Kes meist ei tahaks täna elada paremini kui eile ja homme paremini kui täna?Elukvaliteedi tõstmise soov on meisse vaikiva käsklusena programmeeritud nii, et me seda endale tihti ei teadvustagi. See on kui mootor, mis tagab eluspüsimise ja arengu. Arenemissoov on muutmas maailma niivõrd jõudsalt, et teadlased ei ole suutelised prognoosima lähiaastate käiku ja ajaloolased on olnud sunnitud tõdema viimase aastasaja ...
16. jaanuaril andsid Res Publica Riigikogu kandidaadid kirikus valimisvande, millest võib saada uue traditsiooni algus.Internetist rahva kommentaare mainitud uudisele lugedes paistab, et millegipärast on enamus eestlasi tõeliselt pahased juhtunu üle – nii kristlased kui ka mittekristlased kalduvad arvama, et nii satub kirik liialt poliitika teenistusse.Inimesed üldiselt ei soovi totalitaarset või autoritaarset valitsust ja eelistavad ...
«Inimene on kõigi asjade mõõt,» ütles vana-kreeka filosoof Protagoras. Tänapäeva liberaal-demokraatlikus turumajanduslikus ühiskonnas, millest parema ühiskondliku korra mudeli loomine pole Francis Fukuyama sõnul enam võimalik, on samuti dogmaks, et inimese materiaalne heaolu on ta enda teha, materiaalse viletsuse põhjus on inimeses endas.Hiljuti näidati Eesti Televisioonis Aadu Hindi ...
Jõulud ja aastavahetus jäävad kalendriliselt lähestikku ning kujunevad reaalses elus sageli ühtseks pikaks pühadeajaks.Kuna jõulud on kommertsi jõulisest pealetungist hoolimata ikkagi veel Jumalaga seotud, siis tundub paljudele, et Jumal on oma osa kätte saanud ning tasakaalu mõttes peaks aastavahetusel usulisi asju vältima. Tahtmatult meenub Jeesuse vastus meestele, kes teda küsimusega keisrile ...
Küllap mäletavad veel paljud anekdooti nõukogude miilitsa sünnipäevast, kellele kollektiiv tahtis kinkida midagi niisugust, mida tal veel ei ole. Pakuti kella, transistorraadiot ja isegi magnetofoni, kuid sekretär, kes kõike teadis, kinnitas, et miilitsal on need asjad juba olemas. Viimaks otsustas kollektiiv kinkida sünnipäevalapsele raamatu, kuid siis meenus kõiketeadjast sekretärile, et üks ...
Jõulueelne kiirus ja poodides trampimine on jõudmas haripunkti. Üha enam ja enam pööratakse küll ajaleheveergudel, küll teles tähelepanu jõulude liigsele kommertslikkusele, kuid need jäävad vaid üksikute snoobide intellektuaalseteks hüüeteks üldise jõulubuumi taustal. Kuid jõulude tegelik mõte pole ju vaid jõuluvanas, vaid kahe erineva – igavikulise ja ajalise maailmavaate ...
Viimasel ajal on rohkesti olnud juttu kiriku ja rahataotlusprojektide omavahelistest seostest. Klassikalised mõtlejad argumenteerivad täpse keelekasutuse üle ega nõustu väitega, et kirik on projekt. Ja ei olegi! Juhul kui leidub lohaka keelekasutusega isikuid, kes kõik algatused projektideks nimetavad ega tee kiriku ajatu rolli ja lühiajaliste projektide vahel vahet, siis häbi neile! Samas on projektidest rääkimine täna ...
29. novembril tähistati säästva tarbimise päeva, mil kutsuti üles inimesi kogu maailmas tarbimist piirama ning tarbimise üle ka järele mõtlema. Mulle meenub Francis Fukuyama mõte raamatus «Ajaloo lõpp ja viimane inimene», kuidas tänapäeva maailm suudab küll inimeste vajadusi järjest paremini täita, kuid inimeste seesmine rahulolu ei ole sellegipoolest suurenenud. Fukuyama ütleb, et kui ...
