Eelmises Eesti Kirikus kirjutatud arvamuse ajaks polnud mulle teada veel politseis avastatud korruptsiooni ulatus. Vahepeal selgus, et tegemist oli vähemalt kahtkümmet politseinikku haarava laialdase süsteemiga, kus telefonikõnede kaudu tehti kiiresti kindlaks altkäemaksu pakkujate usaldusväärsus ning võeti karistust asendav raha lahkesti vastu. Lisaks selgus, et ühe tollipunkti töötajatest olid peaaegu ...

Laupäevane Postimehe kuues ja seitsmes lehekülg panid mõtlema korruptsiooni ulatusest ja sellesse suhtumisest meie ühiskonnas. Viis politseiniku oli tabatud altkäemaksu võtmises, seitse infotehnoloogiaga tegelevat (IT) ärimeest selle andmises. Kui politseis suhtuti asjasse printsipiaalselt, siis IT firmade juhid suhtusid altkäemaksu pakkumisse leebelt – juhtus nii, selgitame veel asja, nad on head spetsialistid, anname ...

Läbi lähiajaloo on meie kirikus arutletud, kas tervikkirikut juhtiva peapiiskopi kõrvale on tarvis veel piirkondlikke ülevaatajaid, teisi piiskoppe. Õieti oli täiendavate piiskoppide ametisseseadmine kõneaineks juba 1930. aastate lõpupoole, mil ettevalmistava faasi käigus määrati Eesti eri piirkondades kirikutöö juhtimiseks piiskoplikud vikaarid. 1990ndate aastate vältel, mil kiriku ...

Möödunud laupäeval Tallinna Oleviste kirikus toimunud piiskopiks pühitsemise missa oli kindlasti suursündmuseks roomakatoliku kogukonnale Eestis. Vastne piiskop (Johannes Paulus II viimaseid sellesse seisusesse ülendatuid) Philippe Jourdan on Eesti kirikumaastikul ja ühiskonnas laiemaltki juba aastate vältel tuntud ja oma inimene. Isa Philippe’i teatakse selle poolest, et ta on suutnud lühikese ajaga omandada ...

Möödunud reedel peeti Tallinnas Usuteaduse Instituudis Pastoraalseminari 10. aastapäevale pühendatud lühikonverents «Vaimulik amet – erinevad teenimisviisid».  Meie kiriku kaplanaatide säravamad esindajad valgustasid vaimulikutöö olemust ja eripära vanglas, riigiametis, kaitsejõududes, haiglas, üldhariduskoolis ja kõrgkoolis.Möödunud reedel peeti Tallinnas Usuteaduse ...

Tänases kirikulehes kirjutab Tarmo Toom Ameerika megakirikutest, mida ajakiri The Economist nimetab tsiviilklubideks. Nende edu põhjuseks on tarbijauuringute ja ärimudelite rakendamine kirikuelus ning aktiivne klubiline tegevus eri vanuses ja erinevate huvidega inimestele. Autor on megakirikute suhtes siiski pisut skeptiline ja küsib, kas pole siin mitte segamini aetud elu ja elevus. Pärisin kord algaja vaimulikuna ühelt ...

Michael Mertes kirjutab teadusajakirja Internationale Politik äsjailmunud numbris (3/2005) usulis-poliitiliste konfliktide peamistest rindejoontest õhtumaal. Mertese arusaamad erinevad oluliselt Samuel P. Huntingtoni omadest, kes väitis natuke rohkem kui kümme aastat tagasi, et suuremad konfliktid saavad olema tsivilisatsioonide vahel ning kristliku lääne peamiseks konfliktiks saab islam. Huntington kas ei keskendunud kristluse ja ...

Inimese usklikkust (ja uskmatust) on alati olnud raske mõõta ja hinnata. Tänapäeval kergendavad olukorda sotsioloogilised küsitlused, kus inimene saab end ja oma usklikkust ise liigitada. Võib-olla pole tegemist millegi ebatavalise ega seniolematuga, kuid just sellised küsitlused aitavad visandada selgemat pilti sellest, kuivõrd erinevaid uskumise ja mitteuskumise vorme ja viise tänapäeval leidub. Viimastel ...

Suvekuudel ette tulevad vihmased ilmad sobivad suurepäraselt vanade raamatute lugemiseks, unustatud plaatide kuulamiseks ja kunagiste sündmuste meenutamiseks. Inimeste mälu on selektiivne ja kunagi olulised olnud mõtted ja ideed, mida igapäevases töös ei kasuta, ununevad kergesti. Ometi võivad nii mõnedki aastatetagused sündmused ja isikud nende meenutamisel igaüht taas mõjutama hakata.Suvekuudel ...

Pool aastat tagasi kirjutas teoloogiadoktor Toomas Paul Eesti Päevalehes, et postmodernistliku ajastu religioossuses on jutluse asemel esile tõusnud liturgia ning kristliku usu kui isikliku intellektuaalse veendumuse asemel osalemine kiriku riitustes. «21. sajandi algul on paljude inimeste jaoks vastuvõetamatu nõue esitada kuulumist kirikusse isikliku intellektuaalse veendumusena, maailmavaatena, kuigi nad on nõus osalema ...

Kui minu tunnid keskkoolis lõppesid (1987. aastal), polnud arvuti veel koolidesse jõudnud. Minu aastakäik oli viimane, kes ei saanud ühtegi tundi arvutiõpetust. Aasta nooremate arvutiõpe ei käinud küll Windows XP Professional keskkonnas, kuid neil oli vähemalt arvuti nimega Juku. Ma mäletan, et kui tulin (nõukogude) sõjaväest tagasi ja pidin vaid paar aastat noorematega koos ülikoolis ...

John Locke kirjutas 1685. aastal «Kirja sallivusest», milles ta kirjeldas sallivuse piire kiriku ja riigi vahel. Kirik võib olla õigustatult sallimatu (alates manitsustest ja lõpetades kirikust väljaheitmisega) vaid oma liikmete suhtes. Riigipoolne sallimatus on õigustatud ainult poliitilistel ja mitteusulistel põhjustel. Näiteks siis, kui kirik teeb midagi sellist, mida seadused ei luba teha ühelgi ...

Lugesin möödunud nädalal Maalehe kirjastuse välja antud Mikk Sarve raamatut «Ilmasilmaja». Ilmasilmaja on meie sugulasrahva manside muinaskangelane, tähelepanelikult ilma vaatav inimene. Niisama vaatleb «Ilmasilmaja» autor läbi aastaringi rahvakombeid, nende lõimumist kristlusega, sellest tekkinud tundeid ja mõtteid. Kuldseid vöökirju raamatu kaanel võiks mõista kui ...

Kindlasti on igale religiooniga tegelevale inimesele aeg-ajalt kasulik värskendada oma füüsika-, bioloogia- või geoloogiaalaseid teadmisi. Õnneks toetab seda ka mitu ettevõtmist, näiteks toimub käesoleval semestril Tartu Ülikoolis kolmapäeviti loengusari «Algused ja lõpud», kus nimetatud teemal arutlevad füüsikud, bioloogid, geoloogid ja teoloogid. Kontsentreeritumalt toimus ...

Ülemöödunud nädalal Tallinnas konsistooriumi ruumes toimunud seminaril «Oma ja võõras» olid kõne all n-ö muulaste integratsiooniga seotud küsimused, seda ka teoloogilisest perspektiivist. Integratsioon on kujunenud paljutarvitatavaks sõnaks. See on ka mõistetav maailmas, kus erinevate kogukondade esindajad erinevatel põhjustel satuvad elama samas ühiskonnas ja peavad õppima ...