Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Kolumn »

Terved ja katkised õpetajad

Möödunud nädalal oli õpetajate päev. Vastavalt koolide tavadele tähistati seda erinevalt: kusagil võisid tollel päeval tunde anda õpilased, mõnes koolis korraldati õpetajatele humoorikaid võistlusi, valmistati temaatilisi seinalehti vms. Kogu selle päeva askelduste taga olen tihti tajunud õpilaste soovi rõhutada vähemalt kord aastas ka õpetaja inimlikku poolt, mis nii sageli kipub ...

Suured ja väikesed asjad

Hiljuti võis pressist lugeda kahe tudengi enesetapukatsest; üks siiski pääses, teine aga lahkus meie hulgast jäädavalt. Ellujäänu sõnul oli enesetapukatse üheks põhjuseks mõttetu elu, sõprade arvates võis oma osa olla ka ebakindlal tulevikul. «Pikka aega olen tundnud, et mul pole elus sihti. On muidugi palju inimesi, kes elavad oma elu niisama ära. Mul on vist see viga, et ma pole sellega rahul, ...

Räägi minuga ja veena!

Nädalapäevad tagasi korraldati Peep Vaini eestvedamisel Saku suurhallis 3500 inimesele omalaadne saalikoolitus, mille eesmärgiks agressiivsete müügimeetodite õigsuse sisendamine pooleldi transiseisundisse viidud inimestele.Ma ei tea, kas selle tulemusena või asjaolude kokkusattumise tõttu olen viimasel ajal saanud igal õhtul üsna pealetükkivaid telefonikõnesid pesupulbri müüjatelt, ...

Lahkumine marjamaale

Kaasaegses mobiilses ühiskonnas on ühest linnast teise parema töökoha või väljakutse järgi liikumine täiesti normaalne nähtus. Või vähemalt nii tarvitsetakse põhjendada juuretut rändamist maiste hüvede järgi.Statistiliselt muudab Ameerika Ühendriikides kolm mitmelapselist peret kümnest 20 aasta jooksul enam kui viis korda oma elukohta. Nende perede lapsed harjuvad pidevalt muutuvate ...

Päev, mis muutis maailma

Täna aasta tagasi lendasid kaaperdatud lennukid Maailma Kaubanduskeskuse hoonetesse New Yorgis ja Pentagoni hoonesse Washingtonis. Neljas kaaperdatud lennuk kukkus alla Pennsylvania osariigis. Kokku hukkus umbes 3000 süütut inimest 80 riigist. Sealhulgas ka muhameedlasi…Järgnenud karistusaktsioonid on veelgi suurendanud hukkunud inimeste hulka ning tänaseks ei ole lahenenud veel midagi. Isegi seda ei tea veel, kas 11. september 2001 ...

Kristlaste nägemus ühiskonnast

Res Publica juurde taasloodi moraalse järjepidevuse alusel ristiinimeste ühendus Kristlik Liit (KL). Vahepeal tegevuse lõpetanud Eesti Kristlik Liit loodi 1988. aastal. Kristliku Liidu asutamiskogunemisel räägiti kristlik-demokraatlikest väärtustest (õiglus, solidaarsus, hoolitsus, ligimesearmastus), kuid ebaselgeks jäi, kas Kristlik Liit on kristlik-demokraatlik ühendus. Kristlik demokraatia on olnud kiriku kompromissiks ...

Stardipauk valimistele

Möödunud nädalal toimunud kandideerijate nimekirjade esitamist võib pidada stardipauguks kohalikele valimistele. Vähemalt esimesel pilgul tundub, et kristlasi on jätkunud kõikidesse erakondadesse ja enamikesse valimisliitudesse, ning väita, et mõni partei või valimisliit on oluliselt kristlikum kui teine, on püüe mõõta mõõdetamatut. Valimiskampaania esimesi samme jälgides on mul tulnud ...

Looduskatastroofi tähendus

Möödunud nädala uudistes oli üheks olulisemaks sündmuseks Euroopas möllavad üleujutused. Paljudele ekskursioonidest tuttav Praha vanalinn koos oma hindamatute kultuuriväärtustega oli ohus. Kurb oli jälgida vette surema jäänud Praha loomaaia elevanti. Saksamaa lõunaosas ja Slovakkias kuulutati välja eriolukord, vaid saja kilomeetri kaugusel Viinist oli liiklusmärkidest kasu vaid paatidele jne. Samal ...

