Eesti inimesed on innukalt püüdnud leevendada erakordset valu, mille sõda Ukrainas on kaasa toonud. Kes on annetanud raha, kes kohale sõitnud ja piirilt sõjapõgenikke Eestisse aidanud, kes viinud Ukrainasse hädavajalikke kiirabiautosid, kes avanud oma koduuksed sugulastele ja sõpradele, kellel enam kodu ei ole. Inimesed on osavõtlikud, kui selleks on ilmselge vajadus. Meil on südant ja tegusid. Eestis on vabatahtlikkuse ja heategevuse korras korda saadetud imesid. Kõige ...

Selle nädala esmaspäeval tulid õpilased pärast pooleteise nädala pikkust pausi kooli. Sellesse aega mahtusid Eesti Vabariigi aastapäev, enamikus koolides koduõppe päev ja siis vaheaeg. Kui õpilased pausile läksid, valitses maailmas veel habras rahu, kooli tulles oli täiemahuline sõda Ukrainas juba üle kümne päeva kestnud. On loomulik, et esmaspäevastes koolitundides peavad õpetajad natuke ka sõjast rääkima. Lisan sissejuhatuseks veel ühe minu poolt juba paaril korral ...

Luuka vitraaži ingel Tallinna Jaani kiriku aknal. Heidi Tooming. Oli 9. märts 1944. Nõukogude hävitajad pommitasid Tallinna. Kõikide Jaani kiriku akende vitraažitud klaasid lendasid kildudeks. Kogudus pöördus linnavalitsuse poole ja palus abi. Aknad said õhukesed klaasid ja elu läks edasi. Elu Nõukogude Eestis. Peagi möödub Tallinna pommitamisest 78 aastat. Möödunud reede hommikul olin murelik. Läksin Vabaduse väljakule, sisenesin Jaani kirikusse, sest mulle oli ...

Kristjan Luhamets. Naine ostis poest riidekapi, kuid oh häda – iga kord, kui buss majast mööda sõitis, vajus kapi uks lahti. Kord, kui naine oli üksi kodus ja buss jälle mööda sõitis, sai tal lahtivajuvast kapiuksest villand ning ta helistas poodi ja palus kapp ära parandada.  Töömees tuligi kohale, kuid viga üles ei leidnud. Kõik paistis korras olevat. Võib-olla peaks jälgima, mis toimub kapi sees, kui buss mööda sõidab. Töömees sättis ennast kappi ja jäi ...

Kristjan Luhamets. Igale asjale on määratud oma aeg. See muistse tarkusekoguja tõdemus (Kg 3:1) on meile küllap tuttav. Õnnis on inimene, kes õigeid asju teeb õigel ajal, õnnetu aga see, kes kogu aeg kõigega püüab tegelda, tegelikult aga midagi õieti ja hästi tegematagi. Põhimõtet age quod agis – mida teed, seda tõesti ka tee! – on motona kalliks pidanud mõnedki vagad mehed ja naised. Rööprähklemise efektiivsuse illusioonist läbiimbunud kultuuris on see igati asjakohane ...

Kristjan Luhamets. Minu jaoks on veebruaril Eesti nägu. Selles kuus on kaks väga olulist sündmust: Tartu rahulepingu aastapäev ning Eesti sünnipäev. Ma ei tea, kas see on kuidagi seotud maailmas toimuvate ärevaks tegevate sündmustega, aga sel aastal tunnen kuidagi eriliselt, et Eesti vabadus on nii oluline. Seejuures mitte ainult vabadus, vaid see maa, see rahvas, need meile omased traditsioonid, kombed, tavad, riided, toidud – kõik see, mis teeb Eestist minu Eesti ja ...

Kristjan Luhamets. Igaüks, kes räägib Jumalast või Jumala sõnast, on teoloog. Kirikus on minu meelest peaaegu võimatu rääkida mitteteoloogidest. Kes on koguduse liige, on seda ometi põhjusega. Kui kogudusse kuulumiseks ei ole usulist ja seega teoloogilist põhjust, ei pea kirikusse kuuluma. Aga kes usub ja on koguduse liige, on teoloog. Kui kõik, kes kirikusse kuuluvad, on teoloogid, siis jääb vaid küsimus, milline on koguduseliikme teoloogiline kvaliteet. Kvaliteet ...

