Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Kolumn »

Väikese rahva väikesest uhkusest

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, kuidas pärast oma esmast sõjaväelist väljaõpet Ukraina idaosas asuvas Bogoduhovi (Jumalavaimu) linnakeses 1988. aastal, saadeti mind Žitomõri kanti aega teenima, kus baltlasi peale minu ei olnud, kui välja arvata kaasmaalane Viktor Narvast. Saime Viktoriga väga hästi läbi ning see tõsiasi on mulle ikka aeg-ajalt meelde tulnud, ...

Tunnetada traditsioone

Möödunud pühapäev oli emadepäev. Kirikutes laulsid emadele lapsed, jutlustes püüti lahti mõtestada ema rolli, pidulikel koosolekutel võtsid sõna poliitikud, aasta Emaks valiti Palamuse talupidaja ja muusikakasvataja nelja lapse ema Merike Kull. Teatud nihkeid ema väärtustamise poole võib ühiskonnas tõepoolest tähele panna: olgu näiteks või poliitilisel tasandil ...

Samm-sammult vastandumistest vabaks

Tundub, et erinevalt mõne skeptiku arvamusest läheb religioon inimestele korda. Kui ajakirjanduses üldse mingi teema püsivalt vastukajasid omab, siis on see religiooniga seonduv. Enne valimisi püüti küll üles tõsta debatti maksude üle, kuid kunstlikult ülespuhutuks ja ajutiseks see jäigi. Religioossed küsimused on aga igavesed. Olen viimasel ajal üsna palju religiooniga seotud inimeste ja mitteusklike ...

Valuline mälu

Eelmisel Eesti riigipeal oli ajaloolasena komme meie riiki välismaailmale tutvustades rõhutada meie maakillu ajaloolist pärimust Pythease reisikirjadele viidates. Iga riigi ajalugu on miski, mida saab võrrelda tema sünnitunnistuse ja seega tema kodanikuõigusega. Paraku on iga riigi ajaloos nii helgeid kui ka tumedaid hetki. Riigi eneseteadvusele on hea, kui positiivseid seiku on rohkem kui kurbi, sest valusatel ajaloolistel ...

Skolaaridest ja usuõpetusest

Skolaarid kui klassikaliste ladinakoolide õpetlased on alati pooldanud vaba vaimu diktaati grammatika üle, ilma milleta vanade keelte stuudium jäänuks auklikuks. Tänane tuline diskussioon eetika-, usu-, usundi- või religiooniõpetuse üle on kui vaidlus selle üle, kas kasutame käände märgistamiseks sõna «ablatiiv» või «alaltütlev». Eesmärk on osata keelt, ...

Eetikaõpetus ilma Jumalata

Eelmisel nädalal protestis TÜ praktilise filosoofia korraline professor Margit Sutrop Postimehes arvamusartikliga «Religioonil pole eetikale monopoli» kavandatava kohustusliku religiooniõpetuse vastu.Sutrop väidab, et tal pole midagi religiooniõpetuse vastu, ja ütleb, et lastele peaks õpetatama religiooni ajalugu, Piiblit ja maailma religioone. Teda pahandab aga see, et religiooniõpetuse üheks osaks on ...

Iraagi kristlaste tulevik on ebaselge

Iraagis elab 1,2 miljonit kristlast, kellest enamuse moodustavad nestoriaanlik ja kaldea kirik. Iraagi kristlik traditsioon sai alguse juba esimesel sajandil, kui apostel Toomas ristis assüürlaste kuninga Abgari. Kristlus sai hiljem veelgi olulisemaks, kui näiteks 7. sajandil oli valdavalt kristlik ka Kurdistan; tänaseks on kristlastest kurde alles vaid mõnikümmend tuhat. Assüüria-kaldea kristlased räägivad ...