Misjonist kui Noa laevast mässaval merel

Mis on misjoniga asja üle keskmise enesega hakkama saaval inimesel? Palk jookseb, ühiskondlik staatus on kinnistunud, perekonna kõrval jääb aega hobidekski.Kipume ennast täna uinutama sotsioloogilistest uuringutest inimeste suhtumisest kirikusse ning rõõmustame, et kirik on presidendi kõrval enim usaldatud institutsioon. Kuid nii on eestlasel kombeks öelda, kuna kõik teavad, et on olemas eetika ja moraal ...

Kirikute taassünd

Äsja see oli, kui õigeusu kirikutest räägiti vaid läbi konfliktiprisma ja poliitilises kontekstis. Ühel pool Moskva ja teisel pool Konstantinoopol. Tänaseks on juriidilised põhiküsimused lahendatud, võibolla küll valusate kompromisside näol, kus keegi on solvunud ja keegi tunnetab, et ta pole veel saavutanud oma ajaloolist õigust. Kuid vähemalt kaks suurt kirikut enam ei vaidle. ...

Eesti Kirik puhkab pisut

Heade tulemusteni jõudmine nõuab aastatepikkust pingutust. Olgu muusikas, teaduses, puusepatöös, kirikus või ka ajakirjanduses. Tavaliselt tuleb seejuures läbida ka mitmeid ebaõnnestumisi ja tagasilööke, millest hoolimata ei tohi alla anda, käega lüüa ega loobuda. Ei tohi jätta pooleli, vaid tuleb leida endas jõudu pingutusteks ka rutiinsel ja hallil päeval. Kes nii teeb, jõuab ...

Kas jalgpall või kirik?

Erinevalt Karl Marxist ei usu ma, et aja ja (majanduslike) elutingimuste muutudes muutuks inimese loomus. Meie igapäevane elu erineb palju vanavanemate elust, rääkimata mitu sajandit tagasi mõisatööd teinud eestlastest. Muutuvad teadmised ja elutunnetus, kuid mitte inimloomus. Vajadus usu järele inimese loomuses oli, on ja jääb. Ka siis, kui ühel päeval telesaade «Reisile sinuga» saadab noored nädalaks ...

Liiga palju ausust

Vahel jääb mõni suhteliselt juhuslik ajalehelause mitmeks päevaks pähe kummitama.Nii oli see viimase Postimehe nädalalõpulisa Arteriga, kus ajakirjanik Valner Valme nimetas Tõnu Õnnepalu küsitledes Eestit luterlikuks maaks. Veelgi otsekohesem oli Arteri reklaam Postimehe esilehel: Eile jõudis poodidesse Tõnu Õnnepalu pihtimusteraamat, mis oma aususega võib osale luterlastest lugejaile talumatu ...

Meie ohustatud kirikud

Usun, et enamiku inimeste jaoks on kirikutornidel pilkupüüdev ja rahustav mõju. Olen seda tunnetanud meritsi Tallinnale lähenedes, Tallinn-Tartu maantee oluliseks verstapostiks on kujunenud tuttavlikult viipav Põltsamaa punane kirikutorn ja üsna tee äärde jääv Anna kirik. Aastaid Hiiumaal Saarnaki laiu pärnasalus istumas käies olen Suuremõisa poole vaadates kiriku torniga sõbraks saanud. Kindlasti on igal ...

Võime imestamiseks

Jostein Gaardeni raamat «Sofie maailm» algab toreda tõdemusega, et inimesed ei oska enam imestada ja kuna nad on selle võime minetanud, siis pole lootust, et nad kunagi hakkavad tundma huvi filosoofia vastu.Ja mitte ainult filosoofia, vaid ka eksistentsiaalsete küsimuste, näiteks nagu kust me tuleme, kas Jumal on olemas, mis oli enne Jumalat jne esitamise vastu. Triviaalne, kas pole? Eriti kristlastele, kes kultuursete inimestena ...