Kristliku kasvatuse eesmärgiks on õpilane, kes sisemiselt omaksvõetud põhimõtteid järgides teeb autonoomseid kõlbelisi otsuseid. Lapsest kasvaks nii isemõtlev ja vastutustundlik inimene, kelle veendumused põhinevad kristlusel. Siiani ei ole aga veel leitud autoriteetset ja ainukehtivat meetodit, kuidas neid kahte elementi lapse kasvatamisel täiuslikult ühendada.Georg Wilhelm Friedrich Hegel vastandas ...
Tavaliselt ühiskonda juhtivale keskealiste ja vanemate generatsioonile on noorte kasvatamine aegade jooksul probleemiks olnud. Samas on just noored oma kompromissituse ja vastuvõtlikkusega justkui lakmuspaberiks, keda mõjutavad kõige kiiremini ühiskonna silmakirjalikkus ja pahed.Piiblis esinevates manitsustes nimetatakse noori sageli esimesena: «Seepärast ei tunne Issand rõõmu ta noortest meestest..» (Js 9:16), ...
10. novembril tähistati isadepäeva. Võrreldes emadepäevaga on selle püha tähistamine tavaliselt pisut tagasihoidlikum, kuid ikkagi toimusid mitmel pool kontserdid, lapsed tõid isale lilli ja joonistasid kaarte, aasta isaks valiti rahvusooper Estonia kunstiline juht Arne Mikk. Küllap on isa roll läbi aegade olnud dünaamilisem ja muutuvam kui stabiilsust ning turvalisust sümboliseeriva ema tähendus. Just isa rolli ...
Avalik kiri riigipeale ja teistele tipppoliitikutele Eesti kriitilisest demograafilisest olukorrast ei pane kindlasti naisi ohtralt lapsi sünnitama ega muuda positiivseks negatiivset iivet.Küll on see signaaliks, et midagi on väga tõsiselt paigast ära ning et see on teema, millest tuleb kõvasti ja palju rääkida. Paraku mitte ainult rääkida, vaid ka tegutseda. Samas tegutsemine tegutsemise enese pärast ei too meid ...
«Usun, sest see on absurdne!» – just nii kõlasid Tertullianuse sõnad varakristlikul perioodil; nüüdisajal ei julge seda nähtavasti korrata ka kõige tõsiusklikum vaimulike seast. Kuid sõnad, mida see kirikuisa kuuldavale tõi, on vabastuse sõnum, mis haakub nii usupuhastuspüha kui traagilise pantvangidraamaga Moskvas, neid kahte omavahel seostamata. Absurdist on kirjutatud tõsiseid filosoofilisi töid ja ...
Olen Hollandis Leidenis küll eesmärgiga töötada raamatukogus ja suhelda ülikooli politoloogiaosakonnaga, kuid silm kipub nägema ja mõte liikuma ka muid radu pidi. Istusime läinud teisipäeval politoloogidega kohvikus ning üks kohalik doktorant tegi ettepaneku olla minuti vait populaarse printsi Clausi mälestuseks (parasjagu toimus Amsterdamis prints Clausi matus, millest võtsid osa peaaegu kõik Euroopa kroonitud ...
Tahan jagada muljeid Leedus veedetud septembrikuu kolmest päevast. Juhtusin nägema Kaunase kesklinna kooli vahetundi. Õue jooksid rohelist koolivormi kandvad lapsed, kaasas kolm korvpalli. Ilma õpetajata võtsid lapsed kahe korvi alla vabaviskejoonele rivvi. Kes oli palli ära visanud, läks «lauda palli järele» ning seejärel rivi lõppu. Sellise korra saavutamine ilma välise sunduseta eeldab ühiskondlikke ...