurt vastukaja on seejuures saanud tema hinnangud erakondade valimislubadustele ja hiljuti sõlmitud koalitsioonileppele. Viimastel nädalatel on ilmalikus meedias ilmunud aga teistegi EELK vaimulike teemakohaseid sõnavõtte. Torkab silma, et sugugi mitte kõiges pole nad omavahel ega ka peapiiskopiga samal nõul. Kristlike ...

Eelmisel reedel ja laupäeval toimus heade mõtete linnas Tartu ülikooli usuteaduskonna ja Uurali föderaalülikooli arheograafiliste uuringute labori koostöös konverents „Vana usk Venemaal ja võõrsil: teadusuuringute hetkeküsimused“. Tegemist oli väga põneva üritusega, mis tõi kokku teadlased ja vana usu sugulasgruppide esindajad Venemaalt, Eestist, Leedust, Lätist ja teistest riikidest. Konverentsi ühe korraldaja, Tartu ülikooli kirikuloo vanemteaduri Irina Paerti sõnul oli ...

3. Ega me teagi täpselt, millised on põgeniku, eriti religioosse põgeniku soovitud tagajärjed Eestisse sattumise situatsioonile ja kas Eesti kristlased on nende tagajärgedega nõus. Reaalsete tagajärgede soovimatust tõestab Eestist lahkunud põgenike suur arv. On täiesti asjakohane, et kirikud vähemalt oma usklike abil sõnastavad nii kohalike soovitud kristlikud tagajärjed kui ka põgenike soovitud tagajärjed. Erisused võivad olla isegi sama religiooni esindajate hulgas. ...

Ei oska päriselt ette kujutada, missugune nägi Tartu välja nelisada või kakssada aastat tagasi. Aga arvan, et tubli annus vaimsust oli linnas juba siis, kui esimesed studioosused linnapilti ilmestasid. Veel enam siis, kui Toomele vana kiriku varemetesse raamatukogu rajati. Nädal tagasi koguneti just sinna meenutama meie üht suurkuju, kes paraku liiga vähe tähelepanu on pälvinud. Sel aastal, kui tähistame laulupeo 150. aastapäeva, tuleb meenutada ka esimese laulupeo, aga ka ...

Pärast vihmast laupäeva (ja enne tuulist esmaspäeva) tundus pühapäevane päikesesära ja kevadesoojusest puhkenud õiteilu emadepäevakingitusena kõigile Eesti emadele. Paljud kodud olid tähtpäeva rõhutamiseks kaunistatud ka rahvustrikolooriga ning mitmete siit ilmast lahkunud eluandjate kalmudele olid lähedased lugupidamise ja armastuse märgiks süüdanud mälestusküünla. Ka piiblisalmides, mis jubilate-pühapäeval pühakirjast valitud, oli nimetatud naise rolli emana. „Kui naine ...

Isiklikud vestlused ja sotsiaalmeedia jälgimine tekitavad üha rohkem nõutust. Ühiskondlikud vastuolud ja neid peegeldav päevapoliitiline võitlus on muutunud nii teravaks, et seda, mis Eesti inimesi ühendab, näib järjest vähem olevat. Enamgi veel, isegi pikka aega teineteist lähedaseks pidanud inimesed jäävad tihtilugu poliitiliste erimeelsuste tõttu võõraks. Kirikuinimesi puudutab see kahjuks samamoodi nagu kõiki teisigi. Juba päris palju näib olevat neid, kes end nii ...

Varajane kevad näitab oma kaunimat palet: vahtrad õitsevad ülevoolavalt ja paplite urvad on avanenud. Kirik elab ülestõusmispühadega alanud 50päevases rõõmuajas. Seljataga on „valge nädal“, mis sai oma nime sellest, et ülestõusmispühadel ristitutel oli vanas kirikus kombeks ristimisel selga antud vaimsele uuestisünnile viitavaid valgeid rõivaid kanda terve nädal. Tartus Eesti Kiriku toimetuse vastas on tänavakunstnik jätnud seinale kirja „Palun, täna on uus päev!“. See ...

Sellekevadistel sinoditel, vähemalt Tartu praostkonna sinodil, võrdles peapiiskop Urmas Viilma kahte aastat kirikuelus. Koguduste arv on üsna sama ja vaatamata liikmesannetajate arvu vähenemisele on EELK näol tegu jätkuvalt suurima organisatsiooniga riigis. Rõõmustav on, et viimase 30 aasta jooksul on taastatud 48 pühakoda ja varsti on meil rohkem kirikuid, kui oli 1939. aastal. „Meil on imeline aeg teha oma tööd,“ rõõmustas ülemkarjane. Et aeg on imeline, rõõmustasin suure ...

Ajal, mida iseloomustab äärmuslike vaadete esiletõus ning pinged erinevate sotsiaalsete gruppide ja rahvaste vahel, paistavad kristlased silma lepitajatena ja dialoogi edendajatena. See käib muidugi muu maailma, mitte niivõrd Eesti kohta. Üheks silmapaistvaks tähiseks kirikute endi vahelise üksteisemõistmise teel on näiteks olnud 1999. aastal Luterliku Maailmanõukogu ja Rooma-Katoliku Kiriku allkirjastatud ühisavaldus õigeksmõistuõpetusest. Hiljem on sellega liitunud või ...

Pea pool paastuajast on möödas. Jätkuvad valimisjärgsed koalitsiooni moodustamise konsultatsioonid Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa vahel. Punastest joontest on saanud tühjad südamed ning ühiskonnas seninägematult palju usaldamatust ja pingeid. Kõike seda justkui märkamata edeneb kevad – Emajõgi embab jõuliselt ülikoolilinna, sinililled otsivad päikest ja luigepaarid on tagasi. Varjusurmas olnud loodus ärkab ja liigub tärgates ühes meiega ...