Leppisime kokku, et kohtume nädala pärast. Aga kohtusin hoopis ... surmaga. Ei ole meil kokkusaamist, meie elu on habras ja me ei tea oma surmapäeva. Aga targad elavad igat päeva kui viimast. Kas ka mina? Oh ei! Ma ikka veel loodan, et elan tükk aega, elan vähemalt viiskümmend aastat täis oma kodulinnas. Jah, ma olen vana ning ei ole lootust, et ärkan uuena ja värskena – tõved on juba kallal ja masendus võtab maad, kui elu pääle mõtlen. Mis siis see kõik oli? Tühjus ja ...
Kui inimene on noor, rikas, täis väge, siis ta ei mõtle selle maailma hädadele. Aga teda võib rabada haigus, ta võib pankrotti jääda ning silmini võlgadesse, naine või mees võib teda reeta, vanemad surevad ning ka ta ise on lõpuks siruli surivoodil. Püsitu, kaduv on selle maailma pale, lilled närtsivad, pilved muudavad kuju, ja elu lõpus näeme, et kogu möödunud elu oli vaid välgusähvatus pimedas öös. Muidugi, ka teatavate asjaolude igaveseks kuulutamine on kurjast. ...
Juuniküüditamise 76. aastapäeval toimus Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale kohane pidulik jumalateenistus, aga lisaks sellele õnnistas väga lugupeetud piiskop Joel Luhamets Tartu Rahu Põlistamise Seltsi Petseri maakonna kaht lippu. Eesti maakondade tavapärase valge ja rohelise horisontaallaiuga lipu ülemist valget osa kaunistab imeilus maakonna vapp, sinine kannel kui leelo sümbol. Enamik kirikulisi, kes sel aastal 2. veebruari Tartu rahu üritusel polnud käinud, nägi ...
Inimese elu vaevad ja rõõmud Mis on vanadus? Enamasti haigused ja nõtrus. Mälestused noorusest, hirm surma ees. Me kadestame suure pensioniga vanureid, kes saavad lubada endale välisreise, kes püüavad olla veel noored. Kuid mälu pole enam nii hea kui varem. On jäänud tühjus, mida püütakse täita kondamisega mööda maailma. Ja ikkagi on see põgenemine üksinduse eest, surma eest. Kuid paratamatult oleme lõpuks hauas või krematooriumis. Kas on olnud mingi tähendus meie elul? ...
Tahan lugejatega jagada oma tähelepanekuid, kuidas Soome kiriku peapiiskop Kari Mäkinen on oma seisukohti muutnud. Eesti Kirik avaldas 28. jaanuaril 2015 ulatusliku intervjuu Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Kari Mäkineniga. Küsimusele, kuidas suhtute samast soost isikute abielu õnnistamisse kirikus, vastas peapiiskop: „Meie kirikus ei toimu samast soost inimeste õnnistamist, vaid on vabavormiline eestpalve nende eest. Meil oli diskussioon, kas neid ...
Suvel avaldas Eesti Kirik Eesti Kirjandusmuuseumi üleskutse kirjutada oma elulugu vabariigi juubeli puhul koostatava kogumiku jaoks. Olen vist üle keskmise elulugude lugemise huviline, varasemad kogumikud kõik loetud. Joseph Brodsky ütles aastakümneid tagasi, et biograafia on realistliku kirjanduse viimane bastion. On ehtsam väljamõeldud lugudest. Nende lugude hulgas pole olnud ühtegi, kus kirjutaja oleks tunnistanud, et Jeesus Kristus on olnud tema elu nurgakivi. Eks me ...
Rakvere Kolmainu kogudusel on tore traditsioon korraldada oma eakatele koguduseliikmetele kord kuus kirikulõuna. Istume keskpäeval paariks tunniks maitsekalt kaunistatud kohvilaudade ääres, kus oma naiskomisjoni valmistatud suupisted, tee, kohv kenasti ootamas. Ja muidugi annavad hubasust juurde pimedal ajal süüdatud küünlad. Alati on ka keegi külaline (ette ei öelda, et oleks üllatus). Sel korral, Martin Lutheri sünnipäeval rääkis meie armastatud õpetaja Tauno Toompuu ...
Elujõudu ammutan pealtnäha väikestest asjadest Et eakatel inimestel on tihtilugu probleeme tervisega, suhtlemisega, kaaslase puudumisega või ka lihtsalt toimetulekuraskused, siis on üsna tavaline ja igati mõistetav, et meeleolu kipub alla minema. Arvan, et sellest ka see ütlemine, et vanad inimesed virisevad. Ilmaasjata, usun, ei tee seda keegi. Ühed lihtsalt taluvad valu ja eluraskusi paremini kui teised. Kui ikka niiskete-külmade ilmadega luud-kondid valutavad, ei suuda ...
