Merille Hommik. Hans Christian Anderseni muinasjutus „Keisri uued rõivad“ on keiser ringkäigul linnas alasti, kuid keegi peale lapse ei julge seda tunnistada. Keiser ise usub, et lubatud uhked rõivad on tema ihu katmas, pidid need ju olema nähtamatud rumalatele ja oma ametikohale kõlbmatutele. Kes siis julgeb tunnistada, et on lollpea ja saab palka ilmaasjata. Ka keiser, nagu ta alamadki, soovis olla tark ja oma ametisse sobiv ega julgenud öelda, et ei näe oma rõivaid. ...

Merille Hommik On kannatusaeg. Kelle kannatusaeg? Aeg-ajalt tundub, nagu unustaks ristirahvas selle, kelle kannatustest see kannatusaeg kõneleb. Tõsi, Kristus kannatab igas kannatajas. Ka nii võib mõelda ja olla kaastundlik iga kannataja vastu, märgata, lohutada, julgustada, hoolida.  On kannatusaeg. Kas keegi on öelnud, et see on meie kannatusaeg? Ma olen ikka aru saanud, et 40-päevane paastuaeg pluss sinna lisanduvad pühapäevad on aeg, mil ristirahvas peaks ...

Merille Hommik. On levinud ütlemine, et igas halvas on midagi head. Rohkem kui aasta on maailm elanud rütmis ja kujul, mida me veel mõned aastad tagasi ei osanud ette ennustada. On tulnud väga palju elu ümber korraldada ja olla valmis, et olukord võib veelgi keerulisemaks muutuda.  Aasta, mis on ühiskonna toimenõtkuse proovile pannud, on olnud ühtlasi proovikiviks isiklikus plaanis kodanikuna, pereliikmena, kolleegina, ligimesena. Pandeemiaaeg on pannud meid ...

Merille Hommik. Olen haiglas hapniku all, palveta minu eest ka – sellist sõnumit telefonist leides jätab süda löögi vahele. Süngelt suur nakatunute arv ei ole ainult number ja pilt kiirabiautode pikast rodust EMO ukse taga ei ole pärit kuskilt välismaalt. Koroonaviiruse leviku praeguses seisus on järjest vähem neid, keda see asi kuidagi isiklikult ei puuduta. Kui ei ole ise haigust põdenud või põdemas, siis on mitmeid tuttavaid ja lähedasi, kes sellest pääsenud pole. ...

Merille Hommik. Alates 1993. aastast on presidendid vabariigi aastapäeval pidanud kõnesid ja küsinud: kuhu oleme jõudnud; kuhu edasi; mis ajaks ja millise ühiskonnani?  Pikaajalist vaadet tulevikku nimetas Meri (1997 kõne) riiklikuks mõtlemiseks, mis on riigi ja kodanike suhte aluseks: „Pikaajaline perspektiiv on aga igale inimesele, igale perekonnale niisama vajalik nagu arhitekti plaan maja ehitajale. See loob stabiilsust ja korda, toetab vaimsust ja loovust, ...

Merille Hommik. Järelemõtlemise aeg kestab. Ootame ja loodame, et viiruselaine hakkaks taanduma, aga märgid ja arvud näitavad seni vastupidist. Algav paastuaeg toob mõtlus- ja palveainet juurde, meid kutsutakse tugevasse osadusse oma Issandaga, kes aitab erilise aja katsumusi kanda ja mõtestada. Ajal, mil koguduse kooskäimised on kas piiratud või pausil, ei tohiks vaim ja palve pausile jääda. Olen nende kuude vältel imetlenud mitmete koguduste ja vaimulike leidlikkust ...

Jumala Sõna on mitmekihiline, selle täiuslikuks mõistmiseks ühest inimelueast ei piisa. Või on inimene sedavõrd vastuoluline, et ka tema enda mõtted tunduvad talle ühel päeval helged, teisel päeval sünged, kuigi sõnadesse pannes on täpselt samasugused. Jumala Sõna ümbermõtestamine, nüüdisaegse tähenduse andmine, ilmutuse otsimine hetkel, mil inimene temaga tutvub, on paratamatu. Me ei lepi selle tähendusega, mille omistavad olulistele tekstidele teised, me tahame neile ...

