Liina Raudvassar. FOTO: Erakogu Ajalehe Eesti Kirik 100. aastapäeva tähistamiseks asus toimetus mõtteid koondama juba aastapäevad tagasi. Et oluline verstapost saaks ajas markeeritud ning meeldejäävaga sisustatud, selleks tõi ideekorje hulgaliselt mõtteid. Nende teoks tegemine takerdus aga ebapopulaarse küsimuse taha, kust leida vahendid. Sihtasutuse eelarves neid polnud. Kaugel sellest – käesoleva tegevusaasta eelarve vastuvõtmist võiks iseloomustada kadalipust ...

Esmaspäeval oli Karl Ristikivi 111. sünniaastapäev. „Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe“, on Ristikivi kuulsad luuleread. Nägemine oli fookuses ka viimasel pühapäeval meie kogudustes, kus jutlustati pimedalt sündinu tervendamisime tõlgendamise üle. Tänapäeval on imede uskujaid märksa vähem kui üle 2000 aasta tagasi. Siiski võib oletada, et sündmused, mis ületavad meie tavateadvuse ja teadusliku seletuse piire, teevad inimesed tähelepanelikuks, ...

Andres Lehestik Vahel tuletab sõber Internet meelde kodus ees ootavaid töid – lillesibulad on vaja mulda panna. Sest Eesti Rahva Muuseum jagas üleskutset koguneda kolmapäeval, 20. septembril muuseumi juurde, et inimesed aitaksid mulda panna 12 000 nartsissisibulat. Sibulad oli muuseumile kinkinud lillekasvataja Kalle Nurm. Võimalik, et minulgi on kodus temalt ostetud lillesibulaid. Oleks tahtnud ilusa ettevõtmisega liituda, aga igapäevatöö kahjuks ei lubanud. ...

Issand on igaviku me südamesse asetanud. Need on helged, ajatud, puudutavad hetked, kui seda koged. Varjundeid ja võimalusi selles on tohutult ja aasta-aastalt märkad aina enam, et selleni jõudmiseks pole vaja midagi erilist teha või kuhugi spetsiaalselt minna. Kõik on olemas siinsamas ja praegu. Oma kodus, omal maal, oma riigis.Teisalt jälle ei takista ka minemine. Olgu selleks siis ränd palves või autosõit läbi iseseisvuse taastamise päeva tähistava Eestimaa: raadiost ...

Mäletan, et lapsepõlves meeldis mulle ikka papist toru keerutada, sest selle sees olnud klaasikillud moodustasid ikka uusi ja uusi mustreid. Nüüd uudiseid lugedes, olgu need seotud kodumaal või kaugemal toimuvaga, tekitavad need teatud sarnasust. Uudiseid on palju ja kommentaare nende kohta veel rohkem.Diskussioonis näljahädast ja kuumalainest kinnitab üks kommentaator, et planeeti ohustavad lollide lõputud hulgad, aga ka reaalsusest irdunud usuteadlased. Antagu mulle ...

Eesti Kiriku toimetuse nimel soovin tänada kõiki lahkeid annetajaid. Saan teatada, et 20. juuni seisuga on kampaania „Eesti Kirik 100 – anneta 100 eurot“ toonud kirikulehe kontole 12 700 eurot.  Meile on teinud oma annetuse 86 eraisikut, kelle hulgas on nii aastatepikkuse staažiga lugejaid-tellijaid kui ka neid, kes Eesti Kiriku kaubamärgi on alles avastanud. 11 vaimulikust koosneva annetajate rivi avas titulaarpraost emeeritus Toomas Paul – meie kauaaegne ...

Tõttöelda ei mäleta ma enam hästi aega, mil keelekasutusse tuli rahvapärane ütlemine „hapukurgihooaeg“. Tähistas see aga perioodi, mil uudistest põud ning lehesisuks teemade hankimine oli tegijale väljakutset esitav. Ei mäleta, sest Eesti Kiriku temaatikat arvestades pole meie ajakirjanikel tõesti raske leida, millest kirjutada. Pigem on väljakutseks küsimus, kuidas kirjutada ja eelkõige see, mida valida kajastamiseks ning milliseid teateid uudisvoost välja ...

Kui küsisin hiljuti oma kahekümnendates eluaastates juuksurilt, mida tema arvab praeguse valitsuskoalitsiooni abielu mõiste muutmise plaanist, siis vaikis ta hetke ja tunnistas: „Ma ei julge seda enam väljagi öelda.“ Oleme ühiskonnas jõudnud olukorda, kus tunnistada, et toetan abielu kui mehe ja naise liitu, on midagi, mis paneb end ebamugavalt tundma. Tükk aega pole kohanud samal positsioonil olevat inimest, kes samal ajal arvaks (ehkki kindlasti on neidki), et ...