Mõistatuslik aeg ja ajaröövlid

Ööl vastu pühapäeva keerasime kella tund aega edasi. Ikka selleks, et valget aega paremini ja efektiivsemalt kasutada, ehkki tänapäeva elutempot hästi iseloomustavast ja absoluutset pühendumust nõudvast loosungist «Aeg on raha!» püüab isegi kohusetundlik inimene kevadväsimuse ajal mööda hiilida.Aja lahtimõtestamine ei ole kerge. «Mis on siis aeg? Kui keegi seda minult ei ...

Sõda kui meelelahutus

Iga uus päev ja isegi tund toob värskeid teateid Iraagi sõja kohta. Ilmselt pole veel kunagi maailma ajaloos olnud ülevaade sõjategevusest nii üksikasjalik, operatiivne ja detailirohke. Ühest küljest on sõja täpne kajastamine muidugi positiivne. Mul on siiani alles patakas Afganistani sõjast koju saadetud kirju; eks kodused pidid steriilse ajalehejutu ja minu kirjade põhjal toimuvast kokku panema mingi ...

Paastukuu eitused

Keegi naljahammas on kusagil öelnud, et eituse eitus on jaatus ja paastukuu loobumistega saadud õnnistus eeldab mitmekordset patustamist. Paraku on paastuaegsest loobumisest tänapäeval üleüldse aimu saadud kõverpeegelduse kaudu ning seega kutsunud esile kui mitte halvakspanu, siis vähemalt õlakehituse kindlasti.Tihtilugu ei taha konservatiivsemadki kirikud täna paastukohustusest eriti rääkida, et ...

Res Publica versus vanad ja kobedad

Vanade ja uute süsteemide võitlus on läbi ajaloo kandnud eneses vastuhaku seemneid. Piibellikus mõttes võiks seda nimetada isade ja poegade sõjaks.Eesti poliitika on möödunud valimistega elanud läbi midagi sarnast ja paljud meie seast esitavad enesele küsimuse, kas toimunu toob head või halba. Möödunud poliitilist šokki tuleb seega analüüsida kahest aspektist – ühiskonna ...

Vist ikka raha, mitte väärtused

Riigikogu valimiste eel räägivad erakonnad kõige muu kõrval ka kirikust, kristlikest väärtustest ja kristlikust demokraatiast.Kui 1999. aasta Riigikogu valimiste eel paistsid sel teemal silma vaid Isamaaliit ja Eesti Kristlik Rahvapartei, siis nüüd tuleb kindlasti mainida ka Res Publicat. Kui aga heita pilk intervjuudele, mida erakondade juhtivad poliitikud Eesti Kirikule andsid, siis ei tohi unustada Reformierakonda, ...

Religioon elutöö osana

Väga palju on arutletud, mis iseloomustab eestlase usku. Näiteks möödunud nädalal toimunud Tartu Teoloogia Akadeemia juubelikonverents oli pühendatud eestlaste religioossusele minevikus, olevikus ja tulevikus. Samas on selles küsimuses ülimalt raske üksmeelt leida ning erinevad, kohati vastandlikud seisukohad eestlaste usklikkusest eksisteerivad kõrvuti edasi. Erinevatele järeldustele jõudvat eestlaste usu ...

Ebamugavatest asjadest rääkimine

Kui Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo 5. veebruari Eesti Päevalehe artiklis «Valimiste rahvuslik ajupesu» kirjutas, et lähenevatel Riigikogu valimistel hakkavad põhiküsimuseks kujunema riigi arengu seisukohalt teisejärgulised või siis populistlikud probleemid, siis ei süvenenud ma sellesse mõttesse eriti. Alles viimase aja sündmustele tagasi vaadates tõdesin, et rektor oli olnud täpne ja kriitiline nagu ...

Võim ja narratiiv

«Riik _ see olen mina», väitis elegantselt päikeseline Louis XII, kui temalt oodati seisukohta üksikinimese rollist ühiskonnas. Sellega kinnitas ta kehtivat võimumonopoli, mis tulenes reeglistatud maailmakorrast ja kindlast hierarhiavertikaalist.Võim on alati paelunud ja selle kindlustamiseks on kujundatud veendumuslikke süsteeme alates religioossetest uskumustest poliitilise manipuleerimiseni välja. Valimiste ...