Debatt vaimuliku ameti koha ja volituste üle kirikus on EELKs kestnud juba pikemat aega. Õieti on see debatt sugugi mitte uus nähtus. Selle üle, kuidas näiteks näha piiskopiametit, arutleti üksjagu juba 1920.–1930ndatel aastatel. Ega jõutud selle arutlusega üldse mitte lõpule. Vaimulik amet erinevatest tahkudest nähtuna on järgmisel nädalal toimuva vaimulike konverentsi teemaks. ...

Homoseksuaalsete inimeste kooselu registreerimine on kujunemas debatiteemaks ka Eestis. Teatavasti on paljudes Euroopa riikides, ka meie naaberriikides juba seadusandlikul tasandil võimaldatud homoseksuaalide abieluga võrdsustatav kooselu vorm või siis partnerlussuhe. Erinevates riikides on erisus selle vahel, kas samasoolised elukaaslased saavad näiteks ka lapsendada.Möödunud suvel jõudis avalikkuse kätte ...

1. advendil jõustunud kirikuseadustikus on üks silmatorkavamaid uuendusi see, et EELK ja kogudus on kohustatud nüüdsest kehtestama arengukava ning seda korrapäraselt läbi vaatama ja muutma. Üllataval kombel ei ole nimetatud sättega kaasnenud erilist mõttevahetust ega diskussiooni.Mu meelest on arengukava üks olulisemaid ja samas vastuolulisemaid koostisosi visioon ehk soovitava muutuse kirjeldus. Visioon on ...

Lõppevale aastale tagasi mõeldes tuleb mulle meelde üks kirgas talvehommik Rapla kalmistul. Tulin just postkontorist, kuhu viisin kandideerimisavalduse Viljandi Jaani koguduse õpetaja ametikohale. Viimane nädal oli olnud pingeline – paari päeva jooksul tuli langetada otsus, mis võis muuta mu elu üsna põhjalikult. Tuttavast ja armsakssaanust loobumine ning uute olude ja inimestega kohanemine tekitab alati pisukest kõhedust, ...

Lõppevale aastale tagasi mõeldes tuleb mulle meelde üks kirgas talvehommik Rapla kalmistul. Tulin just postkontorist, kuhu viisin kandideerimisavalduse Viljandi Jaani koguduse õpetaja ametikohale. Viimane nädal oli olnud pingeline – paari päeva jooksul tuli langetada otsus, mis võis muuta mu elu üsna põhjalikult. Tuttavast ja armsakssaanust loobumine ning uute olude ja inimestega kohanemine tekitab alati ...

Arvan, et täna usundiõpetuse üle toimuv debatt on suures osas muutunud väärtuspõhiseks propagandasõjaks. Usundiõpetusele hariduses suuremat kaalu soovivad inimesed väidavad, et see ei ole kristluse-keskne ega mõjuta lapse otsustusi. Usundiõpetuse arvustajad on teinud lihtsalt valesid järeldusi. Näiteks Arvan, et täna usundiõpetuse üle toimuv debatt on suures osas muutunud ...

Neli ja pool aastat tagasi (Postimees 23.04.2001) juhtisid 26 sotsiaalteadlast avalikkuse tähelepanu tekkinud lõhele «kahe Eesti» vahel. Mõlema Eesti kodanikeks olid endiselt ikka eestlased, kuid tänu süvenenud kihistumisele, võimu võõrandumisele, poliitilisele vastutustundetusele, oli tekkinud sotsiaalne, poliitiline ja eetiline kriis. Analoogilisele olukorrale kristlaskonna seas juhtis laupäevases ...

Pühapäeval algas advendiaeg. See samm-sammult Kristuse sünnile lähenev pühade rida on enamikule meist hästi tuntud. Tavaliselt algavad pühad pisut äreva segadusega kodudes: koristamisega, emad õmblevad salaja päkapikusokke jne. Kõik see vihjab asjaolule, et pühad ei ole veel lõplikult valmis – kulminatsioon on veel saabumata. Niisugune pühade astmestik mõtestab aasta lõppu ...

Peale Eesti Vabariigi peaministri Andrus Ansipi toetavat sõnavõttu on meedias puhkenud taas diskussioon religiooniõpetuse ümber. Kellelegi pole enam uudis osade inimeste äärmuslikult negatiivne suhtumine ainesse. Näiteks süüdistati mitmes kommentaaris ja artiklis kirikut, eriti EELKd, salaplaanis kasutada religiooniõpetust oma koguduste kasvatamiseks. Ehkki neid süüdistusi ei saa tõsiselt ...

Möödunud reedel võttis Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip avaldada oma seisukohta religiooniõpetuse teemal, mis aastate vältel Eesti oludes päris palju debatti ning kohati üsna käredaid arvamusavaldusi kohanud.«Minu seisukoht on, et religiooniõpetus, usundiõpetus või usundilugu, nimetagu me siis seda kuidas tahes, peaks olema kooliprogrammi loomulik osa,» ütles Ansip Eesti Evangeelse ...

«Media is the message» – nii sõnastas tuntud ameerika sotsiaalteadlane Marshall McLuhan juba palju aastaid tagasi toimeprintsiibi ajakirjanduse ja laiemalt meedia kohta. Ehk teisisõnu – vahendist, mida sõna «meedia» tähendab, on saanud sõnum ise. Uudise vahendamine ühe või teise eluvaldkonna kohta on kujunenud selle uudise loomiseks. Tihti on kajastatava uudise sisu tõlgendus saanud ...

Kaasaegse religioossuse üheks iseärasuseks on usuliste eelistuste, veendumuste ja hoiakute lahutatus institutsionaalsest kiriklikust kuuluvusest. Kirikuliikmete või jumalateenistusel osalejate arvu kahanemine ei pruugi iseendast tähendada religioossuse hääbumist, mis lihtsalt otsib uusi, mittetraditsioonilisi ja antiklerikaalseid väljundeid. Võimalik on aga ka vastupidine kombinatsioon, mis on eriti iseloomulik ...

Möödunud pühapäeval peeti Eestimaa kirikutes misjonipüha. Me palvetasime Misjonikeskuses tehtava kuulutus-, läkitus-, ja koolitustöö ning meie kiriku välismisjonäride eest ja panime kokku misjonitegevust toetava korjanduse. Kas ja mil määral läheb aga misjon korda «reakristlasele»?Ameerika juhtivaid religioonisotsiolooge, Washingtoni Ülikooli professor Rodney Stark väidab oma 2001. ...

Valimiste esinumber Keskerakond küll ei suurendanud eelmiste valimistega võrreldes kogu häältesaaki (saadud 25,48% häältest on mõni kümnendik vähem kui kolm aastat tagasi) ega saadud kohtade arvu Tallinna volikogus (32), kuid siiski on Keskerakond tugevamalt võimul kui kunagi varem. Ning põhjus ei seisne mitte niivõrd Keskerakonna valimistulemuses, kuivõrd teiste erakondade omas.Keskerakonna ...

Nagu Eesti Televisioonis korraldatud väitlustest näha võib, ei ole enamuses kohalike omavalitsuste piirkondades – välja arvatud (suur)linn Tallinn ja ehk ka «väikelinn» Tartu – oluline niivõrd kandidaadi poliitiline kuuluvus (ehk ideoloogia), kuivõrd kohalike probleemide tundmine ja suutlikkus nende lahendamisele kaasa aidata (ehk kandidaadi kompetentsus). Erinevalt Riigikogus toimuvast, ei domineeri ...