Kristjan Luhamets. Tänapäevases avalikus arvamuses, eriti aga nooremate ja keskealiste hulgas, on ilmses ülekaalus arvamus, et kirik ja vabadus on kuidagi vastandlikud. Paljud näevad kirikus iganenud institutsiooni, mille eesmärgiks on inimeste allutamine teatud dogmadele, käitumisnormidele ja lõpuks kirikutegelastele endile.  Sellist hoiakut sobib suurepäraselt võimendama ajalooline tõsiasi, et kirik ja vabadus on siinsamas Eestis tõepoolest vähemalt korra ...

Kristjan Luhamets. Nii usk kui ka keel kuuluvad iga rahva identiteedi juurde ning on olulised maailma adekvaatseks mõistmiseks ja suhtluseks Jumala või rahvuskaaslasega. Tegu on universaalsete nähtustega, mida teadlased seletavad usuinstinkti ja keelevõimega, mille materiaalne alus on määratletav kindlas ajupiirkonnas. Nende mõlema väljakujunemist on keeruline ajaliselt määratleda, arvatavasti on see seotud nn suure hüppega teadvuses umbes 50 tuhat aastat tagasi, kui ...

Kristjan Luhamets. Mõelda ja kirjutada heast valitsejast on teha samm ideaalide maailma suunas. Juhi omaduste sidumine Piibliga lisab sellele katsele veel ühe mõõtme.  Tosina aasta eest plaanisime koos teadlase Marek Strandbergiga kaasata soovijaid vabatahtlikku koostöövõrgustikku eesmärgiga leida vastuseid küsimusele, missugune võiks olla targa kodaniku sotsiaalne käitumine. Missuguste seostega on vaja arvestada kogu maailmas ja oma ühiskonnas selleks, et seada ...

Merille Hommik. Sel kevadel tõusis arutellu teema, et vajadusest riigieelarvelisi kulutusi kärpida vähendatakse tulevikus kaplanaadi rolli – nt koondatakse kaitseväe kõik tegevkaplanid, alles jääb vaid üks koordinaator. Kaitseväe juhataja Martin Herem („Herem kaplanite koondamisest: psühholoogide järele on vajadus suurem“, ERR, 18.5.2021) on lisanud, et kui sõjaväes kellelgi on kristlikku hingeabi vaja, siis korraldatakse seda kohaliku kiriku toel. Nii võib tunduda, et ...

Merille Hommik. See, et üks väikene rahvas saab enam kui 50 aastat vabalt ja rõõmsalt pidada võidupüha, on ime. Loomulikult võib targutada ja tagantjärele leida mitmeid soodsaid tingimusi, mis aitasid kord kaasa Vabadussõja võidule käändumisele.  Mäletan üht hetke Tallinna Jaani kirikus toimunud „Loodud sõna õhtult“, mille külaliseks oli ajaloolane Lauri Vahtre. Ühel hetkel jõudis ta oma jutuga Vabadussõja juurde ja ütles umbes nii: et aeg-ajalt juhtub nii, et ...

Merille Hommik. Inimene pöördub Jumala poole oma hädas tihti ka siis, kui ta Jumalat ei tunne ja tal pole temaga isiklikku suhet. Kui enam mitte miski ei aita, tuleb Jumal meelde. Olgu esimesena või viimasena, aga meelde ta tuleb.  Eelnev suhe ei loe. Isegi see ei loe, kas inimene usub, et Jumal üldse olemas on. Kõlab ju tuttavalt: „Jumal, kui sa olemas oled ...“? Väliselt ateist otsib Jumalat nagu see, kes on ta teiste arvates ammu leidnud. Jumala leiab vaid ...

Merille Hommik. Möödunud nädal viis mind seoses tööülesannetega Gotlandile. Kohtumisel maavanema ja kohaliku vallavolikogu esimehega olid mõistagi esimese päevakorrapunktina esil Gotlandi ja Eesti suhted. Kohaliku volikogu esimees meenutas, kuidas 30 aastat tagasi toimusid Stockholmi esmaspäevamiitingute eeskujul Visby toomkirikus palvused, kus palvetati naaberriikide iseseisvuse eest. Hiljem, riikide taasiseseisvudes loodi suhted nii oikumeenilisel tasandil kui ka ...