Meie suureks eesmärgiks pärast iseseisvuse taastamist oli saada Euroopa Liidu liikmeks. Me uskusime, et see peaks olema kõigile Berliinis ja Pariisis arusaadav, sest Eesti on alati kuulunud Euroopasse ja nõnda on meie loomulik koht teiste liikmesriikide kõrval.  2000. aastate alguses küsis üks Saksa ajakirjanik president Lennart Merilt, kas Eesti on valmis astuma Euroopa Liitu. Küsimus oli ju teatud reeglite ja väärtuste järgimises ja tunnistamises. President Meri ...

Merille Hommik. Alati, kui keegi süüdistab kedagi demoniseerimises, tuleb mulle meelde seik mu elust. Ühele EELK allasutuses toimunud üritusele paluti mind kõnelema. Oodates publiku hulgas sõnajärge, tuli pinginaabriga jutuks, kes olen. Kui pinginaaber sai teada mu nime, siis ütles ta mulle: „Saatan.“ Ilmselt ei meeldinud talle mõni minu kunagine teoloogiline kirjutis meedias.  Minu ehmatus oli suur ja ettekandeks oli ennast natuke raske koguda. Aga see pole ...

„Maailm on muutunud. Ma tunnen seda vees. Ma haistan seda õhus. Ma tajun seda mullas. Palju sellest, mis kord oli, on nüüd kadunud, sest pole alles kedagi, kes seda mäletaks …“ Niisuguse meeleoluka haldjakeelse sosinaga alustab Peter Jackson oma „Sõrmuste vennaskonna“ filmi. Kombineerituna dramaatilise muusika ja pildikeelega loovad need sõnad vaatajas tundmuse suurtest ja kõikemuutvatest sündmustest, päriselust suurematest ja ilusamatest.  Midagi samalaadset võib ...

Merille Hommik. Psühholoogi pilgu läbi võib kirjeldada igat elunähtust, millel on mingi seos inimesega. Psühholoogia on siiski vaid üks võimalikke vaatenurki, millel on oma piiratus ja oma tugevused. Piiratus tähendab seda, et nähtusi saab kirjeldada üksnes psühholoogia kategooriate abil. Vaimuelu ja jumalasuhte kirjeldamisel jäävad need kategooriad kindlasti ahtaks. Psühholoogilise vaatenurga tugevus on aga selles, et on võimalik esile tuua erinevaid hingeelu ja ...

Merille Hommik. Jaan Tätte viisistatud Henrik Visnapuu luuleread „Sel aastal tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti“ kõlasid möödunud kevadel tabavalt. Veidi teisiti tulid läinud aastal ka jõulud ja vahetus aastanumbergi. Jõulude sõnum jäi õnneks samaks nagu igal aastal.  Kuigi kolmekuningapäevaga loetakse jõuluaeg sageli lõppenuks, kestab see vana traditsiooni järgi küünlapäevani. On maid, kus lapsed saavad jõulukinke alles 6. jaanuaril ...

Kristjan Luhamets. Rahvahääletus abielu mõiste määratluse üle on üks teemadest, mida rahvahääletusel käsitleda saab, rahvahääletus on üks otsedemokraatia vahenditest. Sel põhjusel võib neid kujutada ringidena ringis, nii et otsedemokraatia on suurim ring, rahvahääletus on selle üks alaosa ja rahvahääletus abielu mõiste üle on üks rahvahääletuste võimalikest teemadest.  Rahvahääletused mõnel teisel teemal – nt Euroopa Liidust lahkumine – on tekitanud kriitikat, ...

Kristjan Luhamets. Kümme aastat tagasi hakkasin teaduslike vahenditega uurima Genesise (1. Moosese) raamatu esivanemate lugusid. Nüüd on selle tulemus võtnud saksakeelse monograafia kuju ja valmis rahvusvahelise publiku ette ilmuma. Saan teha ka palju üldisemaid, kaugemaleulatuvaid järeldusi. Seega on hea küsida, mida selle kümne aasta jooksul õppisin. Kõige rohkem õppisin hindama piiblilugude rikkust ning taasavastasin enda jaoks nende lugude koha ajaloos. Uurimise ...

Kristjan Luhamets. Tööpäev hakkas lõppema. Pakkisin asju, kui lauale ilmus värske saksakeelne ajakiri. Pealkiri esikaanel teatas, et kirik peab olema eeskujuks. Kirikuelu kajastav ajakiri oli pühendatud koroonaviiruse leviku tõkestamisele. Maikuus, kui eriolukord lõppes, aga 2 + 2 reegel kehtis, kuulsin Vikerraadiost jutusaadet, kus avaldati arvamust, et kirik on ainus koht, kus riigi poolt kehtestatud piirangutest päriselt kinni on peetud. Olin meeldivalt üllatunud ...