Vahel on päevad imelikud. Teed tööd ja näed vaeva, aga pole kindel, kas armastust ka tuleb. Püüad head näha ja kui kahtled, otsid, siis leiadki midagi ilusat. Aga ikka tundub kellelegi, et pole hästi. Küllap kõik on kogenud hetki, mil tahaks olematuks muutuda. Ja siis juhatab Jumal su teele inimese, kes enese teadmata tõstab su justkui üles, puhub elu sisse ja paneb õrnalt uuesti rajale tagasi. Antud hetkel mõtlen konkreetsele inimesele. Võib-olla tunneb ta ennast seda ...

Lõpuks ometi on kevad meid kõiki oma tärkavas, talvest tõusvas ilus kosutamas. Kevad on ka vaimumaailmas. Paastuaeg sai läbi, Jeesuse Kristuse hauakambri uks on avatud ja ingel kuulutab: „Teda ei ole siin, ta on üles äratatud!“ (Mt 28:6a) Möödunud pühapäeval tähistasid ka õigeusklikud ülestõusmispühi, mis on meile kõigile kirikuaasta keskpunkt, pühade püha. Nõnda saame vaatamata igapäevamuredele, maksutõusude teadetele ja jätkuvale sõjale Ukrainas olla koos ...

Ei mäletagi, millal viimati sain õppetunni nagu möödunud nädalal. Olin pidanud plaani minna jumalateenistusele armsasse Nõo kirikusse. Üheks ajendiks oli koguduse kodulehel olev teade, et pärast teenistust kõneleb dendroloog Alar Läänelaid. Suured puud majade läheduses on teema, mis alati paelub. Vana kirik ja vana puu selle kõrval on just kui sümbol millestki igikestvast ja kindlast. Kõik läks aga hoopistükkis teisiti. Ja asi pole selles, et dr Alar Läänelaid on ...

Paastumaarjapäevale ajastunud märtsiküüditamise aastapäeva tähistati laupäeval üle maa. 74 aastat tagasi toimunud õõvastava sündmuse meenutamiseks korraldati erinevaid üritusi, enamasti seotult kirikliku osaga. Kõik toona oma kodudest vägivaldselt viidud, ka sülelapsed ja eluõhtusse jõudnud, olid ju aja tava järgides reeglina ristitud kristlased. Kõik neist ei jõudnud Eestisse tagasi, kõigi hauad ei ole tänini teada. Mina valisin päeva veetmiseks Võrumaa. Eesti ...

Elame ja hingame paastuajas. See on eriline aeg, mil saame mõtiskleda, mis on takistused, mis juhivad meid Jumalast eemale. Ehk ka miks inimene on selline, nagu ta on, ja kas see peabki nii jääma. Üks teemadest, millele keskenduda võiks, on kiusatused. Iiri kirjanik Oscar Wilde on ütelnud, et ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda. Vanakreeka keeles on kiusatuse kohta kasutatavat sõna skandalon võimalik tõlkida ka kui ’komistuskivi’, ’pahandus’, ’lõks’, ...

Kui mõelda inimestele, tänu kellele sai Eesti Vabariik 105 aastat tagasi alguse, võiks nende tegevust iseloomustada just pealkirjas toodud sõnadega. Taoline tegevus on au sees ka praegu ja pälvib meie tunnustuse. Tartu ülikool jagas auhindu vabariigi aastapäeva aktusel vahetult enne aastapäeva. Erilist heameelt, uhkustki, tunnen selle üle, et minu alma mater valis aasta õppejõuks usuteaduskonna religioonipedagoogika kaasprofessori Olga Schihalejevi, kelle ...

Kui külm oli ilm 12 aastat tagasi Peterburis, kuhu koos toonase Eesti Kiriku peatoimetaja Sirje Semmiga vabariigi aastapäeva eel jõudsime, ei unune kunagi. 32 miinuskraadi ei olnud mina oma teadlikus elus varem kogenud ja pole sellisest pakasest ka hiljem osa saanud. Aga just niisuguse karge talveilmaga võttis Piiter vastu meid, kes me soovisime osa saada eestlaste Jaani kiriku taaspühitsemisest.  Dekabristide uulitsale jõudes hakkas süda kiiremalt lööma. Et ...