Kristjan Luhamets. Ühiskonnaõpetuse tundides riigikorda käsitledes olen öelnud, et nendes ühiskondades, kus peetakse lugu ausast spordist, on rahva enamuse tahte väljaselgitamine valimiste või ka rahvahääletuse teel olnud püsiv ja kõrvalekalded harvad või mõnisada aastat tagasi. Mõtlen Inglismaad, aga ka Šveitsi. Seejuures Suurbritannias pole põhiseadust, on mõned vanad seadused, mis piiravad monarhi ja valitsuse tegevust. Valitsusel olid maailmasõdade ajal üsna vabad ...

Kristjan Luhamets. Hiljuti saabus minu postkasti reklaam, milles kutsuti liituma ühe temaatilise raamatuklubiga. Kõikidele liitunutele lubati teatud summa eest temaatilisi lühikokkuvõtteid raamatutest, mida keegi teine on lugenud ning refereerinud, teatud summa eest kuus. Kokkuvõtteid on võimalik kuulata taskuhäälingus ning lisaboonusena märgitakse, et salvestusi saab kuulata ka ajal, mil teed midagi muud.  Tundub justkui ideaalne lahendus neile, kellel ei ...

Kristjan Luhamets. Raamatus „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt“ on Uku Masingu (1909–1985) kirjutised Teise maailmasõja eelsest ja aegsest ajast. Mitmes enne maailmasõda avaldatud tekstis käsitles ta õhtumaa kultuuri allakäiku toonasel ajal ning kiriku suhteid ühiskonnaga ja poliitikaga läbi aastatuhandete. Masing kasutas sõna „seltskondlik“, millega saab mõtestada ja mõista nii Jeesuse sõnumit algkristluse päevil, neljandast sajandist tekkinud kristlikku ...

Kristjan Luhamets. Treffneri gümnaasiumis õpib üks vahva noormees, kellel on märkimisväärne kogus lipse. Koolis on ta ikka korrektse ülikonnaga, mida ilmestavad erinevatel päevadel uued lipsud, nii mõnedki nendest kikilipsud. Ühel päeval enne jõuluvaheaega tuli ta koolis mulle ilma lipsuta vastu ning ma küsisin spontaanselt: „Imre, kas maailma lõpp hakkab tulema, et sul lipsu ees pole?“ Ta kinnitas, et tema ajutine lipsuta olek ei ole läheneva maailma lõpu märk ning ...

Merille Hommik. Kas pole tore kokkusattumus, et täna, kui ilmub Eesti Kiriku selle aasta viimane number, on minu sünnipäev!   Kui ma väike olin, siis mõtlesin, kui kohutavalt halvasti on sellega läinud, et mul nii õudsel ajal on sünnipäev. Halb sellepärast, et teised lapsed said kaks korda aastas kingitusi, mina vaid üks kord! Loomulikult sain jõulunädalal ka ikka kahel korral – jõuluõhtul kuuse alt ja sünnipäeva hommikul voodisse, ent laps pidi siiski 51 nädalat ...

Merille Hommik. Eestimaal müriseb paljudes paikades: müriseb Tallinnas, teistes linnades ja magistraalide läheduses. Elukeskkonda võib muuta kaunimaks ja inimsõbralikumaks, aga kui mürafoon jääb, on tundlikuma kõrva ja meelelaadiga inimesel raske neis paigus end turvaliselt tunda. Mõtlesin sellele, kui usuteaduse instituudi jõulusessiooniga seoses mõned päevad Tallinnas viibisin. Kaunis jõuluehtes pealinn, veel ilusam ajalooline vanalinn ja jõuluturg, palju ...

Merille Hommik. Kas jaanuaris läheb Ukrainas sõjaks? Kui palju tõuseb veel kinnisvara/elektri/gaasi hind? Mitu inimest on koroonaga haiglas, mitu suri? Kui kiirelt levib omikrontüvi üle Eesti? Millal lõhkeb kinnisvara mull? Kui suur on inflatsioon? Kas oled valmis jäävihmaks, kui see taevast alla tuleb?  Filmis „Spioonide sild“ (Bridge of Spies, 2015) käsitletakse üht tõsielus sündinud lugu, kus Ameerika Ühendriikides (1957. aastal) püüti kinni Nõukogude spioon. ...

Merille Hommik. Padre Vello Salo ütles kord, et ta on kaotanud usu juhusesse. Pealtnäha juhuslik sündmus võib pälvida tähelepanu ning panna otsima võimalikke seoseid ja põhjuslikkust. Selline mõttetegevus – infost seoste leidmine – on meil ilmselt tekkinud evolutsiooni käigus ja olnud kuidagi kasulik. Kui juhuste tähenduslikkus on seotud kriitiliste elusündmustega nagu sõda, avariid, haigused vms, omandavad need erilise väärtuse. Aga võib ka lihtsamalt-kergemalt, ...