Noored üpsilonid On moes rääkida nüüd äkki Y-põlvkonnast. Need on vabadusetuhinas tehtud, vabaduses sündinud ning elanud ja elavad lapsed. Ei ole nad Vene võimu maitsnud, ikka oma poliitikute võimu all ägisejad on nad. Kes nad siis on? Mõned ütlevad, et unistajad, mõned kritiseerivad neid passiivsuse pärast. Nad ise kaitsevad ennast kui unistajaid ja ennast teostada tahtjaid. Aga kes see ise on, harva keegi küsib, veel vähem vastab. Mina-küsimus on raske probleem. Eks ikka ...
1988. a laulis Justament laulus «Vangile ei meeldi trellid»: President ei kuula rahvast, rahvale ei meeldi vaht; vanale ei meeldi noored ja minule ei meeldi praht. Mõnele ei meeldi ausus, mõnele ei meeldi kuld; mõnele ei meeldi minevik ja mõnele kodune muld. Tulijatel kõik on võõras, olijatel kaob kultuur; minejatel tuhmub mälu ja väikestelgi vaht on suul. Kuigi möödunud on 26 aastat, ei kao suurte muutuste lävel esitatud laulu tähendus. Kui 1988. a vaatas eesti rahvas ...
Minu meelest on kohatu võrrelda tuhandeid sõja, tagakiusamise ja vaesuse eest põgenevaid inimolendeid «siirdeid ajava vähkkasvajaga» (Malle Pärn, «Ära saada meid kiusatusse», EK 02.09). Olgu nende ränga ja palju ohvreid toonud retke lähtepunkt siis Süüria või Ukraina, Afganistan või Somaalia, Iraak või Kosovo. Olgu nende põgenemise motiiviks sõjaline või majanduslik vägivald. Paljud meist, kes võtavad vihaselt sõna uute inimeste vastuvõtmise vastu, on samal ajal õnnistatud ...
Olen jälginud tähelepanuga pagulastega seotud arvamusavaldusi ja probleeme. Küsimus ei ole kristlaste jaoks lihtne. Meil tuleb ilmutada ligimesearmastust nende vastu, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma elu päästmiseks. Kas ikka kõik on põgenenud elu päästmiseks või on parema elu otsijad? Kui palju on põgenike hulgas väljaõppinud terroriste, kui paljud on Eesti suhtes sõbralikud? Miks põgenikud riiki sisenemisel keelduvad andmast sõrmejälgi? Kas nad soovivad siin ka ...
Kas ökoloogiliselt puhas maailm on veel võimalik? Inimesi maailmas on üle 7 miljardi. Kõik nad tahavad süüa, juua, ihukatet ja eluaset. Ja raha, raha, raha, et tarbida üha rohkem ja rohkem. Tarbija sööb ja joob, kaunistab ennast hilpudega ning pesitseb korteris või eramajas. Või hulgub ringi kodutuna. Mida rohkem inimesi, seda rohkem jäätmeid ning ikka rohkem peab tootma toitu ja jooke, ehitama eluasemeid, tootma ihukatet, et see üha paljunev inimhulk ära elaks. Õhk ...
Päevakorral on pagulastega seotud probleemid. Aga lahendus oleks ju väga lihtne! Võtame vastu ligi miljon pagulast, astume islami usku ning las pagulased õpetavad meid rääkima ja kirjutama araabia keelt. Valime endale kuninga ja kuulutame välja Eesti islamistliku vabariigi. Muidugi on probleem, kas hakata sunniitideks või šiiitideks, nad on ju omavahel vaenujalal. Kuid ka siin oleks lahendus: hakkame vahhabiitideks ja astume liitu Saudi Araabiaga, ühe väga rikka riigiga, ...
Perekonna traditsiooni ja pärimust kandes Üldiselt katoliiklikul Baierimaal pole luterlasi kunagi liialt palju olnud. Regensburgi linna kõige tähtsam luterlik kirik on Kolmainukirik (Dreieinigkeitskirche), mis ehitati esimese uue luterliku kirikuna Baierimaal aastail 1627–1631. Kolmainukiriku hea haldjas on emeriitõpetaja dr Gustav Siegfried Rosenstein (snd 1941). Ilmunud on palju mälestusi, mis meenutavad seitsme aastakümne taguseid aegu ja eestlaste põgenemist ...