Merille Hommik. Metsas käin. Puud on seal kõrged, stoilised, kõigest muust palju kõrgemad. Puurahvast on palju, iial ei jõua kokku lugeda. See tekitab austust.  Kuulen ja näen linnurahvast askeldamas. Nende hääled palistavad metsaraja mõlemat poolt. Ei saagi aru, kas rohkem on vasak- või parempoolseid. Neid jälgida on võimatu. See tekitab austust.  Näen mõõdetud sammul kulgevat põtra napsamas okstelt lehti. Loomarahvas on väärikas oma eheduses. See ...

Kirikulisi hõredavõitu, maailm tõredavõitu, aga kevad siiski toredavõitu – sellise vastuse sain healt kolleegilt, kui tema käekäigu kohta pärisin. Aastaaegade vääramatu kulgemine on tõesti üks vähestest kindlatest asjadest praeguses muutlikus ja katkemistest tulvil maailmas – kevad teeb rõõmu ja annab lootust. Rohelust ja nelipüha vaimu enesesse hingates on tunne, et head asjad suudavad kesta ja et katkenud otsad on võimalik taas kokku siduda. Kirik on kandnud ...

Merille Hommik. Sellest nädalast on kõigil üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolide õpilastel jälle luba koolimajas õppimas käia. Restoranid võivad välialadel süüa pakkuda. Kirikutes on teist pühapäeva järjest taas tohtinud pidada avalikke jumalateenistusi. Tõsi küll, seda ikka veel märkimisväärsete piirangutega, aga siiski. Kas piirangute leevenedes on siis varsti kõik taas nagu enne pandeemiat? Vast siiski mitte päris kõik. Tuntud ütlemine, et head kriisi ei tohiks lasta ...

Merille Hommik. Täna on Florence Nightingale’i (1820–1910) 201. sünniaastapäev. 1965. aastast tähistatakse 12. maid rahvusvahelise õdede päevana. Põetamine ja haige hooldamine ei ole meie tähelepanu all seni, kuni oleme terved. Ega tervele ole põetajat tarvis. Kuid epideemiad toovad selle valdkonna meie tähelepanu alla. Oleme uudistest näinud täidetud voodikohtadega haiglapalateid, kiirabiautode järjekorda haigla ukse ees ning kuulnud arstide, õdede ja hooldajate ...

Merille Hommik Mäletan uduselt ja üksikasjades võib-olla pisut ekslikult, kuidas kadunud preester Vello Salo jutustas ühe loengu vaheajal loo tigudest. Ta külastas kolleegi, kelle laual oli teo kuju, ning kolleeg kinnitas, et see tuletab talle meelde, et ta on lisaks vaimulikule ka teoloog. Paberite alt tulnud välja ka teine teo kuju ning kolleeg põhjendas, et see on manitsuseks, et sõnadele peavad järgnema ka teod. Usu ja tegude vahekorrast on teoloogias kirjutatud ...

Merille Hommik Aastate eest, kui mu abikaasa oli veel Saksamaal kirikuõpetaja, helises kord pastoraadi uksekell. Ukse taga seisis teismeline noormees, keda teadsime koguduse noorterühmast, mille tegemistest ta aeg-ajalt osa võttis. Järgnenud vestluse võiks lühidalt kokku võtta tema enda sõnadega: „Mina tahan endale ka mingit ametit!“ Asi oli selles, et noorukile – nimetagem teda Pascaliks – oli silma torganud, et noorterühma juhtidel oli koguduseruumi võti ja lisaks ...

Merille Hommik. Kirikuliste hulgas olen aeg-ajalt täheldanud mõningat segaduses olemist, kui räägitakse Tartu ülikooli usuteaduskonnast ja seal õpetatavast. Selle põhjuseks on enamasti see, et usuteaduskond on nii akadeemiliste rõhuasetuste kui liikmeskonna poolest väga rikas. Püüan vahendada terviklikumat pilti meie tegevustest. Usuteaduskonnal on kolm suuremat tegevusvaldkonda. Esimene on teadustöö, mis loob aluse kõigele ülejäänule, sest esmalt tuleb kõike ...

Merille Hommik. Aasta tagasi kirjutasin kolumni teemal „Kaos“ ehk siis vahetult pärast seda, kui meid tabas paha viirus, tundsin, et elan täielikus kaoses. Lugesin seda ja mõtlesin, et mis siis tänaseks muutunud on. Palju on muutunud, kuid üheks peamiseks häirivaks asjaoluks, mis valitses siis ja valitseb ka nüüd, on teadmatus. Olen püüdnud hoiduda igapäevaselt uudiste lugemisest, sest vaimne väsimus on kohati üüratult suur ja täiesti piisab, kui paar korda nädalas end ...